$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Haridus

  • Tartu kunstitudengite töid saab näha Stockholmi mööblimessil

    Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiili- ja mööbliosakonna 3. ja 4. kursuse tudengid esmaesitlevad 9. veebruaril Stockholmi mööblimessil ühistööna valminud projekti 8:TOOL, milles on ühendatud kaasaegne tekstiilitehnoloogia ja mööblidisain, teatas kooli arendusjuht.

    Tudengid alustasid projekti ideede arendamist ja tööd disainimeeskondadena 2012. aasta septembris. Kaheksas tiimis osaleb kokku 20 tudengit. Projektile andis hoo Helsinki Metropolia University of Applied Sciences…

    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    „Tagasi kooli“ muudab külalisõpetajate kaasamise aastaringseks

    „Tagasi kooli“ kutsub kõiki õpetajaid registreeruma uudsesse infosüsteemi, et võtta osa „Tagasi kooli“ nädalast 25. veebruarist kuni 1. märtsini ning pärast seda jätkata koostööd külalisõpetajatega läbi terve kooliaasta.

    Kui „Tagasi kooli“ 2007. aastal käivitati, toimusid külalistunnid mõnekümne õpetaja ja külalisõpetaja koostöös. 2009. aastal jõudis „Tagasi kooli“ nädalal koolidesse tuhatkond külalisõpetajat. Osalejate tagasisidet analüüsiti ning sellest…

    Triin Noorkõiv
    2 minutit

  • Kutsekool on maailmale avatum kui üldhariduskool

    Kutsekool teeb rohkem väliskoostööd kui üldhariduskool – sellise järelduse saab teha Haapsalu näidete põhjal.

    Meie juures on käinud praktikal õpilasi Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Itaaliast, Portugalist, Saksamaalt ja Tšehhi vabariigist, ütleb Haapsalu kutsehariduskeskuse välissuhete koordinaator Heli Heimo. „Meie õpilased ise on külastanud Soomet, Rootsit, Sloveeniat. Kevadel minnakse hotellipraktikale Slovakkiasse ja kokanduspraktikale Prantsusmaale, mis on iga tulevase koka unistus….

    Ene Pajula
    6 minutit

  • Tallinna koolivõrku saaks edendada praegusest paremini

    Tallinna linnavolikogu võttis läinud nädalal vastu koolivõrgu korrastamise kava aastateks 2013–2021, mis ei muuda linna koolivõrgus mitte midagi.

    Võrgukava vajaduse tingis Tallinna eesootav õpilaste arvu vähemalt 40-protsendiline kasv. Teine suur probleem on, et see kasv on ebaühtlane: Pirital, Veskimöldres, Kakumäel, Kalamajas ja kesklinnas on olukord hoopis teine kui Lasnamäel, kus on rekordarv tühje klassiruume. Tallinna vabad klassitoad…

    Liisa Pakosta
    6 minutit

  • Pealinna tuleb kaks Treffnerit

    25. jaanuaril võttis Tallinna linnavolikogu vastu otsuse, et pealinnas gümnaasiumide põhikooli- ja gümnaasiumiosa teineteisest ei lahutata. Gümnaasiumiosa kaob aga nendel 12-klassilistel koolidel, kuhu võetakse kolm aastat järjest vastu alla 60 õpilase. Aselinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei kohusta praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus põhikooliosa gümnaasiumist eraldama ja Tallinnas seda ka ei tehta.

    Siiski rajatakse pealinna aastatel 2013−2021 kaks reaalsuunaga Treffneri tüüpi puhast gümnaasiumi….

    Raivo Juurak
    2 minutit

  • Soome haridusmessil vaadati tulevikku

    Nädala lõpus Soomes peetud haridusmessi Educa peateema oli tänavu muutused. Kahe päeva jooksul toimus 150 loengut ja seminari, mille sisu iseloomustas hästi üks messi läbivaid diskussioone „Rong on läinud! Kas õpetaja jõudis peale?”.

    Mõtiskleti selle üle, milline on Soome kool aastal 2030, kas e-õppe pealetung teeb õpetaja elu kergemaks või hoopis raskemaks, kuidas iPad muudab õpetamist jne.

