Haridus

  • Lasteaiaõpetaja staatus Eestis on sama madal kui ta palk

    Tean ühes väikeses Eesti linnas väga pühendunud keskealist lasteaednikku. Ta on seda ametit pidanud pikki aastaid. Ikka uusi ideid otsides, vana ja äraproovitut täiendades, koos lastega voltides ja meisterdades on ta ise sama rõõmus kui laps, kui taas miski õnnestub.

    Ta kasutab lasteaiaelu rikastamiseks Montessori ja Waldorfi pedagoogika elemente. Ta innustab arglikke lapsi näitemängus osalema, ilma et…

    Ülle Tõnumaa
    4 minutit
    8 kommentaari

  • Rapla lasteaed Päkapikk peab 30. sünnipäeva

    Rapla lasteaed Päkapikk saab 26. oktoobril 30-aastaseks. Selle aja sisse on mahtunud nii põnevaid sündmusi kui ka erilisi inimesi.

    Päkapiku lasteaia valmimislugu sai alguse juba 1974. aastal, kui Kellukese lasteaiale loodi juurde kaks rühma, mis asusid korterelamus Mahlamäe 8. Rapla Lastesõim ja lastepäevakodu Kelluke kaks rühma ühinesid 1. detsembril 1978. aastal lastepäevakoduks nr 3 „Tare-Tareke”. Kuna ruumid asusid korterist…

    Tiina Komsaare ja Kai Sillaots
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Eksperimenta otsib uut lähenemist hindamisele

    Hindamisele ja õpetamisele on pühendatud seekordse rahvusvahelise noorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! programmis toimuv Eduko IDEElaboratoorium 24. ja 25. oktoobril Tallinnas. Ürituse peakorraldaja ja kunstihariduse loomingulisuse eest võitleja Annely Köster soovitab hindelise hindamise asendada kunstiainetes mitteeristava hindamisega, mis kasvatab õpilase sisemist motivatsiooni.

    Praegu on meil koolis tavaks panna hindeid kõigis ainetes viiepallisüsteemis. Kui kirja- või arvutusvigade puhul on hindest…

    Maris Hellrand
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Kakskümmend aastat head algust

    Hea alguse metoodikal täitus tänavu Eestis kakskümmend aastat. 1994. aastal Avatud Eesti Fondi toel alustanud haridusprogrammiga liitus alguses üksteist lasteaeda, igaühest kaks rühma. Praeguseks on hea alguse metoodikat kasutavaid rühmi üle kolmesaja.

    Lapsekeskse lähenemise ja aktiivõppe meetodite kõrval on hea algus toonud alusharidusesse mitmeid põhjapanevaid muutusi. „Lapse arengu jälgimine ja hindamine, õpetaja abi kaasamine õppekasvatustöösse, samuti lapsevanema ja lasteasutuse koostöö senisest…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Digipööre Pärnu Vanalinna põhikoolis

    Pärnu Vanalinna põhikool on programmi „Digipööre” üks pilootkoole. Tänaseks on seal jõutud juba paras hulk õpetajaid ja õpilasi digiusku pöörata.

    Õpetajad õpivad isegi vahetundides

    Rääkimata sellest, et meeskond end pidevalt harib, toimuvad arvutiklassis esmaspäeviti ja neljapäeviti kõigile õpetajaile ka nn digivahetunnid, kus mõni õpetaja tutvustab kolleegidele 15 minuti jooksul rakendust, veebilehte või programmi, mida ta on ise edukalt õppetöös kasutanud. Esmaspäevaseks…

    Mare Hallop
    6 minutit

  • Kuidas rääkida õpilastele Ukraina sündmustest?

    Ukrainas toimuvat võiks õpilastele selgitada neljast vaatepunktist: ajalugu, sõja olemus, rahvusvaheline õigus, propaganda.

    Varakevadel hõivasid eraldusmärkideta relvastatud isikud Krimmi poolsaare. Järgnes rahvahääletus, mille järel liideti Krimm Venemaaga. Vene rahvas oli vaimustuses, kuid vaimustust võis kohata ka Eestis. Kohtasin tollal Õismäel poes, tänaval ja teistes avalikes kohtades rõõmsaid ja üksteist õnnitlevaid inimesi. Kohata võis innukaid seltskondi, kes mõnele kõhklejale…

    Vootele Hansen
    6 minutit

  • Väljalangus kutsekoolis – mida ette võtta?

    Väljalangust aitaks vähendada lisaõppeaasta, senisest parem koolikliima, loovam õpetaja.

