Üldharidus

  • Võõrsilt tagasi kodumaale kooli

    Üha enam leiavad õpetajad uue õppe­aasta algul klassist Eestisse tagasi pöördunud perede lapsi. Naastakse, sest vanemad usaldavad meie haridussüsteemi rohkem.

    Õpetajad on Eestis paremad!, teatab Tartu erakooli 5. klassi õpilane Erik Hõim vastuseks küsimusele, mille poolest Eesti kool erineb Ameerika omast. Erik on tasapisi harjumas sellega, et ümberringi on vaid rahvuskaaslased. Harjub sellegagi, et iga ainet annab erinev õpetaja ja tunnid…

    Sirje Pärismaa
    9 minutit

  • Eesti venekeelne kool on Venemaa koolist parem

    Eesti venekeelsete koolide PISA testi tulemused on kehvemad kui eestikeelsetes, kuid paremad kui Venemaa koolides.

    Üle neljasaja venekeelse kooli õpetaja arutas Tartu ülikooli Narva kolledžis peetud konverentsil PISA testide tulemusi. Uuringut tutvustas Imbi Henno. Eestis osales 2012. aastal PISA testis 206 kooli, millest 21% sooritas testi vene keeles. Venekeelsed õpilased said eestikeelsetest 31–35 punkti madalama tulemuse. Nii eesti- kui…

    Ago Gaškov
    5 minutit

  • Et erikooli õpetaja ei jääks jänni

    Kuue erikooli töötajad õpivad kahe aasta jooksul maailmas tunnustatud sekkumisprogrammide nippe, mis aitavad senisest paremini toime tulla käitumisprobleemidega lastega ning verbaalse ja füüsilise vägivallaga.

    Koolitustesse on kaasatud Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse, Tallinna laste turvakeskuse, Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli, Tartu Herbert Masingu kooli ja nüüdseks ühtse juhtimise alla viidud Kaagvere erikooli ning Tapa erikooli töötajad.

    Tähelepanu all on kolm sekkumisprogrammi.

    Agressiooni asendamise…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit

  • Tallinna ülikoolis hakatakse koolipsühholoogide hindamisvahendit välja töötama

    Aastakümneid on suureks probleemiks olnud, et Eesti koolides töötavatel psühholoogidel pole korrektseid hindamisvahendeid. Seda kinnitas ka 2012. aastal koolipsühholoogide hulgas läbi viidud küsitlus.

    Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009.–2014. a programmi „Riskilapsed ja -noored” raames toetatakse projekti, mille sisu on põhikooliõpilaste psüühiliste protsesside hindamisvahendite komplekti koostamine ja tugispetsialistide koolitamine. Projekt toimub Eesti koolipsühholoogide ühingu eestvõtmisel…

    Triin Kahre
    1 minut

  • President võiks välismaa noortele eestlastele Facebookis jõulukaardi saata

    Just selline idee käidi välja eelmisel nädalal toimunud noorteseire aastakonverentsil. Õigemini seda lõpetavas aruteluringis. Mõte kõlas Eesti Noorteühenduste Liitu esindanud Vladimir Sveti suust. Ja oli seotud kõikjal ikka ja jälle kerkiva teemaga, miks noored lähevad ära välismaale ning kuidas neid kodumaale tagasi saada.

    Sveti arvates turgutaks noorte enesehinnangut ja kuuluvust kindlasti see, kui kord…

    Mari Klein
    3 minutit
  • ,

    Õpetajad saavad koolitust teaduskeskuste kasutamiseks

    Neljapäeva, 18. septembri keskpäeval algab Tallinnas Energia avastuskeskuses kahepäevane seminar Eesti kontekstis haridusuuenduslikust õpetajakoolituse ainest, mis jagab õpetajatele teadmisi teadus- ja avastuskeskuste võimalustest ning kogemusõppe põhimõtetest, teatas Tallinna ülikooli pressiesindaja.

    Seminaril tutvustatakse uut õppeainet „Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas”, mida saab TLÜ õpetajakoolituse käigus õppida alates tuleva aasta kevadest. Ainet hakatakse õpetama ka Läti ülikoolis. Õppeaine töötas Soome Heureka…

    2 minutit

  • Matemaatikaga taas teelahkmel

    Esimene kohustuslik riigieksam näitas, et matemaatika kitsa kursusega tuleb midagi otsustavat ette võtta.

    Vabariigi president ütles Tallinna tehnikaülikooli 80 aasta juubelil peetud kõnes, et CERN-i kiirendi 27 kilomeetri pikkuse maa-aluse ringtunneli avamine reklaamib matemaatika õppimist rohkem kui kohustuslik riigieksam, mille sisseviimist nii riigi- kui ka majandusjuhid visalt nõuavad. Samas lisas ta üllatuslikult, et temagi arvates peab matemaatika riigieksam olema kohustuslik.*

    Nõukogude ajal olid…

    Allar Veelmaa
    6 minutit
    3 kommentaari

  • Kuidas vähendada koolis uimastite tarvitamist?

