Haridus

  • ,

    Narva jätab koolidirektorid põhimõtte pärast vallandamata

    Narva võimud keelduvad sisuliselt allumast keeleinspektsioonile, kes nõuab puuduliku keeleoskusega direktorite vallandamist. Samas püütakse anda neile veel võimalusi oma keeleoskust seadusega nõutud tasemele upitada, kirjutab ajaleht Põhjarannik.

    Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov, elukutselt jurist, ütles Põhjarannikule, et tema ei nimetaks toimuvat seaduslikule nõudmisele mitteallumiseks. “See on püüe säästa kahjust Narva haridussüsteemi, soov jätta tööle kogenud ja haritud…

    1 minut

  • Haridustehnoloogia ja 21. sajandi reformpedagoogika

    19. sajandi lõpul sündis väärtuspõhise vastandkultuurina modernistlikule peavoolu koolisüsteemile reformpedagoogika – Steineri, Montessori ja Freinet’ pedagoogika. Kas need oma ajastu kontekstis sündinud kooliuuendusliikumised suudavad säilitada relevantsuse ka võrguühiskonnas?

    Alternatiivseid ideid kooliuuenduse vundamendi rajamiseks otsiti tookord nii ideoloogiast, filosoofiast, religioonist, elust kui ka teadusest. Tuntumad ja ajaproovile paremini vastu pidanud reformpedagoogika voolud on saanud nime oma loojate järgi, näiteks…

    Mart Laanpere
    6 minutit
    6 kommentaari
  • Uut „karvakasvanud isamaa” harimises

    Uut „karvakasvanud isamaa” harimises

    Nüüd saavad põhjaeestlased läbida Räpina aianduskooli teooriasessioone Tallinnas.

    Vajadust korraldada õpet ka Tallinnas tunnetati Räpina aianduskoolis juba ammu, sest suur…

    Ulvi Mustmaa
    5 minutit

  • Eesti kool jõudis orbiidile

    Tehiskaaslane EstCube-1 tiirleb ümber Maa ja kiidab tegijaid. Projekti juhendaja, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna prodekaan Mart Noorma küsitles satelliitlasi nende haridustee kohta ning sai teada rohkelt head paljudest koolidest ja õpetajatest.

    Kosmoseinseneride kasvatajad

    Mart Noorma

    Võinuks arvata, et tegu on meie suuremate linnade eliitkoolide lõpetanutega, kes nüüd ülikoolides suuri asju teevad. Aga pilt on hoopis mitmekesisem. 79 küsitletud satelliitlase haridustee on kulgenud tervelt 45…

    Mart Noorma, Virve Liivanõmm
    6 minutit

  • Lasteaiaõpetajad lõpetavad kooli

    Suve esimesel päeval, 21. juunil saavad Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis lõpudiplomi 36 alushariduse pedagoogi. Teiste seas Kerli Juuse, Anni Etti ja Gerli Kukk. Kuidas noored õpingutele tagasi vaatavad ja millised on nende tulevikuplaanid?

    Kerli on pärit Jõhvist. Ta ütleb, et mõte lasteaiaõpetajaks saada tuli kümnendas klassis, esialgu aga ei usaldanud tüdruk seda kellelegi. „Gümnaasiumi lõpuks kasvas soov nii suureks, et tulingi…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Kas seksuaalharidus tasub ennast ära?

    Milline on seksuaalhariduse mõju noorte tervisele ja käitumisele? Mis selle kavandamine ja elluviimine maksab? Kas see tasub end aja jooksul ära?

    Nendele küsimustele vastuste leidmiseks korraldati Eestis 2011. aastal seksuaalhariduse (kulu)tõhususe uuring. Tegemist oli osaga laiemast uurimusest, millega hinnati kooli seksuaalhariduse andmisega kaasnevaid kulusid kuues erineva elatustaseme ja geopoliitilise asendiga riigis. Eestis viidi see uurimus läbi UNESCO, Hollandi Radboudi ülikooli…

    Kai Part
    5 minutit

  • Senegal kui teine lapsepõlv

    Maarja Vilu oli ülikoolis õppinud prantsuse keelt vaid paar kuud, kui sõitis vabatahtlikuna Aafrikasse, et õpetada pool aastat programmi „Voices From Around the World III” raames Senegalis inglise keelt.

    Miks sa läksid sellisesse riiki nagu Senegal?

