Arvamus
-
Koolis on … lapsed!
Käisin üle hulga aja koolis. Tähendab, iseenesest on kooli(desse) satutud ju ikka-jälle. Enamasti küll esinejana või muidu n-ö huvitava inimesena, kellesugustega aeg-ajalt kohtumisi korraldatakse. Et lapsukesed saaksid elavat eeskuju, mida mitte teha, et sust vaesekesest suureks saades näiteks kirjanik välja ei kukuks. Ja eks ole teinekord tulnud ka ennast koolitada lasta. Päris pisiinimese kombel kooli juhtub siiski märksa harvem. Arusaadav, suurte inimeste…
4 minutit -
Miks minust ei saanud kooliõpetajat?
Sellel aastal veetsin õpetajate päeva Soomes sealsete eesti keele õpetajatega. Meie põhjanaabrid õpetajate päeva ei pea ega isegi tea, millal see täpselt on. Eestlased teavad. Sõidavad üle Soome kokku, kuulavad ja ajavad juttu.
Mõned neist on sattunud seal õpetajaametisse juhuse läbi, teised läinud teadlikult. Mõni on läbinud õpetajakoolituse nii Soomes kui ka Eestis ja teab rääkida, et need on üsna…
4 minutit -
Reeturist koolipapa hülgas hariduse
Kuidas suur poliitika kooli uksest ja aknast sisse lasta ning mida kasulikku sellega veel peale hakata.
Mind, Kapa-Kohila koolidirektorit Jaan Kappi, peeti 2013. aasta sügisel pisut lolliks, et mitte öelda idioodiks. Sellepärast et röövisin poliitiliselt neitsilikult koolilt süütuse, muutsin ta poliitiliste arutelude ja debattide tallermaaks, elu tõeliselt edendada ihkajate kasvulavaks. Kõige selle eest nimetati mind hariduse reetjaks, aga täna, aasta…
5 minutit -
Igale õpilasele kooliõde
Nii nagu meil kõigil on perearst, peaks igal õpilasel olema kooliõde. Kooliõe peamine töö on lapse tervise järelevalve: koolis haigestumise või trauma korral esmaabi osutamine, haiguste ennetamine (vaktsineerimine), tervise ja heaolu edendamine.
Kooliõe tööaeg sõltub õpilaste arvust – täiskohaga töötamiseks peab olema 600 õpilast. Õe kabinet peab olema koolis, kus õpib üle 200 õpilase. Väikestes maakoolides on kooliõde ja pereõde tavaliselt üks…
3 minutit -
Maris Hellrand: mis sajandis elab meie kool?
Mis sajandil me elame, küsib lapsevanem ja ajakirjanik Maris Hellrand ERR Uudiste arvamusküljel, kirjutades sellest, kuidas pikk suvevaheaeg võib olla küll tore, kuid ei korva ülejäänud aasta pikki koolipäevi.
Meie perel on selja taga pikk ja imeline suvi Hiiumaa rannakülas. Tänu netiühendusele saan vabakutselisena töötada sõltumata asukohast ja seetõttu on mul luksuslik võimalus kolmeks kuuks linnast kaduda. Ratastel, meres,…
2 minutit -
Kuidas peaks toimuma välishindamine?
Eksamid ja tasemetööd tekitavad tuliseid emotsioone täna ja ilmselt ka edaspidi. Kas eksamile on vaja lävendit? Kas eksamit või tasemetööd üldse on vaja? Kas aine, kus pole eksamit, on üldse aine? Kes oli sel aastal edetabelis esimene?
