Kaasav haridus
-
Eda-Mai Tammiste: „Lasteaiad vajavad töös HEV-lastega rohkem igapäevast abi ning tugispetsialiste oleks kohapeale vaja – kui mitte igasse lasteaeda, siis valla peale. Praegu peavad kiiret sekkumist nõudvas olukorras õpetajad ise hakkama saama.” Foto: Alavere Mõmmila lasteaedAnija valla haridusfoorumil räägiti HEV-lastest
Alavere Mõmmila lasteaia direktori Eda-Mai Tammiste eestvedamisel toimus märtsis Alavere rahvamajas Anija valla haridusfoorum, kus arutati HEV-lastega seotud…
9 minutit1 kommentaar -
Tiina KangroErivajadustega laste hariduses tavaloogika ei tööta
Eesti kooliseaduses seisab kena kirjeldus erivajadustega laste hariduskorralduse kohta, mis aga tegelikkuses realiseerub vaid juhtudel, kui kõik…
7 minutit -
Kaasava haridusega tegelevad kõik Rajaleidja keskused üle Eesti. Pildil Läänemaa Rajaleidja keskus koos meeskonnaga. Foto: InnoveKaasav haridus – palju mõtteid ja vastamata küsimusi
Sügavam kaasava hariduse idee peidab eneses paradigmaatilist muutust ja mugavustsoonist väljatulemist: mõelda raamidest väljas, olla olemas…
7 minutit -
„Kaasava haridusega seotu ei ole piisavalt läbi mõeldud ega võimalda soovitut parimal moel rakendada,” leiab Katrin Kirsila. Foto: erakoguKaasav haridus kui rööprähklemine
Kaasav haridus on teema, mille suhtes optimistlik hoiak kuulub kohanemisvõimelise ja hea pedagoogi kuvandi juurde. Siin ei ole jäetud…
5 minutit -

Pilootprojektis „Kaasav kool” osales 14 kooli
Hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal tavakoolides on viimastel aastatel suurenenud. Kuigi levinud praktika on paigutada erivajadustega õppurid eriklassidesse…
2 minutit -
Lapsepõlves kogemata jäänud armastust otsitakse kogu elu
Küllaltki sageli räägitakse sellest, et Eestis elab palju lapsi vaesuses. Jutt on materiaalsest vaesusest. Harvemini arutletakse selle üle, millest tunnevad lapsed puudust hingelises mõttes. Eks seda on ka raskem mõista ja mõõta. Psühholoogi vastuvõtule pöördunud noorte juttudest jääb kõrva, et lapsena oleksid nad tahtnud rohkem või selgemini tajuda vanemate armastust, seda nii enda vastu kui ka…
4 minutit -

Milline on Eesti õpilaste vaimne tervis?
Viimastel aastatel on 14–15-aastaste õpilaste vaimset tervist põhjalikult uuritud Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudis (ERSI) üleeuroopalistes projektides (SEYLE,…
3 minutit -
Vihasoo kuueklassilise kooli 36 õpilasest kolmandik õpib väikeklassides. Oma kogemusest töös erivajadustega lastega kõnelesid (vasakult) klassiõpetaja Anne Veerla, HEV-õppe koordineerija ja toimetulekuklassi õpetaja Lüüri Korman ning direktor Marika Astor. Foto: Tiina VapperKaasav koolikultuur ongi koolikultuur
Vihasoo lasteaed-algkool on üks neist 14 koolist, kes osales haridus- ja teadusministeeriumi projektis „Kaasav kool”, kus jagati kogemusi erivajadustega…
6 minutit -
III Baltimaade logopeediakongress tõi Ahhaa keskusesse kokku 135 teadmishimulist logopeedi Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest ning video vahendusel ka Rumeeniast. Foto: Eesti Logopeedide ÜhingApaka….paks…apssi… eee…. APRAKSIA … apaapaasiia…
Eesti logopeedide ühingu (ELÜ) eestvedamisel toimus 22. ja 23. aprillil Tartus III Baltimaade logopeediakongress, mille…
4 minutit -
Kas me oleme kaasavaks hariduseks valmis?
Renna Reisi, Alavere põhikooli direktor, õpetaja ja HEV-töö koordinaator:
Oma kogemuse põhjal pean ütlema, et mina ei ole selles osas väga optimistlik, probleemseid kohti on palju. Ideaalis on HEV-laste kaasamine tavaklassidesse õige samm, just seepärast, et nende õpitulemused on seal paremad, mida näitab ka meie kooli kogemus. Samas näeme, et tõsiste käitumis- ja psüühikahäiretega lapsed ei leia siin endale häid…
5 minutit