$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Erilehed

  • Kirjandus ja muuseum

    Ühel hiljutisel kohtumisel meenutas Koidula muuseumi juht Elmar Trink episoodi, kui muuseumi ilmus seltskond ametiisikuid USA saatkonnast. Nad olid tulnud vaatama selle inimese muuseumi, kes ainsa naisena oli pandud Eesti rahatähele. Kui nad olid tutvunud ekspositsiooniga ja neile oli Koidula isikut ja tähendust selgitatud, jäid nad pisut nõutult ringi vaatama, sest ümbruse väljanägemine ei vastanud päriselt sellele kuvandile, mille nad isamaalauliku tähendusest…

    Maarja Vaino
    5 minutit

  • Uued teadmised meremuuseumi haridusprogrammidest ehk mis on „Jäine väljakutse”?

    Eesti Meremuuseum on pakkunud koolidele haridusprogramme juba aastaid ning neid täiendatakse pidevalt. Põhiprogrammid jagunevad laias laastust kaheks – reaal- ja humanitaarsuund. Lisaks Lennusadama ja Paksu Margareeta püsiekspositsioonidega seotud haridusprogrammidele on olemas ka hooajanäituste temaatikat arvestavad programmid.

    Milline on hea haridusprogramm ja kuidas me seda teeme?

    Iseenesest mõista on hea haridusprogramm selline, millest osalised…

    3 minutit

  • Uurimuslik AHHAA-õpe õpetab nägema ja looma seoseid iseenda kaudu

    Eelmise aasta sügisest hakkas teaduskeskus AHHAA pakkuma põhikooliealistele kuut eri õppepäeva. Need said kohe ülipopulaarseks, sest ühendame eri õppeained, kasutame uurimisõpet ning teaduskeskuses asuvaid põnevaid käed-külge-eksponaate ja teemanäitusi.

    Teadus ja haridus on lahutamatud ning teaduskeskuse roll hariduse toetajana saab olla eelkõige ainete lõimimine ja teadussaavutuste arusaadavaks tegemine. Muudame esmapilgul keerulised teooriad ja mõisted lihtsamaks, kui…

    Liina Vaher, AHHAA-õppe programmi juht; Kairi Möller AHHAA-õppe giid-metoodik
    2 minutit

  • Koolitunnid Tartu Mänguasja­muuseumis

    Tartu Mänguasjamuuseum pakub lasteaia- ja kooligruppidele nii harivaid kui ka meelelahutuslikke muuseumitunde. Programmist leiab teatri- ja filmiteemalisi ning mänguasja ajalugu tutvustavaid õpitubasid.

    Meie kõige populaarsemad õpitoad on „Lauake, kata end!”, milles õpetatakse lasteaia- ja koolilastele mängu abil lauakatmise algtõdesid, ning „Kuidas teha varjuteatrit?”, milles valmistatakse ise kõigepealt varjuteatri nukud ning siis tehakse koos valmis ka üks tõeliselt vahva teatrietendus. Lastestuudio…

    Tartu mänguasjamuuseum
    2 minutit

  • Koolitund teletornis

    Tallinna teletorn, Eesti üks unikaalsemaid ehitisi, avati taas 2012. aastal. Renoveeritud teletorn pakub külastajatele futuristlikku näitust Eesti tippudest. Külastajal on võimalus teha videotervitus telestuudios, vaadata Eesti esimest 3D-mängufilmi ning tutvuda Eesti ja Tallinna teletorni ajalooga.

    20% uuenenud teletorni külastajatest moodustavad lapsed, kes on jõudnud siia nii peredega kui organiseeritud gruppidena koolidest, lasteaedadest. Lisaks meelelahutuslikule külaskäigule pakume koolidele õppekavasse sobivaid haridusprogramme.

    Teletorni haridusprogrammid

    Juba teist aastat…

    Tallinna teletorn
    2 minutit

  • Arheoloogide ja museoloogide koostöö piirialade muististe kaitsel

    Eesti, Läti ja Vene arheoloogid, museoloogid ning muinsuskaitsjad on jätkamas 2012. aastal alustatud ühist kolmeaastast tegevuskava „Arheoloogia, võim ja ühiskond”.