Eelnimetatud küsimused olid põhjalikuma vaatluse all möödunud kevadel, kui kavandasime koolide välishindamise kontseptsiooni ehk seda, kuidas hakkab riik edaspidi hindama õpilaste ja koolide…
4 minutit4 kommentaari -
Toidusedelist, õpet(aja)likult
Õpetajad, eriti naisõpetajad, jäävad pidevalt lapseootele. Vähemalt minu kooliajal oli küll nii. Tegelikult on see äärmiselt tore. Kes muud kui õpetajad (muidugi, muud ikka ka) peaksid hoolt kandma, et õpetatavaid jaguks ka tulevikus. Pealegi toob õpetaja(nna) ajutine lahkumine üldharidusorbiidilt värskeid tuuli ka eksisteerivate õpetatavate argirutiini, põhjustab kergendusohkeid ja küllap ka väiksemat sorti tragöödiaid – muutusi igal juhul. Ma mäletan küll.
Mul…
4 minutit -
Kas Eesti täiskasvanu ikka oskab lugeda?
Kaks aastat tagasi (23.09.2011) kirjutas Martin Ehala Õpetajate Lehes mureliku artikli „Keel ei saa selgeks” üliõpilaste kirjakeeleoskusest, tuues välja, et eriti nõrk on üliõpilaste funktsionaalne keeleoskus. Ligi pooled uuringus osalenud üliõpilastest said seda osaoskust mõõtnud ülesannetes puuduliku või kasina tulemuse. Aga kuidas on mujal maailmas?
8. oktoobril avalikustab OECD rahvusvaheliselt ning haridus- ja teadusministeerium Eestis rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC…
3 minutit -
Maailma, milles kasvab mu laps, löödi esimene mõra
Minu postkasti potsatas nädala eest nagu välk selgest taevast kiri, mis muutis mu maailma ootamatult jõuliselt. Kirjas seisis: „Kallid lapsevanemad! Kahjuks pean teile teada andma, et olen viimaseid päevi tööl. Elus toimub ikka muudatusi ja tuleb valikuid teha, nii juhtus ka minuga. Tänan teid meeldiva koostöö eest ning soovin teile kõike paremat.”
Tavaline kena ja viisakas lahkumiskiri. Ainult…
5 minutit -
Teine vaade PISA edetabelile
Innove avaldas tänavuste riigieksamitulemuste edetabelid. Mõnes koolis olid tulemused kõvasti tõusnud. Ajakirjanikud uurisid, mis on selle taga, ja nägid õpetajate ning õpilaste tublit tööd aastate jooksul.
Analoogiliselt riigieksamitega on võimalik õppetöö lõpptulemusi hinnata PISA testi järgi. Meil ei avalikustata koolide edetabeleid PISA järgi, aga mõnes teises riigis, näiteks USA-s, Austraalias, Ungaris, võivad koolid oma tulemuse teada saada. Serbias teatatakse koolidele mitte üksnes…
5 minutit -
Kas õpetaja Laur või Julk-Jüri?
Olen juba pikemat aega vastakate tunnetega jälginud debatti, kus tuntud eliitkooli direktor vastandab end aastast aastasse erinevatele pedagoogikaasjatundjatele teemal, kas koolide edetabelid on saatanast või hoopis määrava tähtsusega informatsioon hariduse kvaliteedi ehk selle kohta, millised on head ja millised halvad koolid.
Veidi lihtsustatult võiks öelda, ja nõnda kiirelt debati lõpetada, et tegelikult on asi valikutes: te kas tahate panna oma lapse…
4 minutit -
35 = 45
Augustis kiitis valitsus heaks uue haridustöötajate tööaja määruse, mille kohaselt õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks saab õpetaja ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes klassi ees seistud kontakttunnid.
Määruse kohaselt on õpetajate täistööajaks lühendatud tööaeg: seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Lühendatud töönädalasse peaksid haridusministeeriumi arvates mahtuma kõik õpetaja tööga seotud ülesanded.