    Noor neiu lõpetas põhikooli ja tahtis õppida edasi kutsekoolis. Esitas õigel ajal dokumendid, läbis edukalt sisseastumiskatsed ja asus õppima soovitud erialal. Vaevalt kuu aega hiljem võttis ta dokumendid koolist välja. Ametlikuks põhjuseks oli valesti valitud eriala, mitteametlikuks tõenäoliselt poiss-sõber, kes lendamas Austraaliasse ja kellega ta tahtis kaasa minna. See lugu…

    Tuuli Hiiesalu
    5 minutit
  • ,

    Karlova 6.b klass mängis ettevõtlusmängu

    Tartu Karlova kooli 6.b klass käis 9. oktoobril mängimas MTÜ Ettevõtlusküla õppemängu „Ettevõtlik kodanik”, et saada teada, kui kerge või raske on olla ettevõtja.

    Õpilasi võttis vastu mängujuht Evelin Rätsep, kes rääkis sissejuhatuseks raharinglusest, firmadest, maksudest ja muudest ettevõtjale olulistest teemadest. Seejärel jagati lapsed seitsmesse rühma ning siirduti mängusaali, kuhu olid üles seatud ettevõtlusmajad ehk nurgad. Igal firmal oli…

    Külliki Kask
    3 minutit
  • ,

    Kutsekoja uus juht on Tiia Randma

    Kutsekoja uueks juhatuse liikmeks nimetati Tiia Randma (pildil), kelle peamine ülesanne on ta enda sõnul inimeste oskuste ja tööturu vajaduste kooskõlla viimine, seda eriti eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud kutseseaduse eelnõu valguses, mis loob eeldused kutsekoja tegevuse laiendamiseks.

    Uue kutseseadusega luuakse oskuste koordinatsioonisüsteem, mis koondab infot tööturul vajaminevate võtmeametite ja -oskuste kohta, et õppimisel ja õpetamisel saaks paremini arvestada tööturu…

    2 minutit

  • Õhkpadi õpetaja igapäevaellu

    4. oktoobril Vanemuise kontserdimajas toimunud üleriigiline aasta õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab” jõudis ETV otseülekande vahendusel tuhandetesse kodudesse.

    Nagu eelmisel aastal, oli ka tänavu Vanemuise saal täitunud sadade tublide õpetajate, koolijuhtide, õpilasvõistluste võitjate ning hariduse sõpradega, keda olid esitanud tunnustuskonkursile maakondlikud ja linnade komisjonid. Pidulikkust õhkus esimestest hetkedest. Parimatest parimad astusid mööda sinist vaipa lavale telekaamerate valgusse, said tänutäheks maakera…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Eesti keelt õpitakse Siberist Atlantani

    Peaaegu igas maailmanurgas võib kohata eestlasi ja nende järeltulijaid. Eestist lühemat või kauemat aega eemalviibivatel rahvuskaaslastel tekib sageli küsimus, kuidas säilitada emakeelt ja õpetada seda ka oma lastele. Üldhariduskoole, kus õpetatakse eesti keelt, on Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Abhaasias. Eesti keele õpetajad töötavad ka Luksemburgi, Brüsseli ja Müncheni Euroopa koolides.

    Arvatavasti üks kompaktsemaid eesti asundusi väljaspool Eestit on Ülem-Suetuki…

    Anu Kippasto
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti keelt saab õppida 30 välismaa kõrgkoolis

    Eesti keelt ja kultuuri asusid sel sügisel ülikoolis õppima teiste hulgas Tian, Oksana, Petra ja Andriy; seda oma kodumaal – Hiinas, Venemaal, Tšehhis ja Ukrainas. Lisaks neile veel ligi tuhatkond tudengit kokku 30 välismaa kõrgkoolis.

    Üldjuhul on eesti keel kolmas või neljas võõrkeel, mida õpitakse kas kohustusliku ainena soome-ugri erialal või valik- või vabaainena huvist Eesti vastu. Kõige…

    Katrin Maiste
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Üheksakuuselt lasteaeda ja iga ilmaga õue

    Soome ja Eesti alushariduse süsteemis ning lasteaedade igapäevaelus on nii mõndagi erinevat, kogesid Paldiski lasteaiaõpetajad Soome kolleegidel külas käies.

    Paldiski Naerulinnu lasteaia pedagoogiline personal täiendab end ka suvepuhkuse ajal. Tavaks on koolitusreisid Eestis, tänavu aga sõideti tutvuma Soome lasteaedadega. Võõrustajad olid Hämeenkyrö valla Heinijärvi, Mahnala ja Kettupolu lasteaed. Kevadel käisid Soome kolleegid Naerulinnu lasteaias, nüüd saime vastuküllakutse.

    Iga päev tegeldakse…

    Marge Kirsipuu
    6 minutit
    3 kommentaari

  • Filosoofia õpetab gümnasisti süsteemsemalt mõtlema

    Filosoofia õpetamist gümnaasiumis on hädasti vaja toetada ja tuge saavad pakkuda nii Tartu ülikooli õpetajakoolitus, tegevfilosoofid ja TÜ filosoofia osakond kui ka asutatav filosoofiaklubi.

