Arvamus
-
Sookolli nõidumine kristlikus Euroopas
Kas teadsite, et lesbilise Ameerika juudi juhitud, „radikaalse feminismi ja homoseksuaalse liikumise” ühendusel tekkinud õppejõudude rühmitus peseb üle kogu…
6 minutit3 kommentaari -
Kust leida naissoost meest?
Lapsevanema ja õpetajana läheb mulle vägagi korda, mis saab meie lastest ja lastelastest.
Euroopa Liidu parlament on töötanud välja termini Gender Mainstreaming….
4 minutit -
Heiki Raudla.Kas eksemplar kaob?
Mulle meeldib raamatu trükilõhn ja vana raamatu hõng. Ilusad kaaned annavad ka raamatule palju juurde.
Mulle meeldib illusoorne side, mis tekib kirjatähti paberraamatust…
2 minutit -
Viies vaheaeg − milleks me seda vajame?
Kuidas mõjub lastele praegune nelja veerandi süsteem? Mis võimalusi pakuks õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele viies vaheaeg? Mõistmaks, milleks me…
4 minutit -
„Miks keegi ei oska kirjutada?”
Kuidas parandada ametnike keelt – või juristide, poliitikute, ajakirjanike, õpetajate keelt? Kas oleks abi, kui koguneksime mõnele ümarlauale asja arutama? Peame maha arvamusfestivali „Miks keegi ei oska kirjutada”? Korraldame üleriigilised keelekoristustalgud – kuid mida teha talgute käigus kokku kogutud keeleprahiga?
Kui öeldakse, et ametnikud ei oska kirjutada, ei maksa seda päris puhta kullana võtta. Tõenäolisemalt on ametnikega täpselt sama lugu…
7 minutit -
Et isad lastega koolimajja jõuaksid
Me kõike teame vähemalt ühe eesti kirjandusklassikasse kuuluva raamatu alguslauset – sellest, kuidas üks poiss läks koos isaga kooli, kus teda ootas ees tore meesõpetaja.
Seesama lause võiks panna kõiki lastega töötavaid spetsialiste – ja lapsevanematena lausa kõiki − tihedamini mõtlema, mida teha, et isad laste heaolu ja akadeemiliste saavutustega paremini kursis püsiksid ja otseses või kaudses mõttes koos nendega…
6 minutit -
Keel ja linn
Kui Kristjan Jaak Peterson unistas „selle maa keelele” tiibade kasvatamisest, ei olnud selle kõnelejatel ei ühist kirjakeelt ega defineeritud rahvustki keele kandjaks.
Aga juba siis pidi mees maakeelest kirjutamiseks linna minema. Väikesesse küll ja võõrkeelsesse pealekauba, aga linna ikkagi. Sest linn on haritud inimeste ruum, kus pealegi ollakse sedavõrd tihedalt koos, et vajadus keele kasutamise järele on vältimatu. Seda erinevalt hajaasustusest, kuhu vaba mees…
4 minutit -
Keelekaste: Mina ja trükivead
Kord kirjutasin emakeelepäeva puhul ajalehte loo sellest, kui tähtis on pöörata tähelepanu pisiasjadele keeles: komadele, mille asetusest võib sõltuda kogu lause tähendus, tühikutele, mis eraldavad grafeemid mõttekateks ja hõlpsasti loetavateks üksusteks, ja nii edasi. Nõnda nagu füüsik ei saa pidada ebaoluliseks aatomeid, millest koosneb uuritav tervik, nagu anatoom ei saa lihtsalt unustada rakke, millest ehitub organism, ei tohi keelekasutaja vaadata…
3 minutit -
Toetuskiri Õpetajate Lehes ilmunud artiklitele alushariduse teemal
Haridusmaastikku saadavad pidevad muudatused ja reformid. Vaevalt on seadusandluse muudatused rakendatud, kui alustatakse uue reformimisega. Praegune alushariduse ja lastehoiu kontseptsiooni vastuvõtmine on liigselt kiirustav, pealiskaudne ja arusaamatu. Milleks muuta toimivat koolieelse lasteasutuse seadust? Kas on tehtud uuringud, mis kinnitavad selle muudatuse vajalikkust? Reformida tuleks lastehoiu süsteemi, pakkudes samaväärseid õppimis- ja kasvatamise võimalusi. Ka lastevanemate…
2 minutit -
Keskealine ja keskpärane
ALLPOOLTOODUD ESSEE ANNAB AUSA JA AVAMEELSE KOONDPILDI KESKEALISE ÕPETAJA MÕTETEST JA TUNNETEST HARIDUSUUENDUSTE TUULTES.
