Arvamus
-
Keelekaste: Sõnad Prokrustese sängis
Aastapäevad tagasi saime mina ja Õpetajate Leht ühelt lugejalt pahandada „keelelõtvuse” pärast. Tõrelejat häiris asjaolu, et olin tarvitanud 24-st rääkides sõna „number” ja toimetaja ei olnud märganud seda taunida. Lugeja arvates olnuks korrektne öelda „arv”, sest just seda 24 olevat: arv, mis koosneb numbritest 2 ja 4.
Ilmselt reaalteadlase taustaga korralekutsuja lähtus termini „number” kitsast, matemaatilisest sisust – arvu tähistav sümbol,…
4 minutit1 kommentaar -
David Vseviov: „Kuidas väärtustada inimest?”
Avaldame lühendatult David Vseviovi ettekande 12. veebruaril Tallinnas Artise kinos toimunud seminaril „Kuidas hariduse kaudu vähendada võõrahirmu ja rassistlikke hoiakuid?”.
Mis puudutab teemapüstitust, siis miks on oluline nimelt haridus? Haridus võimaldab tekkida huvil ja kui huvitume millestki, siis hakkame hindama inimest, kellega suhtleme, lähtuvalt tema võimetest ja oskustest. Kui minu vestluspartner on huvitav kas või tulenevalt minu…
6 minutit -
15 aastat koolisundi
Õiguskantsler Ülle Madise tõdes oma hiljutises ettekandes haridusjuhtide aastakonverentsil, et hiilimisi on Eesti hariduskorraldus vähemasti põhihariduses võtnud suuna, mis on vastuolus põhiseadusega.
Väide, et haridus on rahvusliku julgeoleku üks põhiküsimusi ja oli seda juba enne me iseseisva riigi loomist, ei vaja pikka tõestuskäiku. Nagu ka see, miks sessamas rahvuslikus julgeolekus on haridusse investeerimine hoopis tähtsam kui näiteks kaitseväe täiuslikult relvastamine. Haritud, maailma mõistev…
4 minutit -
Kuidas lõimida immigrante ja pagulasi Eesti kooli ja ühiskonda?
Avaldame arengukoostööteemalisel gümnasistide esseekonkursil eriauhinna pälvinud töö. Konkurss toimus MTÜ Mondo maailmahariduse projekti raames, mida toetab Eesti välisministeerium.
Ma kardan. Kardan, sest olen Süüria põgenik. Jah, võin end nõnda nimetada. Lausa tõsine hirm on tuleviku ees. Teadmatus, lärm, kisa ja nutt. Millal see kõik kord läbi saab? Millal saan end lõpuks tunda turvaliselt? Kas üldse kunagi…
10 minutit -
Helir-Valdor Seeder: „Alustada võiks kas või kampaaniaga „Mehed kooli!””
Ühelt poolt räägitakse meie ühiskonnas soolisest ebavõrdsusest, millega peetakse ennekõike silmas soolist palgalõhet meeste kasuks. Märksa vähem on uuritud nende statistiliste näitajate tagamaid, mis kajastavad meeste kehvemaid näitajaid: rohkem tervisekahjustusi, viletsam tervislik seisukord, suurem alkohilism ja muude mürkide tarbimine, mis aga peamine – lühem eluiga ja viletsam haridus.
Suhtekorraldaja Janek Mäggi on arvanud…
5 minutit -
Alusharidus ja lapsehoid kuuluvad kokku
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärk on luua kõigile lastele paindlikud võimalused alushariduses osalemiseks vähemalt aasta enne kooli, et vanemad saaksid olla kindlad laste koolivalmiduses.
Euroopa Liidus on seatud samaks aastaks eesmärk, et alusharidust võimaldavas asutuses käiks 95% kõigist nelja-aastastest kuni kooliminekueas lastest. Eesti hariduse infosüsteemi 2014/2015. õppeaasta andmetel oli meie vastav näitaja 93,5%. Samal õppeaastal ei saanud paraku 2290…
4 minutit -
Prozac Nation
Aastal 1994 avaldas äsja Harvardi ülikooli lõpetanud Elizabeth Wurzel autobiograafilise romaani „Prozac Nation”. See ei olnud eriti hea raamat; arvustajad nimetasid teost nartsissistlikuks, ärritavalt emotsionaalseks ekshibitsionismiks ja soovitasid autoril meelde tuletada, et maailmas on ka hullemaid asju kui 70-ndatel New Yorgis üles kasvamine ja Harvadisse sisse saamine.