    Eesti filosoofia kümnenda aastakonverentsi viimasel päeval, 27. septembril kogunesid filosoofia õppejõud, õpetajad ja õpilased, tegevfilosoofid ning huvilised Tartus ümarlauda, et lisaks praeguse olukorra kirjeldamisele analüüsida ka viimase kümne aasta tegevust (eelmine ümarlaud toimus…

    Triin Paaver
    5 minutit

  • Kuidas vormitakse meistreid?

    2.–5. oktoobrini toimusid Prantsusmaal Lille’i linnas Euroopa kutse­meistri­võistlused „EuroSkills 2014”.

    Eestlased tõid Lille’ist koju kuldmedali veebidisainis ning pronksmedali veebi- ja graafilise disaini meeskonnatööna. Lisaks teeniti meisterlikkuse medalid koka, ehitusviimistluse, restoraniteenindaja ja plaatija erialal. Eesti jäi üldarvestuses 13. kohale. Võistlustel osales rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist – nende seas ka meie 14 vaprat noort meistrit.

    Enne suurvõistlust „EuroSkills 2014” jagasid oma mõtteid juhendamisest…

    Liina Liiv
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti lapsed õpetasid Euroopa õpetajaid

    Tehnoloogia arengut peatada on võimatu, küll aga saab kasvatada vastutustundlikku, eetilist ning tehnoloogiat täis maailmas hästi orienteeruvat kodanikku. Koolil on selles oluline osa, tõdeti 26. ja 27. septembril Tallinnas rahvusvahelisel e-Twinningu seminaril (eTwinning Professional Development Workshop). Seminar pööras peatähelepanu programmeerimise õppimisele ja õpetamisele. Osales 120 õpetajat 24 Euroopa riigist, nende seas 20 õpetajat-haridustehnoloogi Eestist.

    Huvi Eesti e-eduloo vastu

    E-Twinningu projekt on…

    Epp Alatalu
    3 minutit
  • ,

    Nelja aasta pärast alustab Paides riigigümnaasium

    Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning Paide linnapea Priit Värk kirjutasid täna Paides alla ühiste kavatsuste protokollile, mille kohaselt alustab 2018. aastal Paide linnas riigigümnaasium, mis pakub gümnaasiumiharidust kogu Järvamaa noortele, teatas haridus- ja teadusministeerium.

    „Juba töötavad riigigümnaasiumid on alustanud hästi, nad on eeskujuks ja julgustuseks nendele omavalitsustele, kes pole veel koolivõrgu korrastamist otsustanud,” ütles minister Ossinovski. „Riigigümnaasiumid…

    2 minutit

  • Riho Pätsi stipendiumi sai viis muusikaõpetajat

    Riho Pätsi Koolimuusika Fond andis septembri lõpupäevil stipendiumi üle viiele silmapaistvale muusikahariduse edendajale: Ljudmila Sjominale, Ülle Sisale, Riine Pajusaarele, Inge Raudsepale ja Celia Roosele.

    Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot. Riho Pätsi Koolimuusika Fond valis laureaadid välja juba 13. korda. Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 muusikaõpetajat, instrumendiõpetajat, heliloojat, muusikapedagoogika uurijat ja…

    5 minutit
  • ,

    Eestlane pärjati Euroopa parimaks veebidisaineriks

    Möödunud nädalavahetusel Prantsusmaal toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills 2014 võitis Tartu kutsehariduskeskuse vilistlane Silver Mähar kuldmedali veebidisaini erialal.   

    „Kõige raskem oli pingelises olukorras loovalt disainida,” ütles Euroopa parimaks veebidisaineriks pärjatud Mähar ise. Ta lisas, et võidu tõi talle suur kirg eriala vastu, mis motiveeris pühenduma treeningutele. Veebidisainerite võistlusülesanne oli luua Prantsuse maiusele veebileht ja animatsioon. Silver Mäharit kutseõpetaja on…

    2 minutit

  • Malta 10 000 õpilasega kutsekool

    Tallinna ehituskooli kuuel töötajal oli võimalus osaleda Leonardo Da Vinci projekti „Flexible Possibilities for Organizing” VET õpirände projektis, mille raames külastasime Malta tehnoloogia-, teadus- ja kunstikolledžit (MCAST).

    Napilt üle 400 000 elanikuga saareriiki 2001. aastal loodud kolledži tüüpi õppeasutusse on koondatud kogu riigi kutseõpe. Kümne instituudiga asutuses õpib 10 000 õppurit, nendest 6000 täisajaga ja 4000 lühikursustel, ning töötab 500 inimest. Hooneid…

    Kirsti Tammik
    6 minutit
Õpetajate Leht