Advertisement

Üldharidus

  • ,

    Üleriigiline saksa keele olümpiaad 2013

    Kevadkuu esimestel päevadel, 1.–2. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis üleriigilise saksa keele olümpiaadi lõppvoor. Ürituse korraldajaks oli TLÜ keelekeskus. Lõppvoorus osales 20 piirkondliku vooru võitjat. Lõppvoorule eelnes piirkondlik voor, mis leidis aset 7.12.2012 kokku 16 maakonnas ja suuremas linnas.

    Piirkondlikus voorus osales 220 tublit saksa keele tundjat. Võisteldi ühes vanusegrupis, mis hõlmas üldhariduskoolide 10.–12. klasside õpilasi. Piirkondlikus voorus kontrolliti seekord kuulamisoskust…

    Õie Kirs, Tallinna Ülikool, saksa keele olümpiaadi žürii esimees; Laine Paavo, Tallinna Ülikool, saksa keele olümpiaadi žürii liige
    4 minutit
  • ,

    2013. aasta üleriigilise inglise keele olümpiaadi lõppvaatus

    Käesoleva aasta üleriigiline inglise keele olümpiaad on nüüdseks ajalugu, kuid nii võistlusel osalejatele, osalevate õpilaste õpetajatele, kui ka korraldajatele jääb 2013. aasta olümpiaad kindlasti meelde. Siinkohal lühike ülevaade kogu olümpiaadist, põhilise rõhuasetusega lõppvoorul ning võistlejate kirjalike tööde ja suuliste ettekannete analüüsil. Loodame, et viimane pakub tulevaste finalistide õpetajatele hea võrdlusmomendi hindamaks oma praeguste õpilaste valmisolekut…

    Sirle Kivihall, Tallinna Ülikool, üleriigilise inglise keele olümpiaadi žürii esimees; Ursula Roosmaa, Briti Nõukogu, üleriigilise inglise keele olümpiaadi žürii liige
    5 minutit

  • Teisel ringil põhikoolis

    Kolmes põhikoolis – Saugal, Ardus ja Vana-Vigalas − pakutakse kaugõppe võimalust neile, kel haridustee varakult katki jäänud.

    Kuigi me pole oma kaugõppele reklaami teinud, õppureid jagub, info liigub suust suhu, lausub Sauga põhikooli direktor Arvo Tali. Pärnumaal Saugal alustati kaugõppega viie aasta eest. Nüüdseks on lõpetanuid poolsada. Sel õppeaastal on 7.−9. klassis tarkust nõutamas 17 õpilast vanuses 17−40. Kool kavatseb kaugõppeosa veelgi…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Õpilased ei tea sõnade tähendust!

    Mõnigi õpilane mõistab emakeelset teksti nagu kehv tõlkija, kes ei saa pihta väikestele, aga teksti mõistmise poolest tähtsatele nüanssidele.

    Olen mitmel korral olnud õpiabitunnis üllatunud, kui teksti lausete või lõikude kaupa analüüsides ilmneb, et õpilane ei tea kõige üldtuntumaid sõnu ja väljendeid, mistõttu ei suuda teksti lõpuni mõista. Mõne aja eest olin põhikooli III astmes lugemisülesannet tehes üllatunud, kui vaid…

    Reet Bobõlski
    6 minutit
    4 kommentaari

  • Tartu õpetajad võitlevad kesise õigekirjaoskusega

    Tartu linna emakeele ainesektsioon on juba 13 aastat korraldanud linna ja maakonna õpilastele õigekirjaolümpiaadi.

    Ainesektsiooni juhataja Malle Mallingu sõnul sai olümpiaaditraditsioon alguse õpetajate murest õigekirjaoskuse languse pärast kogu riigis. Interneti sisseränne õigekeeles oli juba toona tunda ja see sundis õpetajaid mõtlema välja alternatiivseid meetodeid, mis sunniks õpilasi õigekirjale enam tähelepanu pöörama. Õigekirjaolümpiaad keskendub kitsaskohtadele, milles sageli eksitakse −…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Estonia kirjandikonkursi võitis Johanna Maria Randma

    Rahvusooper Estonia noorte kirjandikonkursi „Prahihoovist kuningakotta – õnn või õnnetus?“ võitjaks kuulutati Johanna Maria Randma.

    Parimate tööde autoriteks osutusid 18-aastane Heidy Mustkivi Türi Ühisgümnaasiumist, 14-aastane Lennart Leedu Vanalinna Hariduskolleegiumist ning 11-aastane Johanna Maria Randma Rocca al Mare Koolist. Johanna Maria Randma töö pälvis ka konkursi parima kirjandi tiitli, teenides žüriilt maksimumpunktid, seisab rahvusooperi pressiteates.

    Kokku laekus võistlusele 80 tööd….

