Tartus sai 18. augustil kokku sadakond õpetajat üheksast koolist, kus kogemuste vahetamiseks riikliku õppekava rakendamisel on TÜ teadlaste eestvõttel loodud õpikogukonnad.

„Tere, Eesti parimad õpetajad!” tervitas kohaletulnuid TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja Margus Tõnissaar. Auditooriumi rõõmsa naeruturtsatuse järel selgitas ta: „Parimad õpetajad on need, kes ise õpivad, ja teie ju õpitegi.”

Tõnissaare sõnul on õpikogukond täienduskoolituse meetod. Kui tavakoolituse puhul läheb inimene saadud tarkustega aga tagasi oma keskkonda ja laseb vanaviisi edasi, siis õpikogukondade puhul tehakse koostööd, suheldakse omavahel ja õpitakse üksteise kogemustest koolis iga päev. Konsultandid annavad pidevalt tagasisidet ja nõu ning selle abil saavutatakse muutus.

„Seega on kõige efektiivsem viis kooli arendada luua professionaalne õpetajate ühistegevus,” sõnas Tõnissaar.

HTM-i toel kulgev projekt „Riikliku õppekava rakendamine koolides õpikogukondade meetodil” algas 1. jaanuarist ja kestab aasta lõpuni. TÜ haridus­uuringute ja õppekavaarenduse keskuse kutsel liitus projektiga üheksa kooli ja sügisest veel kolm. Kui HTM peaks jätkama rahastamist ka järgmisel aastal, saavad praegused osavõtjad toetada uutes koolides õpikogukondi ja nii tekib lumepalliefekt.

„Õpikogukond peaks olema loomulik koostöövorm, sest õpetajad õpetavad ju samu õpilasi ja on huvitatud nende käekäigust,” rõhutas Tõnissaar.

Projekti algul kirjeldasid teadlased iga kooli õpikeskkonda. See aitas välja tuua pitsitavad kohad, millele tähelepanu pöörata, et mitte kümnes suunas korraga jooksma hakata.

Koolide kirjeldamisel selgus huvitavaid fakte. Näiteks tunnistas kolmandik õpilasi, et neile ei meeldi õppida ja õppimine pole huvitav. Ligi pooled vastanuist on kokku puutunud narrimise, solvamise, kiusamisega.

„Koolikiusamisega võiksid õpikogukonnad tegelda,” soovitas Tõnissaar.

Huvipakkuv on seegi, et õpilased andsid õpetajaile kõrgema hinnangu kui õpetajad ise enda tegevusele. Neis koolides aga, kus õpilased andsid kooli juhtimisele kõrge hinnangu, on õpilaste meelest ka õppida huvitav ja kiusamist vähem.

Kaardistamise tulemuste põhjal on teada seegi, et õpetajad ise hindavad kõige madalamalt just omavahelist koostööd. Seega peaks õpikogukondade tegevus minema asja ette.

Projekti eesmärk on saavutada koostöö koolisiseselt. Ülikoolil on olemas ka vahendid, et viia koostöö järgmisele tasemele − koolidevaheliseks − ja levitada häid ideid.

Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi ja õppejuht Anti Alasi rääkisid, et nende noor kool liitus projektiga, sest nad tahtsid teada, kas on ikka õigel teel. On hea, kui saab oma probleeme arutada nii professionaalidega ülikoolist kui ka teiste koolidega. Õpikogukonnas on 13 õpetajat 28-st.

„Meie eesmärk on teha korralik kooli õppekava, mis poleks paber lauasahtlis, vaid toimiks igapäevaelus ja oleks kirja pandud õpetajate ja õpilaste koostöö tulemusena,” lausus Savi.