    Firmad tutvustasid e-õppe keskkondi,…

    Victoria Parmas
    7 minutit

  • Rahvusvahelisse koolipinki eesti kultuuri saadikuks

    Maailma eri paigus asuvat 12 rahvusvahelist kooli koondava UWC (United World Colleges) liikumise Eesti ühing pakub tublile ja hakkajale gümnaasiumiõpilasele täisstipendiumi õpinguteks UWC Norra kolledžis.

    Stipendium katab õppemaksu, majutuse ning söögi, lennupiletid tuleb endal osta. Kandideerima oodatakse 10. või 11. klassi õpilasi. Konkursile tulijad ei pea olema läbi-lõhki viielised. UWC Eesti ühingu liikme Taavi Raidma sõnul otsitaksegi pigem…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Tähenduslik õppimine: kuidas muuta õppe kvaliteeti ja kvantiteeti?

    Dr L. Dee Finki tähendusliku õppimise taksonoomia pakub vastust küsimusele, mida ühel kursusel konkreetselt õppida, et õpitul oleks tähendus ka sinu edasises elus.

    Hariduse olemust püütakse ümber mõtestada kõikjal maailmas, tunnetades vajadust senisest väärtuslikumate õpimeetodite ja -kogemuste järele. Euroopa kõrghariduses on see viinud Bologna protsessini, mille rõhk on viimasel ajal ülikoolide kompetentsuste kirjeldamisel. USA-s soovitakse…

    L. Dee Fink
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Kas põhjamaal elav laps peab oskama suusatada?

    Tallinna Kadaka lasteaiast lähevad lapsed kooli teadmisega, et suusatada on tore. Liikumisõpetaja usub, et kui omavalitsused leiaksid võimaluse soetada lasteaedadesse suusavarustus, oleksid lapsed tervemad.

    Tänavune talv on tõeline kingitus – parasjagu külmakraade, korralik lumikate ja pea igal ööl maha sadanud õrn kirmetis tagavad hea suusailma, mida oleks kahju kasutamata jätta.

    Kui asusin eelmisel talvel tööle tervist edendavas Kadaka lasteaias, tuli…

    Eve Sepper
    4 minutit
    4 kommentaari
  • ,

    Valitsus kinnitas omavalitsustele haridustoetuse eraldamise määruse

    Valitsus kinnitas neljapäeval toetus- ja tasandusfondi määruse, millega eraldatakse omavalitsustele kokku 201 miljonit eurot haridustoetust. Sellest 160 miljonit moodustab üldhariduskoolide õpetajate palgatoetus, mis on 11,6% enam kui eelmisel aastal. Üle-eestiliselt lubab toetus maksta õpetaja ametikoha kohta keskmiselt 915 euro suurust palka. Haridustoetust jaotatakse omavalitsustega 2008. aastal kokku lepitud õpilaste arvu põhise rahamudeli alusel, teatas…

    2 minutit
  • ,

    Riigikogu võttis menetlusse eelnõu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks

    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 30. jaanuaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu (369 SE), mille seadusena vastuvõtmisel tagatakse igaühe õigus eestikeelsele õpetusele ning täpsustatakse tingimusi, mida valitsus peab arvestama otsustamisel – lubada või mitte lubada gümnaasiumis muu õppekeele kasutamist, teatas Riigikogu pressitalitus.  Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

    1 minut
  • ,

    Riik maksab erakoolipidajatele haridustoetust edaspidi otse

    Alates sellest aastast maksab riik erakoolipidajatele haridustoetust, mis sisaldab muu hulgas palgatoetust. Jaanuaris sõlmis haridus- ja teadusministeerium erakoolide pidajatega 36 haridustoetuse lepingut, millega antakse erakoolipidajatele kokku 6,75 miljonit eurot, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

    Varem jõudis haridustoetus erakoolideni läbi omavalitsuse, kelle kohustus oli anda õpilaste arvu alusel eraldatud toetus erakoolidele edasi. Kahjuks tekitas selline vahendajaroll mõnikord vastuolusid ning suurendas…