    Aasta ei ole muinasteaduse skaalal muidugi kuigi pikk aeg. Aastasadade ja isegi -tuhandete taustal, mida arheoloogid uurivad ja talletada püüavad, ei moodusta see tihti üht promilligi. Leidude vanuse määramisel on tänapäevane loodusteadus oma täppismõõtmise meetoditega…

    Ants Kraut
    2 minutit

  • Arhiivikülastus Skype’i teel

    Väga tihti sooviksid õpetajad rikastada oma tunde mitmesuguse materjaliga, kuid eriti suurematest keskustest kaugemal asuvate koolide jaoks tähendab arhiivikülastus terve päeva vältavat ekskursiooni, majanduslikest väljaminekutest rääkimata. Rahvusarhiiv on töötanud välja tunnikavad, mis pakuvad võimalust töötada autentsete arhiiviallikatega, kuid teha seda kooli arvutiklassis.

    Tunnikavad on välja töötatud projekti „Muuseum ja arhiiv õppekeskkonnana” raames ning käsitlevad 18.–20. sajandi ajaloosündmusi. Teemavalikus on näiteks perekonnanimede…

    rahvusarhiiv
    2 minutit

  • Vabariigi sünnipäevakuul Eesti Sõjamuuseumis

    Johan Laidoneri sünnist täitub 12. veebruaril 130. aastat ning Maria Laidoneri sünnist möödus eelmise aasta 7. detsembril 125. aastat. Tähistamaks Maria ja Johani sünnipäevi, toimub 12. veebruaril Viimsi kooliteatri etendus „Ma vaatan maailma Igaviku Aknast”.

    Viis aastat tagasi esietendunud lavastuse taaselustamises löövad kaasa ka kunagised peaosatäitjad: Johan Laidoneri osatäitja Rünno Karna ja Maria Laidoneri kehastanud Laura Ojala. Etenduse eestvedajad…

    Kristina Madisson-Laht
    2 minutit
  • ,

    Maria Parr kui Lindgreni elutõdede edastaja

    Möödunud aasta lõpus räägiti palju Norra kirjaniku Maria Parri raamatust „Vilgukivioru Tonje”, mis võitis Paabeli torni auhinna ehk parima tõlke­raamatu preemia. Uudishimu viis mindki raamatukokku selle järele ja seda otsust ma ei kahetse. Vähem on aga räägitud sellest, et Parril ilmus eelmise aasta sees eesti keeli teinegi teos pealkirjaga „Vahvlist südamed”.

    Kui Tonje-raamat räägib loo Norra mägede vahel täiskasvanute…

    Mari Klein
    4 minutit

  • Lumememmede aeg on käes!

    Vana aasta viimasel hämaral kuul tuli trükikojast üks üleni valge raamat, kus ainult sajab ja sajab. Küllap on see neil tumedatel pühadel juba paljudele lohutust pakkunud, aga tundub, et õige aeg sellest raamatust rääkida on just sel nädalal – äratundmisrõõm saab ju tekkida alles nüüd.

    See on lugu ühest väikesest lumememmelapsest nimega Trips, kel kogemata sattunud südame kanti tilluke sinilill. Lisaks murele,…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Raamatuid tööst, koolireformist ja elu põhiväärtustest – kohustuslik kirjandus täiskasvanutele

    • Indrek Koff „Kui ma oleksin vanaisa”

    Autor oskab end pisipoisi rolli sisse elada ja muhedal moel kirja panna kõik, mis lapse meelest elus tähtis on. Muuseas, need ei ole asjad, vaid täiskasvanu aeg ja armastus. Kohustuslik lugemine isadele!

     

    • Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad”

    Vallatu ja naljakas minajutustus tragilt…

    Krista Kumberg
    2 minutit
  • ,

    Veel kord kokkuvõtlikult lasteraamatutest

    Lõppev raamatuaasta ladus lastekirjanduse riiuleile hulga väärtuslikku materjali, mille seas kullaterasid nii kodu- kui ka välismaalt. Nii mitmestki on aasta jooksul ka Õpetajate Lehe veergudel kirjutatud, aga kuna inimesed pühade eel ikka ja jälle paluvad: „Kuule, soovita mulle mõni hea lasteraamat”, proovime heita tagasi ülevaatliku pilgu.