    Ma arvan, et ainukesed koolid, kus seda toimunud ei ole, on siis vist need algkoolid. Juba edasi põhikoolid ja gümnaasiumid – seal on raudselt nagu sellist asja. Nii võttis üks koolinoor kokku alkoholiga kokkupuute koolis. „Isegi tundide ajal jood . . . .” Teised õpilased kirjeldasid: „Meil on vahetundidel ka . . . .” ning „Meil on ekskursioonil pigem”.

    Sellised vastused laekusid, kui viisime sel…

    Karin Streimann, Tiia Pertel
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Ida-Virumaal vahetus suvel kuus koolidirektorit

    Jõhvi ja Toila gümnaasiumi direktori kohuseid täidavad endised õppealajuhatajad, ülejäänud neli kooli – Mäetaguse põhikool, Avinurme gümnaasium, Iisaku gümnaasium ja Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium – valisid konkursiga uue koolijuhi.

    Mäetaguse põhikooli senine direktor Tarmo Valgepea on järgmisel aastal avatava Jõhvi riigigümnaasiumi direktor. 18. augustist juhib kooli Ülle Tõnurist, kelle eelmine töökoht oli Jõhvi gümnaasium, kus ta õpetas eesti keelt…

    Ago Gaškov
    6 minutit

  • Kuidas vältida äpardusi internetis

    25. ja 28. augustil oli TTÜ Mektory hoones koolitus „Digipöörde juhtimine kooli tasandil”.

    Sissejuhatuseks tutvuti Mektorys asuva Samsungi akadeemia klassiruumiga ja õpiti siis analüüsima koolide digitaristu arendusvajadust, koostati digiturvalisusega seotud eeskirju ja reegleid, selgitati, missuguseid virtuaalseid õpi- ja koostöökeskkondi koolid vajavad.

    Meid kõiki puudutavat digiturvalisust arutati TLÜ digiturbe labori projektijuhi Birgy Lorenzi vedamisel. Järgnevalt mõned mõtted, mis igaüks võiks kõrva taha…

    Raivo Juurak
    3 minutit

  • Tartus kohtusid Balti riikide keemiaõpetajad

    Augusti keskel toimus Tartus järjekordne Balti riikide keemiaõpetajate kokkusaamine. Tegemist on keemiaõpetajate traditsioonilise koostööüritusega, mille tava ulatub 40 aasta taha. Alates Eesti iseseisvumisest ja Eesti Keemiaõpetajate Liidu (EKL) loomisest oli selle eestvedajaks professor Aarne Tõldsepp.

    Tänavusel kohtumisel keskenduti eelkõige nüüdisaegsetele suundumustele keemiahariduses. Töötubades pöörati tähelepanu uurimuslikele interdistsiplinaarsetele praktilistele töödele ja õuesõppe võimalustele keemiatundides. EKL-i liikmed on viimastel aastatel osalenud…

    Kristelle Kaarmaa
    6 minutit

  • Annelinna koolides süttis tuluke

    Tartu Annelinna kolmes koolis püüavad õpetajad klassitoas tekkinud probleemidele edaspidi koos kolleegidega lahendusi leida. Norras alguse saanud LP-mudelit kasutatakse Taanis juba 800 koolis.

    Uudset analüüsimudelit käisid 21. augustil Tartu õpetajatele õpetamas Janne Støen ja Nina Grini Norra õppekeskkonna ja hariduskäitumise uurimise keskusest, kus tegeldakse kaasava õpikeskkonna kujundamisega koolides. Teaduspõhine LP-mudel (learning environment and pedagogical analysis) on üks abivahendeid. Tegu on kindla…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit

  • Miks napib meie õpetajal professionaalset enesekindlust?

    22. augustil analüüsiti Eesti haridusfoorumi seminaril-ümarlauas rahvusvahelise uuringu TALIS andmeid. Ülevaate uuringust andis TLÜ professor Krista Loogma, toonitades, et Eesti põhikooliõpetaja professionaalne enesekindlus (enesetõhusus) on teiste uuringus osalenud maade õpetajatega võrreldes suhteliselt madal, eriti meie meesõpetajatel.

    Märgiti, et väga head PISA tulemused peaksid meie põhikooliõpetaja eneseusku ju tohutult tõstma. Ka TALIS-e andmetel pole meie õpetajal ebakindluseks põhjust,…

    Raivo Juurak
    2 minutit

  • Tartu sügisfoorum kompis uue tegelikkuse piire

    Juba seitsmendat korda algas Tartu koolirahvale uus aasta sügisfoorumiga, kus pedagoogiliste teemade asemel rõhk inspiratsiooni kogumisel ja silmaringi avardamisel.