    1 minut
  • ,

    Luunja lasteaed Midrimaa alustas uut aastat tervise- ja loodusekeskselt

    16. jaanuaril toimus lasteaias Kõnemängude päev, millel toimus tegevusi nii lastele kui ka vanematele. Päeval mängisid lapsed koos Midrimaa maskottidega üheksas töötoas häälikumänge. Laste imestuseks sai mängida peale rühmaruumi ka liikumiskoridoris, saalis treppidel ja õpetajate toaski. Lemmikuteks osutusid töötoad, kus sai häälida koos liikumisega või siis ajakohaselt arvutist tähelepanelikkust kasvatada ja interetist uusi kõnemänge…

    Uuve Jakimainen
    2 minutit
  • ,

    Lasteaedades alustavad tegevust robootikaringid

    Tiigrihüppe SA ja MTÜ Robootika koostöös saavad lasteaialapsed edaspidi osa tehnoloogiaalasest huvitegevusest, mis aredab nii matemaatilisi-, inseneri-, tehnoloogia- kui ka keelelisi oskusi.  Selle aluseks on programm LEGO WeDo, mis ühendub arvutiga ning võimaldab ehitada ja programmeerida lihtsaid LEGO-mudeleid koos mootorite ja anduritega.

    „Tiigrihüppe Sihtasutus peab oluliseks laste tehnoloogiaalase hariduse toetamist juba varases eas. Sihtasutuse tehtud küsitlused näitavad, et õpetajate…

    1 minut
  • ,

    Haridusminister allkirjastas avalik-õiguslike ülikoolidega tulemuslepingud

    Täna allkirjastas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kuue avalik-õigusliku ülikooli rektoriga tulemuslepingu. Lepingute alusel suureneb arvestuslik uue vastuvõtu rahastamine võrreldes 2012. aastaga 12 miljonilt eurolt 18 miljonile eurole, mis on kolmandiku suurem senisel riiklikul koolitustellimusel põhinenud vastuvõtu eelarvest, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

    „Ülikoolide rahastamise ja kogu reformi märksõnad on kvaliteet, tulemuslikkus ja õiglus,“…

    2 minutit

  • Pastorist koolijuht tahab uues ametis ruttu järje peale jõuda

    7. jaanuarist on Tartu kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus. 41-aastane mees on pool elu olnud juhtivatel kohtadel era­ette­võtluses, mullu ordineeritud EELK preestriks, ametisse seatud Kambja kiriku õpetajaks ning jõudnud lõpetada koguni kolm ülikooli: EMÜ majandus­teaduskonna, TÜ kehakultuuriteaduskonna, Tartu teoloogia akadeemia.

    Mõttus asus Eesti suurima kutsehariduskeskuse juhi toolile keerulisel ajal – eelmisel sügisel, kooli 90. sünnipäeva pidustuste ajal…

    7 minutit
    1 kommentaar

  • Väärtuskasvatus vanasõnade abil

    Tänavune aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Kultuuripärandi tõstab au sisse ka uus lasteaedadele ja algkoolidele mõeldud tarkuste hoidise metoodika, mille sisuks on väärtuskasvatus eesti vanasõnade ja rahvapärimuse abil.  

    Lasteaiaõpetajad on eesti vanasõnu, rahvajutte ja laule, liisusalme, mõistatusi ning rahvakombestikku õppe-kasvatustöös ikka ja alati kasutanud. Nüüd olen kogunud nende teadmised süsteemseks ja järjepidevalt rakendatavaks materjaliks. Tarkuste hoidise raamat, mis ilmus…

    Merike Mitt
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Soomes Eesti koolis

    „Millal avatakse Soomes ükskord eesti kool?” küsis Helsingi Mardilaadal avaliku esinemise käigus minult üks sealmail töötav eestlanna nõudlikult. „Aga siin on ju?” imestasin mina vastu. „See pole mingi eesti kool, seal on ju soomlased ka! Millal selline tuleb, kus kõik on eesti keeles?”