    Raamatuga on säärane lugu, et kui sellest kirjutamiseks läheb, saab seda lahata iseeneses…

    Mari Klein
    8 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

    Rahvusraamatukogu kõik näitusesaalid on 5.−30. novembrini suurepärase kunsti päralt – toimub Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”.

    Tänu Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti rahvusraamatukogu, Eesti lastekirjanduse keskuse ja IBBY Eesti osakonna sihipärasele tööle toob tänavune, juba IV triennaal Läänemeremaade illustraatorite paremiku taas Eestisse. Osaleb 70 kunstnikku enam kui 250 tööga. Kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa, Soome, Saksamaa, Poola, Leedu,…

    Annika Koppel
    3 minutit
  • ,

    Kõnelevad pildid

    Alates 2003. aastast on Eesti publikul võimalus iga kolme aasta tagant osa saada rahvusvahelisest tipptasemel (laste)raamatukunstist. Läänemeremaade kunstnike loomingut esitlev neljas Tallinna illustratsioonitriennaal (TIT) „Pildi jõud“ avati 5. novembril kolme näitusega, mis jäävad vaatajale avatuks kuu lõpuni.

    Eesti lastekirjanduse keskuses näeb eelmise triennaali võitja Varvara Alyai isiknäitust, Tallinna linnateatri kaminasaalis eksponeeritakse teisel triennaalil diplomi saanud Vera Pavlova töid. Rahvusraamatukogu näituseruumides saab vaadata seitsmekümne triennaalil…

    Krista Kumberg
    4 minutit

  • Raamatukogu kingib lastele raamatu

    Tallinna keskraamatukogu kingib igale pealinna 1. klassi lapsele raamatu „Omad jutud 2”, mis sisaldab laste endi kirjutatud lugusid ja ka tuntud lastekirjanike loomingut. Kokku saab raamatu 4561 tänavu kooliteed alustanud last.

    Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Anneli Kengsepp rääkis Õpetajate Lehele, et tegu on juba teise kogumikuga. Esimene samanimeline kogumik ilmus 2008. aastal, seepärast sai värske raamat ka järjekorranumbri kaks.

    Värskes raamatus…

    2 minutit
    2 kommentaari

  • Riigikaitseõpetuse kursuse läbimine tõstab noorte kaitsetahet

    Riigikaitseõpetust õpetavate koolide arv on järjepidevalt kasvanud. 2012/2013. õppeaastal õppis riigikaitset ligi 4000 õpilast 149 koolis üle Eesti. Riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole õppida sõdima, vaid kasvatada kodanikuteadlikkust, panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning kujundada valmisolek vajaduse korral Eestit kaitsta. Seega kasvatab riigikaitseõpetuse valikaine lojaalsust ja kaitsetahet.

    Soovisin riigikaitseõpetuse kursuse läbimise ja kaitsetahte taseme seost lähemalt…

    Mari-Liis Mänd
    3 minutit

  • Loomekonkurss „NATO mäng”

    Kaitseministeerium, Eesti NATO ühing ning haridus- ja teadusministeerium kuulutavad välja gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuse õpilaste loomekonkursi „NATO mäng”, et tähistada NATO-ga liitumise 10. aastapäeva.

    Konkursile oodatakse osalema gümnaasiumiastme ja kutseõppeasutuse õpilastest moodustatud kuni viieliikmelisi rühmi.

    Nõuded NATO mängule

    • Konkursil osalev rühm loob NATO mängu, mis võib olla laua-, kaardi- või digimäng, mida mängitakse eesti keeles.

    • Oluline on, et mänguga saaks kasutada oma seniseid…

    2 minutit

  • Riigikaitse vene õpilastele – väljakutse ja võimalused

    MTÜ Riigikaitse Rügement viib riigikaitseõpetust läbi 13 koolis Tallinnas ja Harjumaal. Meie „portfellis” on tublisid maa- ja linnakoole, eesti ja vene koole, kutseõppeasutusi ja haridustempleid, mida eri edetabelites nimetatakse eliitkoolideks. Kokku on meil sel õppeaastal üle 600 õpilase ja julgeme antud valimit nimetada läbilõikeks ühiskonnast.

    Juba kolmandat aastat riigikaitseõpetusega tegeldes oleme märganud, et läbiv küsimus on rahvusküsimus….