    Foorumil „Uue tegelikkuse piiridel” astusid enam kui poole tuhande õpetaja ette 45-minutiliste loengutega kaitseväelane Karin Kanarik, teadlased Madis Arukask ja Mart Noorma, ettevõtja Indrek Kasela, raamatute autorid Valdur Mikita ning Juhan Aru ja Kristjan Korjus.

    Liigutav ja mõtlemapanev oli Afganistani missioonil…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Matemaatikaõpe – kas drill või kümblus?

    Kas õppida matemaatikat reegleid omandades − kuni need on pähe kulunud, ja harjutades siis teatud tüüpi ülesannete lahendamist, kuni on saavutatud automatism? Või peaks algusest peale otsima matemaatikale elulisi ja põnevaid kasutamisvõimalusi?

    Traditsiooniline lähenemine

    Traditsiooniline lähenemine eeldab matemaatiliste nähtuste süstemaatilist tutvustamist. Õppijale selgitatakse näiteks põhitehteid täisarvudega (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine). Kohe algusest peale kasutatakse korrektseid termineid (liidetav, jagatav, jagaja jne). Kui…

    Maria Jürimäe
    6 minutit
    4 kommentaari
  • ,

    Valga sai kaks uut koolidirektorit

    Valga põhikooli asub uuest aastast juhtima Hannely Luik-Stogov ning Valga vene gümnaasiumi Marina Krotova.

    Valga linnavalitsuse pressiesindaja teatel valis konkursikomisjon Luik-Stogovi välja kahe ning Krotova kaheksa kandidaadi seast, ning tegi teisipäeval linnapeale ettepaneku sõlmida nimetatutega tööleping vastavalt 26. augustist ja 1. septembrist.

    Mõlema kandidaadi üheks tugevaks ja läbivaks jooneks on see, et neil on kindel visioon kooli arengust, pikaajaline töökogemus koolis õppealajuhatajana,…

    1 minut

  • Millal hinnata ja millal anda hinnanguid?

    Kujundav ehk õppimist toetav hindamine tähendab vähem hindeid ja enam sisukat tagasisidet koos soovitustega, kuidas edasi minna.

    Me kõik puutume päevast päeva kokku hindamisega, andes ja saades hinnanguid enda ja teiste tegevusele või selle tulemustele. Võib öelda, et hindamine on meil veres. Ametlikult hinnatakse kvalifikatsioone, projektitaotlusi, sportlike saavutuste potentsiaali, ande suurust jne. Igal hindamisel on oma eesmärk ja kriteeriumid, mille…

    Anita Kärner
    4 minutit

  • Kuidas õppimist senisest põnevamaks muuta?

    Pärnumaal Maria talus peeti 12. ja 13. augustil Johannes Käisi seltsi suvekooli „Kodu, lasteaed, kool – huvitavate võimaluste kasvumaa”.

    Eelkõige õpiti üksteiselt – oma koolis või lastega midagi uut ja põnevat rakendanud õpetajad tutvustasid teistele oma kogemusi. Nii räägiti pärimusmuusika ja tantsu õpetamisest lastele, draamaõpetuse elementide kasutamisest eri õppeainete tundides, arvutamise lihtsate nippide kasutamisest abiõppes, kogemus-, elamus- ja projektiõppest,…

    Raivo Juurak
    1 minut

  • Õpikogukonnad ärgitavad koostööle

    Tartus sai 18. augustil kokku sadakond õpetajat üheksast koolist, kus kogemuste vahetamiseks riikliku õppekava rakendamisel on TÜ teadlaste eestvõttel loodud õpikogukonnad.

    „Tere, Eesti parimad õpetajad!” tervitas kohaletulnuid TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja Margus Tõnissaar. Auditooriumi rõõmsa naeruturtsatuse järel selgitas ta: „Parimad õpetajad on need, kes ise õpivad, ja teie ju õpitegi.”

    Tõnissaare sõnul on õpikogukond täienduskoolituse meetod. Kui tavakoolituse puhul…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
  • ,

    Viimsisse tuleb riigigümnaasium

    Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Viimsi vallavanem Andres Kaarmann ning volikogu esimees Jan Trei allkirjastasid esmaspäeval koostööleppe, mille kohaselt alustab Viimsis uues koolihoones 2018. aastal tööd Harjumaa esimene riigigümnaasium.

    Viimsi vald on üks vähestest omavalitsustest, kus õpilaste arv on hoogsalt kasvanud, mistõttu vajadus gümnaasiumikohtade järele kasvab. Õpilaste arv on Viimsis viimase üheksa aastaga peaaegu kahekordistunud, kasvades 1150 õpilaselt ligi 2000 õpilaseni….

    2 minutit
Õpetajate Leht