Kirjanduslikult polnud „Prozac Nationis” tõesti midagi rabavat. Ent see tabas midagi olulist üheksakümnendate Ameerika noorusest – raamatust…
5 minutit -
Kõik on võimalik, kui tahetakse
Seda juhtub päris tihti, et kogukond peab enda eest seisma. Koosolekuid pidama, argumenteerima, allkirju koguma, kulutama palju aega ja energiat. Selleks, et astuda kiirustades tehtud ja piisavalt läbimõtlemata otsuste vastu, mis ühegi osapoole jaoks midagi paremaks ei muuda, ning anda märku, et asjassepuutuvate inimeste arvamusega tuleb arvestada.
Praegu on küsimus Tallinna Nõmme noortemaja saatuses. Nimelt on Tallinna haridusamet võtnud nõuks 63…
2 minutit -
London suurendas usku nii õpilaste kui ka õpetajate õppimisvõimesse
Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi ja koolijuhtide järelkasvuprogrammi esimeses lennus osalejad käisid Londoni koolides, et tutvuda sealsete koolijuhtide ja nende muutuste juhtimise kogemustega, kogumaks ideid muutuva õpikäsituse elluviimiseks – õpilaste arengu tõhusamaks toetamiseks.
Programmide koordinaatorite Eneken Juurmanni ja Triin Noorkõivu sõnul valiti külastuseks sihikindla juhtimisega koolid, kus on kiiresti ja edukalt viidud ellu muutusi ning õpilaste õpitulemused…
6 minutit -
Uus seadus nõrgendab Eesti lasteaeda
Mind ajendas kirjutama koolieelse lasteasutuse uus seadus, mis annab kohalikule omavalitsusele vabaduse valida, kui kvaliteetset alusharidust ta pakub.
Kuni uue seaduse kehtima hakkamiseni töötas ühe lasteaiarühma juures kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. Uue redaktsiooni saanud seadus annab aga võimaluse jätta ühe rühma juurde ühe õpetaja ja kaks õpetajat abistavat töötajat.
Rühmaõpetajale seadusega ette nähtud tööaeg ei võimalda tal teha pikki…
5 minutit -
Kas muuseum peaks koguma kenderlust?
Alguses pole muud kui kavatsus. Järjekindel kavatseja viib oma plaani ka ellu ehk kavatsusest saab sündmus või teos, mis viiakse või kandub teiste inimeste ette, kes siis tagajärge hindavad. Mõni sündmus ja teos saab tähelepanu ning muutub osaks ajaloost, teised jäävad märkamatuks ja haihtuvad olematusesse.
Need esimesed võivad olla kas nuhtluseks või õnnistuseks. Kuni asi jääb kodanike üksikute valikuotsuste sfääri,…
5 minutit -
Aga meie suured ülesanded?
Soome uue õppekava seletuskirjas kasutatakse sõna „õpetama” vaid kolm korda, seevastu „juhendama” on seal 300 korda. Juba sellest sõnakasutusest saab välja lugeda, et põhjanaabrid on võtnud endale hariduses suuri ülesandeid. Vaatasin huvi pärast meie õppekava seletuskirja – seal esineb sõna „õpetama” 15 ja „juhendama” neli korda.
Radikaalseid muutusi on Soome õppekavas teisigi. Õpilane hakkab nüüd osalema õppekava koostamises ja õppemeetodite valikus. Juba…
2 minutit -
Keelekaste: Virvatulesõnad
Küllap oskab iga vähegi kogenud tõlkija või toimetaja suurema vaevata nimetada mõne vormilt rahvusvahelise sõna, mille sisu aga on eri keeltes erisugune. Keeleteaduses öeldakse selliste sõnade kohta „tõlkija valevennad”, inglise keeles false friends of a translator, prantsuse keeles faux amis du traducteur.
On teised säärased kahepalgelised kurivaimud – pealtnäha klapivad omavahel hästi, aga tegelikult mitte, külvates pahatihti segadust ja ebakõlasid ning lausa peibutades…
4 minutit -
Keelest ja koolist
Vastukaja Raivo Juuraku kommentaarile „Kaks miljonit eestlast” (29.01).