    Mulle on alati meeldinud reisida, kuid kuna raha pole kunagi piisavalt, on tulnud olla leidlik. Nii sattusin noorsoovahetusprogrammi kaudu nädalaks Tšehhi tervislike eluviiside kogemusi vahetama. Sealt tekkisid…

    Victoria Parmas
    8 minutit

  • Vaid klaas vett päevas

    „See on kurb, kui palju vaeva peavad nad nägema vee kättesaamiseks, kuid nad tunduvad hoopis rõõmsameelsemad kui eestlased,” need olid kaks peamist mõtet, mida nii minus kui ka mu 11. klassi õpilastes tekitas koostööprojekt Ghanaga.

    „Enne filmiklippide vaatamist arvasin, et seal elamine on veel mitu korda hullem,” kirjutas pärast projekti lõppu üks õpilastest. Teine tõdes: „Nüüd, kui tean Aafrika kohta rohkem, on kadunud…

    Kadri Kalda
    6 minutit

  • Hea tulevikukool

    Uus kool peaks olema modernne, kuid kodune. Ta peaks olema selline, kus ei ole vaja karta ja ei eksi koridoridesse.

    Pedagoogiline õppimiskeskkond on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse õppimiskeskkonna summa, kus osatakse kasutada ja ühitada neid tegureid õiges vahekorras, nii et laps saaks õnnestumise kogemusi, õpiks tundma ennast õppijana ja iseendana ning lihtsalt õpiks.

    Need on laste, lapsevanemate ja õpetajate uurimustest kogutud arusaamad heast tulevikukoolist.

    On teada,…

    Arvi Altmäe
    12 minutit
    2 kommentaari

  • Võrkpall innustab ka algklassilapsi

    Maikuuga lõppes tänavune Salva võrguliiga kohtumiste sari, mis on toonud võrkpallimängu juurde üle paari tuhande 1.−4. klassi õpilase.

    Võrguliiga idee tekkis paar aastat tagasi, kui ma võrkpallitreeneri ja kehalise kasvatuse õpetajana kogesin, et kõige noorematel koolilastel napib võistlemisvõimalusi. Eesmärk oli mõelda välja laste jaoks kohandatud võrkpalli miniversioon, mis ärgitaks neid sportima ning tutvustaks võrkpalli kui vahvat ja haaravat mängu.

    Koostöös Tartu…

    Hendrik Rikand
    2 minutit

  • Ebatavaline kontsert Viljandi muusikakoolis

    Aprilli lõpus toimus Viljandi muusikakoolis loodusteemaline omaloomingu kontsert „Allikas”, kus esinesid Viljandi ja Võhma muusikakooli ning Kalmetu põhikooli õpilased. Ühiskontserdi idee autor ja koolide siduja oli Peep Tobreluts Viljandi huvikoolist. Tema eestvedamisel on käimas aastane keskkonnahariduse projekt, mis keskendub allikate väärtustamisele Eestimaal.

    Peep Tobreluts soovitas muusika- ja kirjandusõpetajatel koguda teemakohast materjali ja siduda see tervikuks. Muusikakoolide õpetajad leidsid, et…

    Ene Toomsalu
    3 minutit

  • Nutikas nett 4-12-aastastele

    Projekt „Targalt internetis” kutsub osalema Euroopa konkursil „Nutikas nett − parim hariduslik digisisu 4−12-aastastele lastele”.

    „Eesmärk on innustada looma uut ning tooma esile juba olemasolevat interaktiivset materjali, mis pakub lastele ja noortele võimalusi veebis õppida, mängida, avastada ja leiutada,” sõnas Triin Kangur, projekti „Targalt internetis” teavitustöö juht.

    Esitada võib materjali, alates veebilehtedest, blogidest ja videotest kuni mobiilirakenduste ja tahvelarvutimängudeni, mis pakuvad lastele loovat,…

    Triin Kangur
    2 minutit

  • Mõttemängude võitjad selgunud

    Selgunud on Eesti mõttespordi liidu esimese online-olümpiaadi tulemused. Võistlusest võttis osa 58 kooli ja 553 õpilast üle Eesti, enim õpilasi osales Surju põhikoolist (41). Võistlus toimus interneti vahendusel Eesti mõttespordi portaalis Vint.ee. Õpilased võtsid võistlusest osa, viibides oma kooli arvutiklassis.

    Males osales 167 õpilast 34 koolist. Enim maletajaid võistles Surju põhikoolist (16). Algkooli arvestuses võitis Carmel Helena Hallimäe Peetri lasteaiast-põhikoolist, parim…

    Marten Meikop
    2 minutit
  • ,

    Ühise planeedi kontseptsioon ehk kuidas mõista ja õpetada säästvat arengut?