    Õhus lendles kriitilisi nooli ja mulle meenus sarnaseid olukordi Eesti hariduselu tuleviku aruteludest, kus keeled on mõistagi teised. „Eesti kool…

    Evelin Ilves
    5 minutit

  • Emakeeleõpetus suure murrangu alguses

    Eesti on jõudnud infoajastusse. See on endaga kaasa toonud suured muutused viisis, kuidas inimesed töötavad, puhkavad ja ühiskonnaelus osalevad. Hakkamata üles lugema kõiki uuendusi, mis viimaste kümnendite infotehnoloogiline areng on kaasa toonud, peatun vaid ühel olulisemal.

     

    Elu näitab, et põhjalikud faktiteadmised ei anna infoühiskonnas enam sellist konkurentsieelist kui varem ega ole isegi hakkamasaamiseks eriti vajalikud. Hoopis tähtsam on oskus igal…

    Martin Ehala
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Õiged asjad peavad juhtuma õigel ajal ja õiges kohas

    Tallinna ülikooli vastne kantsler Hannes Danilov on diplomeeritud keemiaõpetaja.

    Hannes Danilov on alati rõhutanud, et on varasest noorusest peale tahtnud saada õpetajaks ja nimelt keemiaõpetajaks. See soov tekkis tal Tallinna spordiinternaatkoolis, kus ta hea lauatennisemängijana pärast Rapla keskkooli 8. klassi lõpetamist edasi õppis. Keemiaõpetaja Väino Kuum oli see, kes tekitas tahtmise tema sarnaseks saada.

    Pärast Tartu ülikooli lõpetamist…

    Ene Pajula
    8 minutit

  • Oxfordi ülikool kohtus vaeste diskrimineerimise pärast

    Damien Shannon, 26, kaebas Oxfordi ülikooli St. Hugh’ kolledži kohtusse, sest ülikool keeldus teda vastu võtmast, kuna Shannonil ei olnud aktsepteeritavat tõendit selle kohta, et ta suudab tasuda oma õppemaksu ja elamiskulud, kokku 21 000 naela aastas.

    Shannon süüdistab ülikooli selles, et nii St. Hugh’ kui ka kõik teised kolledžid ei vali õpilasi magistri- ja doktoriõppesse ainult akadeemilise…

    3 minutit
  • ,

    Eesti Rahva Muuseumi võistluse „Mina linnas“ võitjad on selgunud

    Eesti Rahva Muuseumi korraldatud essee- või joonistusvõistlusele „Mina linnas“ laekus 47 õpilase arvamus 16 koolist, joonistusvõistlusel osales 444 õpilast 44 koolist. Võitjate nimekirja leiab siit.

    Võistluse eesmärgiks oli aidata muuseumil koguda ja uurida noorte linnaruumi kasutamise kogemusi. Kirjutati ja joonistati sellest, mida lapsed ja noored linnas teevad, millistes kohtades käiakse, mis linnas meeldib ja mis…

    1 minut
  • ,

    Ahhaa Teadusteater külastab loodussõbralikke koole

    Eesti Pandipakendi loodussõbraliku kooli kampaania on jõudnud esimese vahearvestuseni, mille tulemusel külastab Ahhaa Teadusteater seniseid parimaid pandipakendi kogujaid.

    Kahe esimese kuu tulemuste põhjal on koolides kokku kogutud ligikaudu 6000 pandipakendit – kõige usinamad pandipakendite kogujad on olnud Keeni Kool ja Aruküla Põhikool. Ühe õpilase kohta on kõige enam pakendeid kogunud EBS Gümnaasium, Eesti Rahvusvaheline Kool ja Narva Eesti…

    2 minutit
  • ,

    Haridustöötajate liit toetab õpetajate spordivõistlusi

    Eile, 22. jaanuaril allkirjastasid Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) president Lauri Luik ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Remo Voltri ühise koostööleppe, mille kohaselt toetab Eesti Haridustöötjate Liit õpetajatele korraldatavaid spordivõistlusi.

    “Täna ei saa me rääkida vaid laste kesisest tervisest, sest ka õpetajatel lasub koolis suur töökoormus ning stress. Eesti Koolispordi Liit pakub läbi pallimänguturniiride ja spordipäevade mitmekesiseid sportimisvõimalusi…

    2 minutit
Õpetajate Leht