Ma tunnen seda teed hästi, alguses läbi metsatuka, siis väike jalutuskäik põldude keskel, seejärel kahel pool teed majad ja paistabki koolimaja. Seda rada olen kõndinud üle kahekümne aasta, koolimajagi on tuttav. Selle maja lõhn, mis jääb märkamatuks argipäevadel, justkui äratab sind suveunest augustis. See on sama lõhn, mida…
6 minutit -
Veel mõtteid alusharidusest ja lapsehoiust
Vastuseks haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni 19. veebruaril Õpetajate Lehes ilmunud artiklile „Alusharidus ja lapsehoid kuuluvad kokku”. Vaata ka Kristjan Saare artiklit „Uus seadus nõrgendab eesti lasteaeda”, ÕpL 12.02.
Euroopa Komisjoni töörühma aruandes „Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamised põhimõtted” (2014) on välja toodud, et kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu saavutamiseks peavad olema täidetud järgmised kvaliteedikriteeriumid: alushariduse ja lapsehoiu…
6 minutit -
Esimest korda klassi ees
ÕPETAJATE LEHE ESSEEKONKURSILE LAEKUNUD „ESIMEST KORDA KLASSI EES” ANNAB EDASI TUNDEID, MIS VALITSEVAD NOORT ÕPETAJAT ENNE OMA ESIMEST PÄEVA KLASSIJUHATAJANA.
Esimest korda seisin õpetajana klassi ees käesoleval õppeaastal. 1. septembril 2015 sai minust Tallinna Kristiine gümnaasiumi 1.c klassijuhataja. Ühel augustiõhtul tabas mind küsimus, mida on mul neile pisikestele 1. septembril öelda.
Tuletasin meelde üht lasteraamatut, mille peategelased olid tiigrike ja tema sõber karu,…
4 minutit -
Aine- ja keeleõppe lõimimine igasse kooli
Sel õppeaastal õpib Eesti koolidest umbes veerandis rändetaustaga laps. Igal õppeaastal lisandub paar kooli. See tähendab, et aine- ja keeleõppe lõimimise oskus muutub peagi iga õpetaja baasteadmiste osaks.
Lõimitud aine- ja keeleõppe termin võeti esmakordselt kasutusele 1994. aastal. Sellest ajast on sel teemal antud välja sadu käsiraamatuid ning õppevarakomplekte, sealhulgas on materjale Eesti oludele kohandatud.
Lõimitud aine- ja keeleõpet saab…
4 minutit -
Õnnest on puudu vaid sammuke
Oh mu vaene Eesti riik, kaebleks Käsu Hans aastal 2016, kui tal vaid hing sees oleks praeguse vabariigi rusude juures. Eestil ei riigi ega rahvana polevat enam suurt ideed, paleust, mille poole püüeldes olla ühekaupa ja ühiskonnana aina täisväärtuslikum.
