Haridus
-
Kutsekool aitab kogu maakonda edasi vedada
Võrumaa kutsehariduskeskuse uus kompetentsikeskus Tsenter toetab oma maakonna ja kogu Eesti puidu- ja mööblitootmise arengut.
Möödunud aasta lõpul valmis saanud kompetentsikeskus Tsenter jätab väljastpoolt tagasihoidliku mulje nagu mõisaaegsed kivihooned ikka. Seevastu seest näeb ta välja nagu Soome või Rootsi kõige nooblim koolihoone. Et tegemist on kunagise laudaga, meenutavad vaid Richard Sagritsa kolhoositeemalised õlimaalid fuajee seintel, puhtaks lihvitud vanad puituksed,…
5 minutit -
Ilmatsalu kool kannab väärtuskasvatuse kooli tiitlit
Ilmatsalu kooli direktor Anu Köidam ei suutnud oma kõrvu uskuda, kui väärtuskasvatuse konverentsil paluti rändkarika vastu võtmiseks lavale just tema. Ilmatsalu koolile anti üle tiitel „Väärtuskasvatuse kool 2015”. See tiitel anti õpilaste individuaalsuse mitmekülgse toetamise, õpilasekeskse koolikultuuri arendamise ja väärtuspõhise juhtimise eest, ütleb Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar. Muuseas, väärtuskasvatuse konverentsil Tartus kandis oma kooli…
8 minutit -
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM 55 – SÜNNIPÄEVAKS TULBIMERI
Meie kool on vanim saksa keele õppesuunaga kool Eestis
Kadrioru saksa gümnaasium on 1960. aastal avatud saksakeelse süvaõppega kool. Oleme seega kõige pikaajalisem saksa keele õppesuunaga kool Eestis. Süvaõppega alustati meil 1962/1963. õppeaastal esialgu kahes algklassis. Praeguseks on kool arenenud kõige olulisemaks saksa keele ja kultuuriga süvitsi tegelevaks ning suurimaiks saksa keelt A-keelena õpetavaks kooliks Eestis.
Käesoleval õppeaastal…
4 minutit -
Igal tööl on oma lõhn
Eelmised kaks nädalat olid Pärnu Mai lasteaia 4. rühmas avastusrohked. Suunatud uurimisõppes meelte teemat läbides on lapsed jõudnud tutvuda juba nägemis-, kuulmis- ja kompimismeelega. Nüüd võeti käsile haistmismeel.
Lapsed tegid tutvust mitme vana, kuid tänapäevalgi elujõulise ametiga: lambakasvataja, sepp ja kalur. Selgus, et igal tööl on ka oma lõhn.
Miks lambaid kasvatatakse? Miks lambavill tundub katsudes rasvane ja lõhnab imelikult? Kuidas ja miks…
2 minutit -
Aineliidud ja ühendused
Täna kell 10 algab Tallinnas okupatsioonide muuseumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate konverents „Kas ajaloost on võimalik õppida?”. Konverentsi korraldavad Eesti NATO ühing koostöös okupatsioonide muuseumiga, sihtasutusega Unitas ja Tartu ülikooli eetikakeskusega, konverentsi toetab haridus- ja teadusministeerium.
Täna kell 11 algab Tartus teaduskeskuse Ahhaa lektooriumis liikumisfoorum „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?”. Laste- ja noortespordile pühendatud liikumisfoorumit korraldavad Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia…
2 minutit -
Kadrioru saksa gümnaasium muutuste tuules
Tänased õpilased ootavad, et kool tuleks neile rohkem vastu.