Siinkohal ei taha ma mõtiskleda selle üle, kas on võimalik kõiki tööülesandeid ettenähtud…
4 minutit -
Teest ja rumalus(t)est
Nii. Sellest nädalast on siis ametlikult kehtestet sügis. Ja ongi. Juba on tulnud vihma ja kõlekülma, aga ka klassikalist nukrameelset päiksehelki ning värvikirevat ja -kaagutavat lehesadu. Täielik õpikunäide sügisest. Selline asi lihtsalt ajab jooma. Mingit head kuuma teed näiteks. Ja suuremates kogustes. Sest pooli maju veel ei köeta ja hommikul õue astudes võib valguskiiri vaadates suvisest harjumusest end liig kergelt riidesse panna….
5 minutit -
Lapsekeskne töökorraldus tugineb kokkulepetele
Uuendatud tööajamäärus on toonud tagasisidet ka alushariduse poole pealt. Saabunud küsimuste valguses tuleb rõhutada, et tööaja ning -koormuse reeglid kehtivad ühtemoodi nii lasteaia-, üldhariduskooli- kui ka kutsekooliõpetajatele. Samuti on töölepingu kaitsed ja kohustused ühtsed kõigile töötajatele, sealhulgas ka haridustöötajatele (töötagu nad lühendatud, 35-tunnise või 40-tunnise töönädalaga). Uue määruse kehtima hakkamine ei sunni lepinguid muutma, veelgi vähem paneb…
4 minutit -
Tugi on käeulatuses
Lasteaialaps kardab suhelda nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega ning reageerib kõnetamisele kummaliselt. Kodus tunneb laps end kõrvalejäetuna, sest väikevend saab oma eripära tõttu rohkem vanemate tähelepanu. Keskuse nõustaja soovitab lasteaias läbi viidud vaatluse põhjal vanematel lapsele enam tähelepanu pöörata ja ühiselt tegutseda. Juba mõne aja pärast on asi märgavalt parem, laps julgem suhtleja ning kodus heatujuline ja rahulik.
See lugu on vaid üks…
3 minutit -
Eksamitulemuste avaldamine annab objektiivse pildi hariduse kvaliteedist
Vastates veebiportaali Delfi küsimustele möödunud nädalal avaldatud riigieksamite tulemuste kohta, ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, et riigieksamite tabelite avaldamine annab objektiivse pildi hariduse kvaliteedist üle riigi. Kuna Delfi kasutas Aguri kommentaarist vaid väikest osa, avaldame siin GAG-i direktori vastused täismahus koos paari hilisema täienduse ja täpsustusega.
Kas olete oma kooli tulemustega rahul?
Hendrik…
6 minutit -
Globaalse küla teooria ei kehti enam
Inimgeograaf Rein Ahas on tõdenud, et globaalse küla teooria (kui internet ja IT jõuab igale poole, siis pole vahet, kus elada) on praeguseks kummutatud, sest elu näitab: mida rohkem inimene IKT-d kasutab, seda rohkem ta liigub – ja suureneb regionaalne ebavõrdsus (vt ÕpL 20.09). Kui üleilmse küla teooria jõudis nii kiiresti kaotada oma kehtivuse, küllap leidub siis ühiskondlikus teadmises/olemises…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Lennukaid mõtteid
Tulin paari päeva eest Islandilt ja hea oli, et tulema sain. Sõber kirjutas, et ajastusega mul vedas – tund pärast mu äralendu saabunud maale sajandi torm, lennud tühistatud, inimesed lennelnud mööda parkimisplatse ringi nagu meeripoppinsid, autoteed muutunud läbimatuks, lumi unnanud mägesid mööda ja liikurmasinate hulk kraavides ja kuristikes kasvanud hüppeliselt. No kui Põhja-Jäämerelt ikka tuuleke tuleb, puhudes sekundis meetrikest…
4 minutit -
Paljuteadja või mõistja?
