Haridus
-
Õpilasfirmad kutsekoolis – saab küll!
Kui üldhariduskoolides hakatakse õpilasfirmade tegevust juba tavapäraseks pidama, siis kutsekoolides pole need veel kuigi levinud.
Kutsekoolides on õpilasfirmasid isegi nii vähe, et Õpetajate Leht* pühendas 4. detsembri lehes sellele teemale terve külje, selgitades, miks kutsekoolides õpilasfirmasid pole.
Tegelikult on küll! Tartu kutsehariduskeskuses tegutseb sel õppeaastal lausa kümme õpilasfirmat. Ka mullu oli viljakas aasta, sest kutsehariduskeskuse noorte kondiitrite õpilasfirma Spaatlitäis Kreemi jõudis…
5 minutit -
Sallivust importiv programm
Veebruaris käivitus programm STEP, mis aitab seadusega pahuksis olnud noortele töökohta leida.
STEP on mõeldud 15–26-aastastele noortele, kes on kandnud mõne süüteo eest karistust ning kes ei tööta ega õpi. Euroopa sotsiaalfond on andnud programmi realiseerimiseks 586 500 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 103 500. Programmi viivad ellu siseministeerium ja SA Omanäolise Kooli arenduskeskus. Programm haarab Harjumaa ja Tallinna ettevõtteid.
„Meie programm on sammuke…
7 minutit -
Lasteaedniku eluohtlik töö
Lasteaedades juhtunud tööõnnetusi ei ole laialt käsitletud, kuigi avaliku sektori tegevusalade kontekstis on neid juhtunud märkimisväärsel hulgal. Lasteaedades registreeritud tööõnnetused näitavad,…
7 minutit3 kommentaari -
Sauna õpilasfirma vihaga
Põlva ühisgümnaasiumi õpilasfirma OiViht teeb kasevihtasid.
Firma meeskond on neljaliikmeline: direktor Rait Erik Rüütli, tootmisjuht Martin Tint, finantsjuht Grete Kase ja turundusjuht Karl-Markus Jens.
„Kõigil on oma kohustused ja ülesanded, suuremad otsused võtame vastu ühiselt ja enamasti töötame koos,” rääkis direktor Rait Erik Rüütli. „Firma äriidee tekkis lihtsalt – saime kokku ning hakkasime ideid välja pakkuma. Kuna meile kõigile meeldib saunas käia, tulimegi…
2 minutit -
Koolis tuleb õpetada rahaasju
Pelgulinna gümnaasiumi majanduse ja inglise keele õpetaja Kristi Saare teeb ja jõuab palju – ta peab ka investeerimisblogi ja veab 3000 naisele koolitusi pakkuvat MTÜ-d Naisinvestorite Klubi.
Kuidas hindate meie õpetajate valmisolekut süstida õpilastesse ettevõtluspisikut?
Üldplaanis on tore, et ettevõtlusõppele on hakatud suuremas mahus tähelepanu pöörama, ent ma ei mõista, miks on jäänud tagaplaanile üldine eraisiku rahaasjade õpetamine. Jah, riigile on…
2 minutit -
Moslemite integratsioonist Walesis
See artikkel on muulaste lastest, sealhulgas moslemi perekonnast pärit lastest ning nende kasvukeskkonnast Lääne-Walesi linnakeses.
Ka Eesti on andnud nõusoleku sõjapõgenikke aidata, kuid võimutseb sallimatus ja hirm „teistsuguste inimeste” suhtes. Sellest olenemata saabub igal aastal Eestisse meist erineva kultuuritaustaga inimesi.
Millised ühiskonnaliikmed neist kujunevad, sõltub paljuski sellest, kuidas immigrandid end uues sotsiaalses keskkonnas tundma hakkavad.