Kadrioru saksa gümnaasiumi koolipere on jõudnud arusaamisele, et tänapäeva õpilased on haridust omandades varasematest erinevate ootuste ja vajadustega ja tänane Eesti kool peab suutma neile vastu tulla. Muutunud õpikäsitus ei ole viirus, mida karta. Teistmoodi tegemine ja mõtlemine tuleb omaks võtta ja seda ühtse perena aineüleselt juurutada. Ja muutunud õpikäsitust…
7 minutit -
Logopeed on lasteaias väga vajalik spetsialist
Tihti kiputakse logopeedi tööd samastama r-ja s-hääliku paikaseadmisega, samas on logopeedia valdkond väga lai, kinnitab Tallinna Laagna lasteaia-põhikooli tasandusrühma logopeed Ülle Lillipuu. Alates Tartu ülikooli lõpetamisest 1991. aastal ongi ta olnud ametis mitmes lasteaias ning vahepeal viis aastat Tallinna lastehaiglas. Eesti logopeedide ühing valis Ülle Lillipuu 2015. aasta lasteaialogopeediks.
Milliste kõneprobleemidega lapsed käivad tasandusrühmas?
Tasandusrühma suunatakse laps nõustamiskomisjoni otsusega…
8 minutit4 kommentaari -
Nuhvliga loodusvaatlusele
Loodusvaatluste nutirakendus ja andmebaas on toeks nii õpetajale kui ka õppurile loodusõppes ja ka uurimistöös. Loodusega seotud nutirakenduste hulgast leiame nüüd ka loodusvaatluste rakenduse, mis on loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) lihtsustatud versioon nutiseadmete jaoks. Rakendus võimaldab info loodusvaatluse kohta kirja panna juba vaatluspaigas. Kui nutiseadet pole, saab endiselt kasutada ka veebiversiooni. Selleks tuleb teha väljas vaatluste kohta märkmeid ja hiljem need arvuti…
4 minutit -
Individualiseerida või diferentseerida?
Inge Unt tegi õigesti, uurides individualiseerimist, mitte diferentseerimist. Eelmise aasta lõpul möödus 40 aastat Inge Undi doktoriväitekirja „Õppeülesannete individualiseerimine ja selle efektiivsus” kaitsmisest Vilniuse ülikoolis. Sel puhul korraldati Tartus Eesti akadeemilise pedagoogika seltsi ettekandekoosolek, kus kolleegid ja doktorandid rääkisid Inge teaduslikust ja ka inimlikust palgest. Samuti sellest, milline on individualiseerimise tähtsus täna – PISA tugevaimate tulemuste vähesuse võtmes. Inge Undi doktoritööst…
6 minutit -
Jälle üks uuring! Milleks oli kodutööde uuringut vaja?
Olen kuulnud arvamust, et haridussfääris on uuringuid tehtud juba nii palju, et kõik peaks olema ära uuritud ja tuleb lihtsalt tegutseda. Samuti on väidetud, et teaduslik lähenemine ja kvantitatiivsed analüüsid hariduse valda ei sobi, sest nähtused on keerulised, erandeid palju ja leitu ei anna kasutatavat infot.
Veelgi enam – toetuda tuleks talupojamõistusele, meie endi tavakogemustele, oleme ju…
8 minutit -
Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad Michael Cotteri vaatevinklist
Rahvusvahelise Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi väljamõtleja, iirlasest akadeemik Michael Cotter külastas Tartus Tamme gümnaasiumi. Just Tamme gümnaasium võõrustab 2016. aasta mais 14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi (rahvusvaheliselt tuntud kui EUSO) pea kahtesadat osavõtjat.
Michael Cotter tutvus kooliga ja pidas kõne, milles rääkis, mis ootab Tartu Tamme gümnaasiumi kevadel ees. Oma mõtteid olümpiaadist jagas ta ka…
6 minutit -
Inglise keel – kes oskab, kes ei oska?
On üldlevinud arvamus, et eestlased oskavad võõrkeeli. Eriti hästi arvatakse meid oskavat inglise keelt, mis on jõuliselt tunginud igapäevasesse keelekasutusse ja põhjustanud ka koduvillase eesti-inglise segakeele Estinglish’i tekke. Värskeim tõestus selle kohta, et Eestis osatakse hästi inglise keelt, on EF EPI (English as Foreign language Proficiency Index) 2015. a raport (http://www.scribd.com/doc/289390476/EF-EPI-2015), mille järgi on Eesti maailma inglise keelt väga…
4 minutit -
Oh kooliaeg, oh kooliaeg Sri Lankal
„Kui meie vanaisa veel lapsi kooli viis, siis oli härjavanker kaunistatud kollaste lintidega ning vankri metalldetailid läikima löödud,” meenutavad Mervin ja Ravi. Nemad läksid kooli jala, nende lapsed kogub tänapäeval kokku koolibuss, mis viib nad kohale tundide alguseks kell 7.30. Siis on sellel India ookeani saarel juba suur valge väljas, õues on tavapäraselt 30 °C sooja.