Suure ja selgelt, ent samas poeetiliselt ja idealistlikult sõnastatud eesmärgi puudumise üle kurtis Raul Rebane telesaates „Plekktrumm” (29.02). Samal päeval võttis valdkondliku kriitika…
4 minutit -
Uus usk
Aastapäevad tagasi juhtusin Ehho Moskvõst kuulama usutlust hiljuti Eestisse kolinud vene muusikakriitiku Artemi Troitskiga, kes meenutas Venemaa pealinnas 2011. aasta lõpus valitsenud meeleolusid. 10. detsembril toimus Bolotnaja väljakul suurim meeleavaldus, mida Moskvas pärast Nõukogude Liidu lagunemist nähtud oldi. Platsile kogasunenud kümned tuhanded inimesed nõudsid riigiduuma valimiste tulemuste tühistamist ning kutsusid võimusid läbirääkimistele. Troitski sõnul valitses kokkutulnute seas eufooria: „Valitsus tundus olevat paralüseeritud, korravalvureid polnud…
6 minutit -
Palun eksige!
Olen noorsootöötajana ametis olnud vaid mõned kuud, kuid selle vähese ajaga on tekkinud suur mure. Riigi hariduspoliitika soovib kasvatada ettevõtlikke noori, kasutades ikka veel süsteemi, mis juba eos arengu peatab.
Toon kaks näidet, mis olukorda hästi ilmestavad. Täites noorsootöötajatele mõeldud koolitusel ülesandeid, mida kõiki pärast analüüsitakse, uurivad täiskasvanud üksteiselt, kuidas seda ülesannet tegema peab: „Näita mulle ka, kuidas ÕIGE on.”
Teine näide, 9. klassi noorel…
3 minutit -
Närtsinud Tuhkatriinu kirgede torm ja argitu argipäev
Närtsinud Tuhkatriinu on fiktiivne noor õpetaja kahekümnendates eluaastates, kes oma esimesed aastad kleebib, prindib ja mööda maja ringi tuhiseb. Täna tähistab ta oma ametipostil väikest juubelit. Lilli küll ei tooda ja torti ei sööda, kuid väikestviisi verstapost on see siiski.
Üks on kindel. Tuhkatriinu ei töötaks ikka veel siin, kui ta oma ainet ei armastaks, piiritult ja…
3 minutit -
Anna mulle Elus Hakkama Saamise Sõnad
Õpetajate ja õpetajaks pürgijate esseekonkursile laekunud tööde seas eristus ülejäänutest selgelt üks: Luunja lasteaia logopeedi-eripedagoogi Kristel Lempu ilukirjanduslikult talletatud mõtteöö „Anna mulle Elus Hakkama Saamise Sõnad”, mis räägib raskustest teistest – sh raamatus öeldu – arusaamisel, aga ka eneseväljendamisel. Lühike, aga kindlalt fokusseeritud kirjutis on emotsionaalne ja liigutav.
Mina olen alati kõige viimane. Ma peangi olema viimane, sest ma pole…
4 minutit -
Kössis selja ja pika hambaga
Mäletan ühe tragi saksa põllumehe kuldseid sõnu, mis kõlavad eesti keeles umbes nii: „Kui teed tööd, mis sulle meeldib, siis on kõik päevad puhkepäevad.” Seda lausus rõõmsalt küpses eas mees, kes oli oma töödega rakkes 24/7 − nagu moodsas kõnepruugis öeldakse.
Kontrastiks mõni rida prantsuse elava kirjandusklassiku Michel Houellebecqi sulest: „Iga erapooletu vaatleja võib kinnitada, et inimolend ei saa olla õnnelik, et…
2 minutit -
Konkurendid või partnerid?
. . . . nii küsin, kui käsitlen meeste ja naiste võrdõiguslikkust. Jääb mulje, et mehi ja naisi tahetakse meie ühiskonnas üksteisele vastandada, neid omavahel riidu ajada.
Selline mulje jääb, kui heita pilk ajakirjandusse, kus ilmuvad vastassugu solvavad kirjutised. Milleks? Kahjuks on nendes artiklites ka palju tõde, kuna juba lasteaiast ja koolipingist suhtutakse teineteisesse kui konkurenti, halvemal juhul vaenlasesse.
See kandub hilisemas elus peresuhetesse, kus üksteisemõistmise…
3 minutit