Tahe kohaneda
Muulaste integreerimine Walesis Pembrokeshire’is on olnud kuus…
8 minutit -
Kilingi-Nõmme lasteaiaõpetajad käisid Türgis kogemusi jagamas
Kõik sai alguse eelmise aasta alguses Erasmus+ üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse teabepäeval, kust saime inspiratsiooni…
4 minutit -
Filmi tegemine pakub huvi nii lastele kui ka õpetajatele
Lasteaiasündmuste jäädvustamine foto- või videokaameraga on pealtnäha imelihtne. Kuidas valmib aga film, kus esemed ise liiguvad, pusle läheb otsekui võluväel tükkidest kokku ning valgele paberile ilmub ühtäkki valmis pilt? Just selliseid trikke on kasutanud lastega koos filme tehes Kilingi-Nõmme Krõlli lasteaia pedagoogid-metoodikud, liikumisõpetaja Reet Eesmaa ja rühmaõpetaja Piret Vinogradov. Nende tehtud oli seegi video, mille järgi…
5 minutit -
Laste võrdsed võimalused lasteaias
Eesti naisteühenduste ümarlaud viis aastatel 2014–2015 ellu projekti SIHT – sooaspekti integreerimine õpetajaharidusse ja täienduskoolitusse, mida rahastati Norra soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programmist. Projekti üldeesmärk oli soolise võrdõiguslikkuse edendamine sooaspekti õpetajaharidusse ja täienduskoolitusse integreerimise, haridustöötajate sooteadlikkuse tõstmise ning seda toetava jätkusuutliku tugisüsteemi loomise kaudu. Alushariduse vallas uuriti, millised on õpetajate arusaamad laste võrdsetest võimalustest ja mida…
6 minutit -
Mida suudab noor, kes ei õpi ega tööta?
Eestis on 34 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Kuidas seda suurt probleemi lahendatakse?
Möödunud aasta lõpul jõudis meediasse Eurostati info, et Eestis on 34 000 16–24-aastast noort, kes ei õpi ega tööta. See on nukker number, sest isegi paar tuhat noort töötut oleks liig. Seda eriti ajal, mil meie tööturul napib töökäsi ja ettevõtjad nõuavad tööjõu värbamist välismaalt,…
6 minutit -
Kui õige hakkaks üksteist aitama?
Õpilasfirmad võiksid oma noorematele koolikaaslastele laialdast õpiabi anda.
Paljud gümnaasiuminoored tahaksid õppimise kõrvalt ka mingit tööd teha ja natuke raha teenida, kuid võimalusi selleks napib. Üks võimalus midagi teha on õpilasfirmad, kus noored on tooteid ja teenuseid välja nuputanud ja neid müüki paisanud. Aga alati on õnneasi, kas ostjaid ikka leidub.
Kuid miks ei peeta oma kaasõpilaste õpetamist tõsiseks tööks, mille tarbeks…
6 minutit -
Välismaalt
Mis on „regulaarselt”?
Wighti saarel määrati lapsevanemale trahv, kui ta viis oma tütre õppeveerandi keskel puhkusereisile Floridasse. Isal õnnestus trahv edukalt vaidlustada. Nüüd määrati talle järgmine trahv, sest ta viis sama tütre veerandi keskel reisile Lapimaale.
Trahvi määramise aluseks on nõue, et laps peab koolis käima regulaarselt. Isa vaidleb vastu, et regulaarselt ei tähenda iga päev. Lapsevanem kaevati kohtusse, mis peab otsustama seaduses kasutatud sõna „regulaarne”…
3 minutit -
Tartu lapsevanemail on üha tihemini asja kooli
Tartu neljas kogukonnakoolis – Mart Reiniku, Kesklinna, Karlova ja Forseliuse koolis – on tegevust alustanud vanematekogud, kelle roll on aidata kaasa kooli ja kodu infovahetusele ning olla juhtkonnale ja hoolekogule toeks koolielu edendamisel. Seoses vanematekogu loomisega on mul tihti asja kooli ja see on väga tore. Tunnen, et see pole ainult mu tütre, vaid ka meie kool, räägib…
5 minutit -
Birma hariduse uus algus
Nang Nang, 15-aastane šanitüdruk (šani on vähemusrahvus Birmas – toim) Kirde-Birmast, naeratab häbelikult kaamerasse ja räägib oma tulevikuplaanidest: „Käin koolis 10. klassis ja tulevikus tahaksin arstiks saada.” Tema paar aastat nooremal õel Seoi Kyil on tavapärasem tulevikusoov. Tema tahab saada õpetajaks. „Sest õpetaja amet on väga tähtis,” põhjendab ta.