Sri Lanka koolisüsteem on kõikidele…
7 minutit -
Võõrkeeleõpetajate liit valmistub suursündmuseks
Eesti võõrkeeleõpetajate liit korraldab 9.–11. juunini Tallinnas Põhja- ja Baltimaade piirkondliku konverentsi „The Language Teacher and Teaching at Crossroads”.
Viis aastat tagasi, detsembri hakul 2010 tähistas Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) oma esimest sünnipäeva konverentsiga „Võõrkeeleõpetaja ja -õpetus muutuste tuules”. Konverentsil tutvustati võõrkeeleõpetuse sõlmküsimusi, jagati võõrkeeleõpetajate parimaid kogemusi ning heideti pilk tulevikku. Plenaaresineja Egle Sleinotiene, Leedu võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooni president,…
3 minutit -
CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise
Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.
CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö,…
4 minutit -
Tunni peremees on ikka õpetaja, õpik on vaid hea sulane
Inglise keele õppematerjali külluses on üpris keeruline orienteeruda. Kuidas leida oma õpilastele kõige sobivam õppematerjal?
Üldhariduskoolides on kasutusel väga erinevad inglise keele õpikud: Eestis koostatud ja avaldatud (Koolibri, Saar Graafika, OÜ Studium ja TEA kirjastus) ning Suurbritannia kirjastuste (Cambridge University Press, Express Publishing, Macmillan Education, Oxford University Press ja Pearson/Longman) õppematerjalid. Viimaseid võib omakorda jagada üldkeele ja…
7 minutit -
Memme Musi lasteaias kõlab puhas prantsuse keel
Memme Musi eralasteaias Tallinnas pakutakse lastele prantsuse keele algõpet. Sealses Kevade tänava majas on ka Eesti ainus eesti-prantsuse õppekeelega lasteaiarühm.
Õppealajuhataja ja õpetaja Jaanika Monroc räägib, et Tiina Mägi asutatud Memme Musi lasteaed sai sügisel kümme aastat vanaks. Lasteaial on kaks maja, üks Pirital ning teine kesklinnas Kevade tänaval. Jaanika Monroc tuli Memme Musi Kevade tänava majja just…
9 minutit -
Mängulised ülesanded versus nutistu
Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt „Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis” said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.
Konverentsil tutvustasid virtuaalseid õppematerjale TLÜ vene keele lektor Jelena Raudla ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja. Kui Learningapps ja Kahoot olid mulle juba tuttavad keskkonnad, siis kõige huvitavam uutest materjalidest oli Russianforfree,…
4 minutit -
Uudiseid välismaalt
Ropp kodutöö Suurbritannias ärritas lapsevanemaid asjaolu, et Lincolni Bishop Kingi algkooli lapsed said vulgaarset väljendit sisaldava kodutöö, teatab telegraph.co.uk.
Tunnis anti kuueaastastele kodutööna kaasa leht 25 küsimusega, millele paluti ilusa käekirjaga vastata. 22. küsimus külas: „Mis sind ärritab?”, kusjuures sõna „ärritab” vastena inglise keeles kasutati sõnapaari „piss off”, mis on inglise keeles kõnekeelne ja vulgaarne. Kooli juhtkond vabandas ja lisas, et tavaliselt kontrollitakse…
2 minutit -
Algab soome keele veebikursus
Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.
Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.
Soome keelt õpitakse Eestis usinalt. Õpilasi on kokku umbes 1500 ja huvi soome keele vastu tõuseb. Uue veebikursuse eesmärk on pakkuda võimalust arendada olemasolevat oskust ja…
2 minutit