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo augustikuine mõte koolis toimuva õpilasele huvitavaks muutmisest ja ainekavade ulatuslikust ülevaatamisest („Kas Eesti kool on huvitav?”, ÕpL 23.08) tõi mulle esmase emotsioonina meelde hiina mõttetarga Lao-zi ütluse: „Mõistja pole paljuteadja, paljuteadja pole mõistja.” Olen ministriga sarnaselt tunnetanud, et sageli oleks õpilastel vaja suuremat tähelepanu pöörata asjadest arusaamisele, probleemide analüüsimisele ning võimalike lahendusteede hulgast optimaalseima leidmisele. Need…
4 minutit -
Murelapseks õpikud
Kevadel saatis Tartu koolijuhtide ühendus haridus- ja teadusministrile kirja, milles juhtis tähelepanu mitmele õppekirjandusega seotud hinna-, kvaliteedi- ja kaaluprobleemile. Koolijuhid leidsid, et need mured tuleb lahendada riigi tasandil.
Esiteks paneb PGS-i § 20 kooskõlas põhiseaduse § 37-ga kooli kohuseks võimaldada õpilasel tasuta kasutada õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, -vihikuid ja -lehti. Ent selle kohustuse täitmiseks eraldatud õppevahendite rahast (57 eurot õpilase kohta) ei…
3 minutit -
Vererõhu mõõtmisest
Teisipäeva hommikul kell kümme avalikustas sihtasutus Innove 2013. aasta riigieksamite statistika. Täpselt samaks ajaks, kella kümneks, kutsuti ajalehtede haridustoimetajad Suur-Sõjamäele Innovesse väiksele selgitusele, kus manitseti, et riigieksamite tulemuste põhjal ei ole õige koolide pingeridu koostada. Paraku – juba tunni aja pärast olid pingeread ajalehtede võrguversioonides üleval …
Innove analüütik Krista Hinno rõhutas, et nende sihtasutus pole kunagi koolide pingeridu koostanud ega hakka seda…
4 minutit -
Ettevaatust, jalgrattur kõnniteel!
Liiklusreeglite loomisest alates on ikka kehtinud põhimõte, et sõidukid ja jalakäijad liiguvad eraldi teeosadel. Viimase sajandiga on aga liikluspilt oluliselt muutunud – autode arv on plahvatuslikult kasvanud, jalgrattaid kasutatakse liiklusvahendina üha vähem ning jalgratturitest on saanud nahkhiire tüüpi liiklejate klass. Sarnaselt nahkhiirega, kes tuntud multifilmis liigitas end vastavalt vajadusele kord linnuks, kord loomaks, nõuab jalgrattur oma õigusi sõiduteel, kuid kasutab…
4 minutit -
Mida lapsed tahavad?
Sina räägid siis, kui kana pissib!” hõikas üks jõngermann. – „Praekana!” täpsustas teine. Mõlemad naersid ennast oimetuks. Vanasti kasvatati sellise manitsusega lapsi. Ei mingit nalja. Vanasti olidki kohati kummalised kasvatuspõhimõtted, näiteks väideti, et laps ei tahtvat muud kui vitsa.
Vahepeal on elu edenenud. Tallinnas peeti hiljuti rahvusvahelist alushariduse konverentsi, millest tuleb Õpetajate Lehes peagi veel juttu. Konverentsi teemaks oli „Väärtused, kultuur ja haridus”….
3 minutit -
Riigieksamid – Eesti hariduse oluline väärtus
Kui riigieksamite süsteemi muutma hakati, rõhutati vajadust suurendada rõhuasetust reaalainetele. Kõneldi vajadusest tõsta eksami sooritamise lävendit 20%. Kahjuks on praeguseks kujunenud olukord kaugenenud esialgsest ning hästi töötav süsteem lammutatakse, selle lõplikke tagajärgi on aga raske hinnata. Nii olen ise olnud tunnistajaks, kuidas koolijuht avaldab arvamust, et olulised on kolm riigieksamiainet ning ülejäänud õppetegevus on huviharidus.
Lõpetasin kooli ajal,…
7 minutit