Tüdrukutel on vedanud, et nad on jõudnud oma õpingutes niigi kaugele. Maal elavate…
4 minutit -
Kas me räägime õigete sõnadega?
Erialakeele õpetamine kutsekoolis on pähkel, mida on vaja visalt edasi pureda.
Kui keevitaja ütleb „see kaugus on 1 samm”, ütleb ta tegelikult, et see kaugus on 1 keevituskaare edasiliikumise takt. Kõigi keevitajate jaoks üheselt mõistetav termin – samm. Väga lihtne. Üks vene emakeelega õpetaja lähenes keelekasutusele aga loominguliselt ja kasutas sõna „samm” asemel sõna „jalg”. Ta rääkis pikka aega ja eri…
6 minutit -
Tubli õpilane, tule ülikooli õpetajaks õppima!
Tõeliselt kurb on OECD aruandest lugeda, et õpetajaks õppimisest on huvitatud vaid üks protsent 15-aastastest eestlastest.
Muud statistilised näitajad pole paremad. Haridusministeeriumi 2015. aasta aruande järgi on meie õpetajate hulgas alla 30-aastaseid vaid kümme protsenti. Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda astub praegu ligi kaks korda vähem noori kui viis aastat tagasi, kusjuures pärast lõpetamist ei asu nendestki ligi 40%…
5 minutit -
Kas lasteaiaõpetaja palk tõuseb?
Kooliõpetajate miinimumpalk üle Eesti on sellest aastast 958 eurot, lasteaiaõpetajate palkade erinevus piirkonniti seevastu kasvab. Eelmisel aastal tegid lasteaednikud riigikogule ettepaneku kehtestada lasteaiaõpetajatele põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega võrdne riiklik töötasu alammäär. Pöördumisele saadetud vastuses tõdes riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv küll vajadust täpsustada haridusülesannete jaotust, aga nentis samas, et alushariduse andmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kas ja kui suurt palgatõusu omavalitsused…
9 minutit -
Nutikad ja lõbusad ahviaasta soengud
28. jaanuaril tegid Tartu kutsehariduskeskuse noored juuksurid soenguid saabuvaks ahviaastaks. Poolteise tunniga pidi valmima nutika, lõbusa ja kiire ahvi soeng.
„Ahviaasta võiks olla julge, mitmekesine, ootamatu, seepärast tegin kõikide stiilide segu,” ütles üks võistlejatest Arles Karv. Juuksurite kutseõpetaja Gerli Sepping oli sama meelt. „Ahv on lustakas, vaba ja mänguline loom, ta pole raamides,” ütles ta. Nii olid oodatud just fantaasiarikkad…
1 minut -
Mida teha kutsekoolides, et lõpetajad oleksid sama edukad nagu Jamie Oliver?
Möödunud sügisel toimunud õppevisiidil tutvusid Eesti, Sloveenia ja Poola kutsehariduse asjatundjad Ühendkuningriigi kutseharidusega.
Uuriti, mida ja kuidas parimates koolides tehakse, et kutseharidus seal nii populaarne on. Kuidas saavutatakse õppe tulemuslikkus ja asjaosaliste rahulolu?
Külastati nelja riiklikult väljapaistvaks tunnistatud õppeasutust – Gloucestershire’i, Oxfordi, Swindoni ja Westminster Kingsway kolledžit. Kõigis neis on eeskujulikud kvaliteedi tagamise süsteemid ja…
5 minutit -
eLasteaed.ee – kellele ja milleks?
Tänapäevases e-riigis on loomulik, et lasteaiaõpetajad saavad kõik dokumendid ja sissekanded säilitada ja täita paberivabalt. eLasteaed.ee on mõeldud eelkõige õpetajatele ja lasteaia juhtkonnale, aga loomulikult ka lastevanematele ning kohalikule omavalitsusele.
Õpetajad saavad täita e-lasteaias vajalikud dokumendid ning neid hiljem lihtsalt leida ja vaadata. Lapsevanemal on e-lasteaeda kasutades alati ülevaade lasteaias toimuvast ja võimalus õpetajaga kontakteeruda. Kohalikul omavalitsusel ja raamatupidajatel on…
4 minutit