    Erinevates auditooriumites küsib vahel ikka keegi, et mis see säästev areng on ja miks selle mõiste definitsioonis ei ole siiani kokku lepitud, kuigi ajast, mil see mõiste maailmas käibele tuli, möödus eelmisel aastal juba veerand sajandit.

    1987. aastal avalikustas ÜRO ekspertide raporti planeedi Maa tulevikust „Meie ühine tulevik”, mida tuntakse Brundtlandi raportina, kuna…

    Kaja Peterson
    7 minutit

  • Õunaussid Kalle ja Valle avastavad värve

    Mängu eesmärgid. Laps õpib süvendatult värve tundma.

    Laps saab teada, millised värvid tekivad värve segades:

    valge + punane = roosa;

    valge + must = hall;

    punane +sinine = lilla;

    kollane + sinine = roheline;

    valge + kollane = helekollane;

    valge + sinine = helesinine;

    valge + roheline = heleroheline;

    punane + roheline = pruun;

    punane +must = pruun.

    Sihtgrupp 4–7-aastased.

    Vahendid: kümme eri värvi kahepoolset õuna (ussiauguga), kümme eri värvi…

    Anne Vanahans
    4 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Sporditrall Klooga lasteaias

    Klooga lasteaed kuulub tervist edendavate lasteaedade võrgustikku 2008. aastast. Meil on traditsioon korraldada igal kevadel südamenädalal lastele Sporditrall, kuhu kutsume ka naaberlasteaiad.

    Meil on väike kahe rühmaga lasteaed ja saali ei ole, aga selle eest on looduslikult kaunis õueala männimetsatukas, kuhu mahub palju lapsi.

    Sellel aastal nihkus trall kuu aega hilisemaks, kuna ilmataat ei soosinud veel õues ürituse korraldamist. Kutsusime külalised sportima 20….

    Helju Saamer
    2 minutit

  • Missugused on teie kogemused väikeklassidega?

    Villu Mengel, Sikupilli keskkooli direktor

    Meie koolis on praegu kaks väikeklassi. Ühega on kaheaastase töö kogemus. Selle klassi tulemused on ootusi ületanud. Põhjus eelkõige õpetaja pühendumises. Kõik on rahul. Lapsed arenevad hästi. Sel aastal võitsid selle klassi poisid koolisisesel õpioskuste olümpiaadil paralleelklassi õpilasi. Käitumisprobleeme ei esine. Teise klassi moodustasime alles sel aastal. Tibusid loeme sügisel. Igal juhul on paremad…

    5 minutit

  • Riigieksami saab asendada rahvusvahelise keeleeksamiga

    Sellest õppeaastast on abiturientidel võimalik sooritada inglise keele riigieksami asemel rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam.

    Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik miinimum keeletase B1, ent välisülikoolidesse bakalaureuseõppesse kandideerides peab õpilase keeletase olema vähemalt B2. Magistriõppesse kandideerijate keeletase peab olema aga C1.

    Haridus- ja teadusministeerium võttis vastu otsuse, et keele riigieksamid võib asendada rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamitega ning inglise keele riigieksami saab asendada kuue…

    Jane Niit
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Väikeklassidel on tulevikku… kuid ka arenguruumi!

    Erivajadusega laste väikeklassid on ennast juba praktikas õigustanud, kuid nendega seonduv võiks olla paindlikum, leiavad eripedagoogid ja logopeedid.

    Vaidlused tugispetsialistide palga üle on mõnevõrra varjutanud uuendusi, mis hariduslike erivajadustega laste (HEV-lapsed) toetamiseks ette on võetud. Näiteks väikeklassidega, kus õpib kuni neli last, on rahul nii koolid kui lapsed ja nende vanemad, kusjuures nendes klassides õpib juba üle 600…

    12 minutit

  • „Kasu” on sõna, mis määrab suhtumise

    Riik peaks õpilaste praktikat juhendavaid ettevõtteid rahaga toetama, leiab Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin.

    Õpilastele praktikakohtade leidmine on kutsekoolide üks suuremaid peavalusid. Kõige vastumeelsemalt võtavad praktikante vastu väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted, kus on töötajaid vähe ning iga euro firmale elu ja surma küsimus. Neil ei ole lihtsalt aega noori juhendada, sest pingeline igapäevatöö tahab tegemist. Kui nad aga…

    Raivo Juurak
    6 minutit
Õpetajate Leht