    1 minut
  • ,

    Konkursil „Kirjandusraal“ analüüsisid õpilased eesti kirjanike loomingut

    Õpilaskonkursil „Kirjandusraal“ on kirjandushuviliste õpilaste ja innukate õpetajate koostöös valminud veebilehed paljudest eesti nüüdisaegsetest kirjanikest, teatas Tiigrihüppe SA.

    „Kirjandusraal“ toimus sel aastal 7. korda. Selle aja jooksul on konkurss olnud pidevas muutuses: algselt võistlustöödena esitatud slaidiesitlustest on nüüdseks saanud veebilehed ja lihtsalt materjali kogumisest ning süstematiseerimise etapist on jõutud teoste ja probleemide võrdlemiseni.

    Selle…

    2 minutit
  • ,

    Toimus inglise ja saksa keele üleriigiline olümpiaad

    Tänavu korraldas üleriigilise inglise ja saksa keele olümpiaadi gümnasistidele TLÜ keelekeskus. Kuna soovisime innustada rohkem õpilasi osalema, viisime olümpiaadid läbi kahes voorus. Piirkondlikes voorudes maakondades osales kokku üle 1000 õpilase: inglise keeles 800 ja saksa keeles 220. Mõlema olümpiaadi lõppvooru kutsuti piirkondadest 21 tublimat õpilast.

    Kui piirkondlikus voorus testiti õpilaste kuulamisoskust ja keelestruktuuride tundmist, siis lõppvoor, mis…

    Tuuli Oder
    3 minutit

  • Õpetamine on ju õpetaja töö…?!

    11.–15. märtsil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatusel koostöös „Tagasi Kooli” tiimiga kampaania „Reaalainetega edukaks”. Sellel nädalal suundub koolidesse üle Eesti tunde andma üle 100 IKT-valdkonna töötaja.

    Reaalteadused ja tehnoloogia aitavad meie igapäevaelu tunduvalt lihtsustada ja seda kõikides eluvaldkondades. ITL koos oma liikmeskonnaga kutsus algatuse ellu just sellepärast, et läbi isikliku eeskuju juhtida noorte tähelepanu valikutele/võimalustele, mis kaasnevad reaalainetega…

    Tiit Paananen, Skype Eesti juht; Kalev Pihl, Sertifitseerimiskeskuse juh
    4 minutit

  • Masingu koolis tabatakse eriliste laste imet

    Erivajadustega laste puhul tasub otsida tugevusi ja arendada andeid, soovitas Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus kooli 20. sünnipäeva puhul korraldatud psüühiliste erivajadustega õpilaste teemalisel konverentsil.

    Masingu kooli juubelikonverentsile kogunes pool tuhat külalist. Lai oli ka teemavalik – erivajadustega laste probleeme käsitlesid pedagoogide kõrval teadlased, meedikud, psühholoogid. Emotsionaalses võtmes kulgenud konverentsi kõrghetkeks olid kahe vilistlase jutustused.

    Autist Lauri sattus…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Reaalkooli 132 aastat noorem vend

    Sügisel alustavasse tasulisse reaali põhikooli soovijate avaldusi on võetud vastu nädal aega. Juba esimese kuue tunniga saabus 68 avaldust. Kuue esimese päevaga registreeriti aga 130 last, kellest esimesse klassi soovijaid on 72. Soovijate arvu poolest järgnevad teine ja kolmas klass. Avalduste esitamine kestab ning vastuvõtu aluseks olevad praktilised tööd ja vestlused viiakse läbi märtsikuu jooksul.

    Millest uue kooli idee alguse sai…

    Victoria Parmas
    10 minutit

  • Uuele reaali erakoolile joostakse tormi

    Kümme last tunnis – just sellise tempoga panid lapsevanemad esimestel päevadel oma järeltulijaid kirja Tallinna reaalkooli juurde loodud erakooli, mis kannab reaali põhikooli nime. Tung uude kooli on suur krõbedast õppemaksust hoolimata. Õpilaskandidaate hakati kirja panema märtsikuus ja selle nädala keskpaigaks oli registreeritud juba 130 last, kellest esimesse klassi soovijaid oli 72.

    Reaali põhikooli asutaja, MTÜ RK Hariduse juhatuse liikme…

    2 minutit

  • Tartu Tamme kooli riigistamise üksikasjad pole veel selged

    Tartu volikogule esitatud kokkuleppeprojekt Tamme gümnaasiumi riigistamiseks jätab õhku palju küsimusi, sest kokku lepitakse esialgu vaid läbirääkimiste jätka­mises, kirjutab Postimees.

