Lastekirjandus

Möödunud nädalal Tallinna raamatumessi käigus toimunud Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumil, mis tänavu keskendus laste lugemisele, kõneldi nii raamatutest ja raamatukogudest kui ka kirjandusravist ja koertest.

Kui mõisted „bibliograafia” ja „bibliofiilia” on kirjandussõpradele hästi tuntud, siis „biblioteraapia” võib panna kõrvu kikitama. Õigekeelsussõnastiku kohaselt on see maakeeles lihtsalt „kirjandusravi”. Leedu psühholoog Veronika Mudėnaitė on sealses laste ja noorte päevakeskuses „Meie Koduke” võtnud ette sellega…

Tallinna raamatumessil kuulutati välja tänavune Nukitsa preemia laureaat. Konkursi võitjaks kuulutati Ilmar Tomusk, kelle kriminalistide sari kogus ligi 900 häält. Kokku osales 117 kirjanikku ning hääletas üle 8000 lapse.

Palju õnne, Ilmar Tomusk. Kas preemia tuli üllatusena?

Preemia tuli tõesti üllatusena. Nagu meie lastekirjanduse uurijad on öelnud, on lastekirjanduses praegu väga head ajad ja häid lastekirjanikke on palju. Ma ise arvasin,…

Mis sobiks ühte emakeelepäeva lehte paremini kui aabits. Ja nagu tellitult esitletigi möödunud nädalal Viru keskuse Rahva Raamatus uhket trükisooja aabitsat, mille võiks selle autorite, Viivi Luige ja Epp Maria Kokamäe loomingut ja staatust tundes kaant avamatagi kõrgkultuurseks tituleerida.

Elitaarse tandemi esimene aabits ilmus juba 22 aastat tagasi ehk aastal 1992. Et uus aabits suuresti sellel põhineb, keskenduski nüüdne esitlus…

Mõni raamat puudutab rohkem kui teine. Mõni raamat sisaldab rohkem kui teine, olgugi et lehekülgede arv võib olla sama. Mõni raamat poeb hinge ja uuristab sinna endale sügava salajase käigu, teeb südamesse koopa ja jääb sinna elama, erinevalt mõnest teisest, millele enam kunagi ei mõtle.

See oli esimene mõte, mille tõi mulle pähe siinne, prantsuse tunnustatud lastekirjaniku lugu, mis…

See Rootsi lastekirjanike lugu esimesse klassi minevast tüdrukust, kes elab koos isaga ning leiab oma esimesel koolisemestril parima sõbra, näitab päikest läbi vihma. Tulemuseks on vikerkaar kogu oma õrnalt nukras kauniduses – värve ja emotsioone seinast seina –, nagu see ühe väikese tüdruku elus võikski olla.

See väike tüdruk Dora kardab kooliminekut, sest äkki ta ei leia seal sõpru – ja sel juhul…

Kui öelda „nõiaplika”, seostub see viimastel aastatel esmalt enamasti Nöbininaga, mis näitab, kui kiiresti inimene unustab. Õnneks on tänapäeval meeldetuletamiseks palju võimalusi, üks neist näiteks kordustrükk.

Nii on Ajakirjade Kirjastus andnud uuesti välja Edgar Valteri suure värvilise raamatu nõiaplika Iikast (esmatrükk 1998), kes läheb laia maailma õppima tundma inimesi ja praktiseerima nõiaoskusi. Küll satub ta punnpaabude, küll nõiapõletajate, küll muidu šarlatanide juurde….

Möödunud aasta lõpus räägiti palju Norra kirjaniku Maria Parri raamatust „Vilgukivioru Tonje”, mis võitis Paabeli torni auhinna ehk parima tõlke­raamatu preemia. Uudishimu viis mindki raamatukokku selle järele ja seda otsust ma ei kahetse. Vähem on aga räägitud sellest, et Parril ilmus eelmise aasta sees eesti keeli teinegi teos pealkirjaga „Vahvlist südamed”.

Kui Tonje-raamat räägib loo Norra mägede vahel täiskasvanute…

Lõppev raamatuaasta ladus lastekirjanduse riiuleile hulga väärtuslikku materjali, mille seas kullaterasid nii kodu- kui ka välismaalt. Nii mitmestki on aasta jooksul ka Õpetajate Lehe veergudel kirjutatud, aga kuna inimesed pühade eel ikka ja jälle paluvad: „Kuule, soovita mulle mõni hea lasteraamat”, proovime heita tagasi ülevaatliku pilgu.

Raamatuga on säärane lugu, et kui sellest kirjutamiseks läheb, saab seda lahata iseeneses…

Lasteajakiri Täheke peab ajaga sammu ning on edaspidi kättesaadav ka kõige nüüdisaegsemast infokandjast ehk tahvelarvutist. Enamgi veel – erinevalt paberkandjast on värsked ajakirjalood iPadist mitte ainult loetavad, vaid ka kuulatavad – autorite endi esituses. Ja pildidki on pandud elama: liblikas lehvitab tiibu, kass saba, hiir ujub akvaariumis.

Tähekese autorid loevad oma tekstid sisse ise, Raadioteatris. „Eesti Raadio inimesed…