    Kristo Pals
    7 minutit

  • ÜRO Eesti riigikaitses ja riigikaitseõpetuses

    ÜRO on iseseisva kaitsevõime, EL-i ja NATO kõrval meie julgeoleku neljas sammas.

    ÜRO-s on vähe riike, mis asuksid mõnes teemas sedavõrd prominentsel positsioonil, nagu on Eesti internetivabaduses ja -julgeolekus. Vähe on ka riike, mis panustavad nt rahvusvahelise õiguse edendamisse sama palju kui Eesti suursaadik Tiina Intelmanni vahendusel, kes on rahvusvahelise kriminaalkohtu osalisriikide assamblee president.

    ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena on Eesti…

    Taavo Lumiste
    3 minutit

  • Millega kaitsevägi noori üllatab?

    Suur kehaline koormus, meeskonnana õppimine, teadmiste „lihastesse harjutamine” – see kõik on mõnelegi koolipingist tulnule uudis.

    Nii kool kui ka kaitsevägi on õppeasutused. Mõlemas omandatakse teadmisi, oskusi ja ka hoiakuid. Samas on neil kahel siiski sedavõrd palju erinevusi, et noorsõduritel võtab mitu nädalat, enne kui nad kaitseväe õppimisstiiliga harjuvad. Mille poolest erineb siis õppimine kaitseväes kooli omast, seda uurisime kaitseväe esimese…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Tänu ja tunnustus kaitseministeeriumile

    Riigikaitseõpetust viiakse koolides läbi haridus- ja teadusministeeriumi ning kaitseministeeriumi tihedas koostöös. Kuidas on haridus- ja teadusministeerium selle koostööga rahule jäänud? Kuidas riigikaitseõpetus õppeainena tundub? Õpetajate Lehe küsimustele vastab HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

    Kas riigikaitseõpetus ei peaks olema kohustuslik õppeaine? 

    Irene Käosaar: Riigikaitseõpetus on meie koolis tänuväärsel kohal. See valikaine ei ole mõeldud ainult ettevalmistuseks ajateenistusse minejatele, kuigi on kindlasti toeks…

    Raivo Juurak
    5 minutit

  • Koolipapa ja kuulipilduja

    Ameerika menufilmis „Reamees Ryani päästmine” hargneb huvitav kõrvalliin: räsitud rindemehed veedavad jõudehetkil aega mõistatamisega, mis ametit pidas nende ülem, tulest ja veest läbi käinud sõjamees, enne sõda eraelus. Kui siis lõpuks selgub, et ta oli … õpetaja, peab see mõjuma ja mõjubki üllatavalt. Õpetaja sõjaväljal? Maailma kõige rahumeelsema ja ülesehitavama ameti pidaja püssiga käes, valmis tapma? Õpetaja – sõjamehe vastand?

    Sama vastandust…

    Lauri Vahtre
    2 minutit

  • Esma­klassiline Ella

    Üks hiljutine hea näide soome keelest eesti keelde tõlgitud lastekirjandusest on kahtlemata Timo Parvela teos esimeses klassis käivast Ellast. Nimitegelase jutustus maalib lugeja silme ette pildi tema klassikaaslastest, õpetajast, klassiekskursioonist, ujulas- ja teatriskäigust ning hullumeelsest koolielust üldse. Nood lühikeste lihtsate lausetega kirja pandud paarileheküljelised lood on pilgeni täis lapsemeelt ja huumorit. Ja kuigi ei pretendeeri ehk ülimale tõele, mõjuvad värskendavalt realistlikult ja…

    1 minut
  • ,

    Loe lapsele laupäeval loomamuinasjutte!

    Laupäeval, 19. oktoobril tähistatakse Eestis 20. korda ettelugemise päeva, mille tänavuseks teemaks on „Loeme eesti loomamuinasjutte”. Eesti lastekirjanduse keskuses selguvad Eesti parimad lugejalapsed ning Tallinna keskraamatukogus toimub suur perepäev, millel saab ette lugeda ise ja kuulata teisi.

    Eesti lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse konsultandi Anne Kõrge sõnul on ettelugemise päev hea põhjus tuletada meelde meie endi vanu muistendeid ja muinasjutte, mis kipuvad…

    Mari Klein
    2 minutit
Õpetajate Leht