    Tartu linnavalitsuse poolt volikogule saadetud eelnõu sellise kokkuleppe sõlmimiseks on jätk 18. jaanuaril haridus- ja teadusministeeriumi ning Tartu linna vahel sõlmitud ühiste kavatsuste leppele, millega pooled võtsid endale kohustuse alustada läbirääkimisi eraldiseisva gümnaasiumina tegutseva Tamme gümnaasiumi pidamise…

    2 minutit

  • Lõimimine Valga vene gümnaasiumis

    Möödunud augustis läbis 20 meie õpetajat integratsiooni sihtasutuse korraldatud kursused „Integratsiooni värvid ja mustrid”, kus õppisime koostama lõimitud ainekava ja kalendertööplaani. Seni on ainetevaheline lõimimine läinud väga hästi keelekümblusklassides, mis töötavad meie koolis juba 12. aastat, kuid leidsime, et sellest on võimalik edasi minna.

    Tänu lõimitud ainekavade kalenderplaanidele arenes meie koolis välja lõimimise süsteem. Õpetajate toa seinal on iga klassi jaoks…

    Marina Krotova
    2 minutit

  • Võitlust vabaduse eest mõistavad kõik

    Vene keeles õppivate noorte pärast pole eestlastel põhjust muretseda: isegi mu kehvemate teadmistega õpilased oskavad tsiteerida Eesti põhiseaduse preambulit ning on endale teadvustanud, et meie riigi arendamine on seotud eeskätt eesti rahvuse ja kultuuri säilimisega. Kuid tõsi, tegemist on nn tundliku teemaga ja tänapäeva õpilased on ka väga nutikad ning postmodernistlikus laadis küünilised.

    Tartu rahu teema vene koolis

    Selle teema sissejuhatuseks…

    Dmitri Rõbakov
    4 minutit

  • Täiskasvanud on järjest usinamad õppijad

    Elukestvas õppes osaletakse iga aastaga üha rohkem: statistikaameti äsja avaldatud andmete kohaselt osales 2012. aastal elukestvas õppes 12,9% protsenti 25–64-aastastest elanikest, see on läbi aastate rekordiline tulemus.

    2011. aastal osales elukestvas õppes 12% 25–64-aastastest elanikest, 2010. aastal 10,9%, 2009. aastal 10,6% ja 2008. aastal 9,8%.

    Rõõmustav on madala haridustasemega elanike järjest aktiivsem osalemine elukestvas õppes – kui veel 2010. aastal…

    Tarmu Kurm
    1 minut

  • Tartu koolivõrku kärbivad komisjonid

    Tartu koolide ümberkorraldamis­komisjonid aitavad suure hooga käivat gümnaasiumireformi õpetajaile valutumaks muuta.

     Tänavu lõpetab Tartus tegevuse kahe gümnaasiumi – Raatuse ja Forseliuse − gümnaasiumiosa ning koolid muudetakse põhikoolideks. Järgmisel aastal ootab sama saatus ka Karlova gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ning vene lütseumi. Nende koolide töö sujuvamaks ümberkorraldamiseks loodi eelmisel aastal komisjonid, kuhu kuuluvad nii kooli kui ka linnavalitsuse esindajad. Et põhikoolideks minnakse üle…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Väiksed põhikoolid muutuvad kuueklassiliseks

    Virumaal ähvardab Tudulinna ja Tudu põhikooli vanema astme kadumine.

    Tudulinna põhikool. Külastame kaheksanda klassi eesti keele tundi. Lapsed õpivad lauseanalüüsi, õpetaja Regiina Urb saab iga lapsega põhjalikult tegelda. „Väikese koolis pole võimalik midagi tegemata jätta, sest igal juhul oled õpetaja silma all,” nendib Tudulinna vallavanem Andrus Toss. Paraku on väga tõenäoline, et juba sel sügisel põhikooli vanemat astet Tudulinna…

    Ago Gaškov
    4 minutit

  • Esmaspäeval algas üleminek arvutipõhisele õppele

    Esmaspäeval, 11. veebruaril anti Gustav Adolfi gümnaasiumis avalöök Eesti arvutipõhisele õppele üleminekuks. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid pilootprojekti, millega viiakse matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õppimine arvutipõhiseks.

    Ettevõtmise pöördelist tähtsust Eesti haridusele rõhutas haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes algatas 1996. aastal Tiigrihüppe programmi. Ta meenutas, et selle edumeelse programmi tulemusena…

    Raivo Juurak
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Rocca al Mare kooli esimesse klassi pääseb loosiga

    Rocca al Mare kooli 1. klassi astujad ei pea sel aastal enam üksteisega konkureerima ning kedagi ei seata pingeritta – katsete asemel valitakse lapsed kooli loosiga.

    Kui soovijaid on rohkem kui kohti, tuleb millegi põhjal valik teha ja kellelegi öelda „ei”. Kuigi RaM kool on püüdnud valikuprotsessi teha alati hästi lapsesõbralikuks, tekib lõpuks ikkagi mingi pingerida.

    „Ja sellest pingereast…

    2 minutit
Õpetajate Leht