Olen rõõmsas ülekaalus. Kujutage nüüd ette, kui võtaksin vastu otsuse, et mu parem käsi peab järgmiseks suveks suurepärane välja nägema: rasv kadunud, lihased paista ja nahk trimmis. Koostaksin endale kava ja pühenduksin jäägitult eesmärgipärasele tegevusele parema käe laitmatu väljanägemise nimel, samas kui kurvid ja voldikesed mujal võiksid rahus pekki edasi kasvatada.
Te ei usu, et soovitu…
3 minutit -
Igal autoril on õigus saada oma loomingu eest tasu
Autoriõigus on nüanssides keeruline, kuid üldpõhimõttelt lihtne: autor peab saama oma teose saatuse üle ise otsustada ning kahtluse korral tuleb temaga kokku leppida. Sellega arvestamata on tänapäeval raske hakkama saada. Kuid samavõrd oluline on mõista, et enamik meist on autorid ning meil kõigil on õigused oma loomingule, ka õpetajatel.
Autoriõigused on teema, millega täiskasvanud üha sagedamini kokku puutuvad,…
10 minutit -
Suur Raasuke ja tilluke elevant
Ligi kahe ametiaasta jooksul ei ole peaminister Taavi Rõivase suust veel pudenenud midagi nupukat selle kohta, kuidas võiks Eesti majanduse kiirematel tuuridel tööle panna ja jõuda natukenegi lähemale Põhjamaadele. Peaministri majandusalane alastiolek on nii silmatorkav, et sügisel otsustas ta seda katvaks viigileheks hankida end nõustava asjatundjate rühma.
Sellega lükkus kaugesse tulevikku valitsusjuhi esimese majandussõnumi ilmumine. Seniks soojendab ministrite südant lootus, et…
4 minutit -
Elamata elud
Väikestele lastele meeldib muinasjutte kuulata. Nad teavad, et lõpuks jõuab prints oma printsessi juurde ja nad elavad elu lõpuni õnnelikult.
„Kus on minu prints?” küsis mu kolmeaastane tütretütar. – „Küll ta su üles leiab, kui sa suureks kasvad,” vastasin, aga hinge jäi kõhklus. Mis siis, kui prints on tegelikult kärnkonn ja jääbki konnaks?
Nägin minagi 20. jaanuari „Pealtnägijas” lugu kahest alaealisest tüdrukust ja nende kärnkonnadest….
3 minutit -
Kaks miljonit eestlast
IRL on pakkunud välja idee kasvatada eestlaste arvu 25–30 aasta jooksul kahe miljonini. Kas see eesmärk on realistlik? Ja kes üldse on eestlane? Kas e-resident on? Aga Eestis elav Vene kodanik?
Kui pidada eestlaseks seda, kes elab Eestis ja räägib eesti keelt, nagu oleme alati arvanud, siis on vaja 30 aastaga vastu võtta ca 600 000 immigranti ja õpetada neile eesti keel selgeks. See…
2 minutit -
Esimest korda klassi ees
Õpetatud agronoomi ja legendaarse põllumajandusajakirjaniku Heino Laiapea essee „Esimest korda klassi ees” eristus Õpetajate Lehe esseekonkursil teistest maalähedase teema ja käsitluslaadi poolest.
Valtu põhikooli kuuendale klassile tosina aasta eest (selle sajandi alguses) antud bioloogiatund põllul oli mulle esimene ja seni ainus kord õpetajana laste ees seista. Värina ja kartuseta – need ju minu kodukooli õpilased, kuigi kaks põlvkonda nooremad.
Kas nii lühiajalise õpetajana on…
3 minutit -
Oht digipöördel
PISA testi tulemustest räägitakse Eestis päris tihti, enamasti annab see võimaluse rõhutada meie koolide ja kooliõpilaste tublidust. Kui aga eelmise aasta septembri keskel avaldati PISA testil põhinev OECD raport teemal, et nutiseadmete kasutamine koolis ei ole laste akadeemilist edukust kasvatanud, libises see uudis vaid korra meie meediakanalitest läbi.
Samuti ei pälvinud erilist tähelepanu hiljutine teade Soomest, et sealsel haridusametil on mõte keelustada koolitundides nutitelefonid….
6 minutit