Ehkki ligi 70 kooli gümnaasiumiastmes õpib vaid 60 last ja kümne kooli 10. klassi astus mullu sügisel alla kümne õpilase, ei kiirusta omavalitsused keskkoole põhikoolideks muutma.

Maavalitsustest saadud esialgseil andmeil on 1. aprilliks, mil PGS-i järgi tuli omavalitsustel langetada otsus koolide ümberkorraldamise kohta, vaid kolm volikogu teatanud gümnaasiumi reorganiseerimisest põhikooliks. Harjumaal muutub põhikooliks Kolga keskkool, Lääne-Virumaal Tapa vene gümnaasium, Viljandimaal Võhma gümnaasium. Üle minnakse sujuvalt, uuest õppeaastast ei avata 10. klasse; 11. ja 12. klassi õpilased saavad lõpetada oma koolis.

„Küsin Võhma linnapealt, miks kohe põhikooliks üle ei minda, kui 11. klassis on vaid kolm õpilast,” lausus Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt ja avaldas arvamust, et pärast kohalikke valimisi tuleb mitmes volikogus kooliküsimus uuesti arutlusele. Ka teiste maavalitsuste hinnangul on koolide ümberkorraldamisega viivitamise peapõhjus soovimatus teha enne valimisi ebapopulaarseid otsuseid.

Raplamaa Järvakandi vallavolikogu otsustas mullu novembris uuel õppeaastal gümnaasiumis 10. klassi mitte avada, kuid põhikooliks muutmise otsust pole vastu võetud. Paar omavalitsust, mille gümnaasiumide 10. klassi mullu enam õpilasi ei võetud, langetasid tänavu ametliku otsuse muuta koolid põhikoolideks (Raplamaalt Juuru, Jõgevamaalt Tabivere).

Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi asemel alustab tööd riigigümnaasium. Põhikoolidest lõpetab tegevuse Lääne-Virumaal Vajangu (klassid liidetakse Tamsalu gümnaasiumiga). Ida-Virumaal liidetakse Kohtla põhikooliga Liblika lasteaed ja moodustatakse Kohtla-Nõmme põhikool. Raplamaa Kodila põhikool ei võta sügisel õpilasi 5. klassi, kuid jätkab veel põhikoolina.

Lasteaedadest-algkoolidest suletakse Jõgevamaal Saduküla (lasteaed jätkab samades ruumides) ja Põlvamaal Himmaste algkool (liidetakse Mammaste lasteaed-algkooliga).