Haridus
-
Hendrik Relve: Soomlased on andnud mulle justkui uued silmad
Hendrik Relve sai Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatelt kuldse teenetemärgi.
Olen 25 aastat Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatele Eestis loodusmatku korraldanud, koos nendega Eesti risti ja põiki läbi käinud ja tänu sellele hakanud meie loodust ja pärandkultuuri nagu nende silmade läbi nägema, märgib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.
15. novembril pälvis ta oma 25 aastat kestnud töö eest väärilise…
6 minutit -
Miks napib kutsekoolides õpilasfirmasid?
Õpilaste suur koormus, vähesed erialaoskused, täiusetaotlus, napp selgitustöö – need on peamised takistused õpilasfirmade loomsel kutsekoolides.
Kui käia Eesti õpilasfirmade laatadel, siis torkab teravalt silma, et oma kaupu ja teenuseid pakub 50–60 üldhariduskooli õpilasfirmat, kuid ainult paar kutsekooli oma. Ometi on just kutsekooliõpilastel palju rohkem võimalusi õpilasfirmat asutada ja käigus hoida, sest oma kooli seadmed, töökojad, köögid ja muu on…
6 minutit -
Kas lapsele koolis meeldib, sõltub õpetajast
Koolil poleks vigagi, kui seal ainult õpetajaid ei oleks . . . .
Umbes selline oli mõnegi õpilase vastus ankeedile, mis 2014. aastal koolimeeldivuse teemal 7.–9. klassi õpilaste hulgas läbi viidi. Ankeediga uuriti, kuidas mõjutab õpilase suhtumist kooli tema õppeedukus, suhted kaaslaste, õpetajatega. Lisaks uuriti, kuidas mõjutavad õpilase suhtumist kooli tema positiivsed ja negatiivsed kogemused koolis. Huvituti, kas eesti ja vene õpilaste…
6 minutit -
Iga õpetaja on erivajadusega
Sellise tõdemuseni jõuti 2. detsembril Tallinnas peetud konverentsil „Kaasav haridus – kõikide laste huvides!”. Kui seni on toonitatud, et iga õpilane on mingi erivajadusega, siis Leedu esineja Austėja Landsbergienė väitis, et seda on ka iga õpetaja. Näiteks üht on vaja aidata lapsevanematega kontakti saavutamisel, teist õpilastega heade suhete loomisel, kolmandat peab toetama kolleegidega läbisaamises jne. Loomulikult on ka iga laps erivajadusega….
3 minutit -
Loome, mängime ja õpime eesti keeles
Mängud sobivad hästi nii teise keele omandamiseks kui ka emakeele rikastamiseks. Samal ajal arendavad need mõtlemist, mälu ja peenmotoorikat.
Mäng on teadupoolest iga lapse lemmiktegevus. Igasuguse mängu käigus saab laps teadmisi ümbritsevast maailmast, omandab sotsiaalseid oskusi, rikastab ja laiendab oma sõnavara, arendab mälu, loogilist ja ruumilist mõtlemist ning peenmotoorikat. Meie, täiskasvanud, näeme mänge just sellest küljest.
Laste jaoks on mäng aga…
5 minutit -
Kahe TTG soolaleivapidu
Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium (TTG) ja Tartu täiskasvanute gümnaasium (TTG).
Kutsutud olid maja sünniga seotud inimesed ja ka teiste koolide direktorid. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson andis üle tänukirjad ja võttis vastu kolleegide õnnitlusi. Ehituse hilinemisest tekkinud muredeaeg on läbi.
„Mõned hästi väiksed asjad on veel jäänud, mis koolitööd kuidagi ei häiri,” sõnas…
2 minutit -
Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest
Puhast venekeelset kooli Eestis enam polegi. Üha enam muukeelseid lapsi õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis. Enamikus vene õppekeelega koolides hakatakse mõnd ainet eesti keeles õpetama juba põhikoolis või isegi algklassides, et kohustuslikule 60% eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis oleks õpilaste jaoks sujuvam ja lihtsam.
Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, mõnes õppeaines ja…
8 minutit -
Muukeelsed lapsed eesti koolis
Kallavere keskkool on eesti õppekeelega kool, kus õpib 191 õpilast, kellest rohkem kui pooled, 51%, on muukeelsetest või segaperedest. Kuidas õppetöö sellistes tingimustes käib ning mida tähendab see õpetajate ja õpilaste jaoks? Oma kogemustest rääkisid klassiõpetaja Annika Valge, põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lea Seeman, põhikooli matemaatikaõpetaja Maarika Kivi, õppealajuhataja Raina Vilkes ja direktori kt Veigo Juuse.
Miks…
8 minutit -
Mitmekultuuriline Eesti kool
Viimastel kuudel on seoses Euroopas toimuvate sündmustega hakatud ka Eestis rohkem rääkima eri emakeele ja kultuuritaustaga inimestest. Nende sulandumisest ühiskonda ja ka sellest, kuidas on võimalik õpetada eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi ühes klassiruumis.
On-on . . . . ütlen kohe algatuseks, et see küsimus oleks paigas.
Eestis õpib sellel õppeaastal eesti õppekeelega põhikoolides ligi kuus tuhat eesti keelest erineva emakeelega õpilast, neist enamik on vene…
5 minutit -
Miks on Sakala eragümnaasium nii edukas?
Tulemused paranevad siis, kui õpilasel on peale riigieksami ka väiksemaid ja lähemaid eesmärke.
Möödunud aasta riigieksamite põhjal jõudis Tallinna Sakala eragümnaasium pingeridades väga kõrgetele kohtadele. Inglise keele eksamil saadi keskmiseks punktisummaks 81 ja oldi sellega Eesti koolide pingereas inglise kolledži järel teisel kohal. Eesti keeles kui võõrkeeles saadi 86 punkti ja oldi viiendal kohal. Laias matemaatikas oli Sakala abiturientide punktisumma…
6 minutit -
Direktor: igaüks mõistab, et eesti keelt on vaja
Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova, kuidas kommenteerite väidet, et vene õpetajad ei soovi minna eestikeelsele koolitusele, kuna nad ei saa keelest aru?
Meie tuleme sellest olukorrast välja nii, et koolitusele lähevad need, kes keelest aru saavad. Neid on õpetajatest ikkagi suurem osa. Kui kellelgi on arusaamisega raskusi, püüame teha nii, et kolleeg on talle tõlk.
Õpetajad peavad käima eestikeelsetel…
4 minutit -
Ühel meelel kahes keeles
Aseri kooli kogemus kinnitab, et kakskeelne kool on lõimumise väga hea variant.
Teist aastat on Aseri põhikooli moto „Ühel meelel kahes keeles”. Ja nii see ongi. Muusikatundi külastades nägin, kuidas eesti ja vene lapsed laulsid koos, kord eesti, kord vene keeles. Kooli aulas mängisid vene lapsed vene keeles katkendit Oskar Lutsu „Kevadest”: Tootsi ja Arno esimest vestlust indiaanlaste teemal, koerakutsika kooli toomist…
8 minutit1 kommentaar -
Soome professor: Lapse õnn on kõige tähtsam
Eeva Hujala (pildil), kes on uurinud põhjalikult väikelaste ja koolieelikute hariduse juhtimist, arvab, et kui laps on õnnelik, on ta suuteline kõike õppima.
Staažikas professor ja teadustööga tegelev Eeva Hujala on Tartu ülikooli külalisprofessor. Ühel pärastlõunal rääkis ta nii endast kui väikelaste ja koolieelikutega seotud teadusuuringutest.
Kes te olete?
Olen Tampere ülikooli emeriitprofessor. Lisaks Soomele olen töötanud teistes riikides, näiteks USAs…
7 minutit -
Üks lasteaed, kaks keelt
Tapa Vikerkaare lasteaias eksisteerib ühe katuse all kaks kultuuri. See on vene lasteaed, kus on juba 20 aastat ka eesti õppekeelega rühm, milles lapsed valmistuvad eesti kooliks. Järgmisel aastal plaanitakse avada kahesuunalise keelekümbluse rühm.
Eesti vanemad toovad lasteaia õppealajuhataja ja eesti keele õpetaja Svetlana Družkova väitel lapsed Vikerkaare lasteaeda sooviga, et laps õpiks varakult ka vene keelt. Vene emakeelega lapsed lähevad juba…
4 minutit -
Õpipoisiõpe annab töötajale kindlustunde
Õpipoisiõpe annab kindla tunde, et tööandja hoolib sinust, aga ka usu, et vajadusel saad uue ameti õppimisega hakkama.
Seda kinnitas Viru Keemia Grupi (VKG) seadmeoperaator Oleg Treial, kes taolise õppe läbis. Kolm aastat tagasi hakkas Eesti suurim keemiaettevõte otsima töötajaid moodsasse õlivabrikusse ja seadmeoperaatoreid hakati ette valmistama koostöös kutsehariduskeskusega. Tulevased põlevkivikeemikud õppisid nii töökohal kui ka kutsekoolis. Kuna töö…
6 minutit -
Kadriorus jagati hariduspreemiaid
19. novembril said president Ilveselt 4000-eurose hariduspreemia füüsikaõpetaja Lilian Tambek, matemaatikaõpetaja Hele Kiisel ja koolijuht Hendrik Agur. Reaalteaduste eripreemia pälvis keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel.
Preemia saanutest kõige staažikam on Viljandi kutseõppekeskuse füüsikaõpetaja Lilian Tambek, kes on olnud koolmeister juba 52 aastat. Pikast staažist hoolimata asutas ta poolteist aastat tagasi MTÜ Taibukate Teaduskool, kus käivad nii Viljandi linna kui ka maakonna…
4 minutit -
Kooliuudiseid
Alljärgnevalt mõningaid uudiseid vene õppekeelega ja kakskeelsetest koolidest. Uudised on valik koolide kodulehtedelt.
Sinimäe põhikool
1. klassi õpilased külastavad 21. detsembril Kukruse polaarmõisas toimuvat etendust „Lumine vokiratas”. Lumise vokiratta keereldes jutustavad nukud muinasjutumaiastele imeilusa loo headusest ja armastusest. Pärast etendust juhatab veerev vokiratas külastajad koos lumehelbekese ja maja peremehega lumisesse salametsa. Salamets on täis põnevaid avastusi, tegevusi, meisterdamist, tantse, mänge, jäiseid maiusi. Loomulikult ei puudu…
2 minutit -
Aasta võõrkeelealane tegu on Tallinna Heleni Kooli viipekeelse sõnaraamatu projekt
Haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Komisjon tunnistasid aasta parima võõrkeele alase teo vääriliseks Tallinna Heleni Kooli, kes lisas eesti keele viipekeelsesse sõnaraamatusse Spread the Sign.
Laupäeval Tartu ülikooli Philosophicumis toimunud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu sügiskonverentsil anti Tallinna Heleni Koolile üle Euroopa keeleõppe tunnuskiri ja 3000 euro suurune preemia.
„Sõnaraamat annab suuremad võimalused õppimiseks ja töötamiseks…
2 minutit -
Sini-must-valged seemned šokolaadimaal
Juba teist aastat tegutsevas Šveitsi Eesti Mänguringis kõneldakse ja lauldakse eesti keeles ning õpitakse tundma Eesti looduse eripära.
Šveitsis Zürichis tegutseb 2014. aasta jaanuarist Šveitsi Eesti Mänguring, kus kohtuvad 25−30 last üle riigi kord kuus pühapäeviti, seda kolmeks tunniks.
Ringi loomisest ja tegemistest jutustavad Šveitsi Eesti Seltsi (SES) president Mirjam Loertscher, mänguringi juhataja Grete Bühler, õpetajad Maria Saks ja Veronica…
7 minutit -
Õppematerjalide jõukohasuse elektrooniline hindamine
Vajame eesti keele loetavuse valemit, et hinnata meie õppetekstide jõukohasust eri vanuses õpilastele.
Üldtuntud põhimõtte järgi peaksid õppeülesanded olema õpilastele jõukohased. Jõukohane õppetöö võimaldab saavutada edu ja tunda koolist rõõmu. Liiga keerulised ülesanded tekitavad frustratsiooni, vähendavad soovi õppida ja võivad põhjustada käitumisprobleeme.
Õppetekstide keerukuse kohta tegid meil viimati ulatusliku uuringu Helin Puksand ja Krista Kerge (emakeele seltsi aastaraamat,…
5 minutit