Õpetajaharidus

  • ,

    TTÜ geenitehnoloogid said USA-st grandi haruldase haiguse uurimiseks

    TTÜ teadlased said uurimistoetuse USA Pennsylvania ülikooli harvikhaiguste keskuselt haruldase haiguse uurimiseks. Raha toetuseks koguti  samuti haruldasel moel: heategevuslikul rattasõidul.

    TTÜ geenitehnoloogia instituudi teadlased said aastase uurimistoetuse USA Pennsylvania ülikooli harvikhaiguste keskuselt Pitt-Hopkinsi sündroomi uurimiseks.

    Rahastatud uurimisprojekti „TCF4 geeni transkriptsioonilise aktiivsuse regulatsioon neuronites” põhiuurija on tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk, kaasuurija teadur Mari Sepp.

    Pitt-Hopkinsi sündroom on vaimse…

    Krõõt Nõges
    2 minutit
  • Inseneripedagoogika – mõjusam õpetus STEM-valdkonnas
    Joonis 1

    Inseneripedagoogika – mõjusam õpetus STEM-valdkonnas

    Eesti inseneripedagoogika keskus on rahvusvahelise inseneripedagoogika ühingu IGIP ainus esindus Balti riikides.

    Tänavu möödub 15 aastat inseneripedagoogika…

    Tiia Rüütmann, TTÜ EIPK juhataja; Jakob Kübarsepp, TTÜ õppeprorektor
    6 minutit
    1 kommentaar
  • Eesti õpetajad tunnevad end autonoomia rakendamisel ebakindlalt
    Puhkepaus. Fotod: Kaisa Haugas

    Eesti õpetajad tunnevad end autonoomia rakendamisel ebakindlalt

    Eesti õpetajad tunnevad võrreldes Euroopa kolleegidega suuremat ebakindlust professionaalse autonoomia rakendamisel koolis. Autonoomia on samaaegselt…

    Maria Erss
    6 minutit
  • ,

    Erialade edetabel: Eesti maaülikool kuulub jätkuvalt maailma saja parima ülikooli hulka

    Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) edetabelis „QS World University Rankings by Subject 2016” on Eesti maaülikool põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma saja parima ülikool hulgas, olles 51.–100. kohal. Sellega paikneb maaülikool oma valdkonnas Eesti kõrgkoolidest edetabelis kõrgeimal positsioonil.

    „Saja edukama põllumajanduse ja metsanduse valdkonna ülikooli hulgas olemine on suur tunnustus,…

    Kairit Prits
    1 minut
  • ,

    Erialade edetabel: Tartu ülikool on IT-erialal Baltimaade juhtiv ülikool

    Tartu ülikool on ainus Baltimaade ülikool, mis on esindatud täna avaldatud maailma erialade edetabelis „QS World University Rankings by Subject 2016” kuue erialaga. Uute erialadena on kõrgele pürginud lingvistika (101–150) ning arvutiteadus ja infosüsteemid (401–450).

    Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symondsi (QS) erialade edetabelis on neljandat aastat kõrgeimal positsioonil kommunikatsiooni- ja meediauuringud (101–150). Positsiooni on hoidnud…

    Virge Tamme
    2 minutit
  • ,

    IT-akadeemia programmis plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega

    Märtsi alguses kinnitas IT-akadeemia juhtkomisjon programmi aastateks 2016–2020. Programmi fookus on jätkuvalt kahe ülikooli – Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli –IKT-õppel, olulisema muudatusena pööratakse senisest enam rõhku ettevõtjate süsteemsele kaasamisele IKT-õppekavade arendusse.

    IT-akadeemia programm on ülikoolide, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtete ning riigi koostööprogramm, mida viib ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. „Meie eesmärk on kasvatada kõrgemate IKT-oskustega…

    Laura Vetik
    2 minutit
  • ,
    Võõrkeelte õppimise motivatsioonist üldiselt ja saksa keele positsioonist Eesti võõrkeeleõppes

    Võõrkeelte õppimise motivatsioonist üldiselt ja saksa keele positsioonist Eesti võõrkeeleõppes

    Aastatel 2011.–2014 viidi läbi mahukas uuring „Saksa keele õppimise…

    Maris Saagpakk, TLÜ dotsent; Heiko F. Marten, DAAD-i lektor TLÜ-s kuni 2015
    8 minutit
  • ,

    Inglise keele intensiivõpe toob jaapanlased Eestisse

    Hokkaido ülikooli üliõpilased õpivad 19. märtsini Tartus inglise keele intensiivkursusel. Jaapanlased on majutatud siinsetesse peredesse, kus nad saavad osa eestlaste igapäevaelust ja võimaluse praktiseerida inglise keelt väljaspool klassiruumi.

    Hokkaido ülikooli tudengeid õpib Tartu ülikoolis inglise keele intensiivkursustel kaks korda aastas. Seekord osaleb programmis kuus üliõpilast, kellel on väga erinev õpingute taust: laborimeditsiin, terviseteadused, ärijuhtimine ja majandusõpingud, keskkonnateadused ning…

    Virge Tamme
    2 minutit
    1 kommentaar
  • , ,

    Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi võitsid „Materjalitehnika” ja „Immunoloogia”

    Eelmise aasta parimateks eestikeelseteks kõrgkooliõpikuteks valiti õpikud materjalitehnikast ja immunoloogiast, konkurss toimus emakeelepäeva raames kuuendat korda.

    „Immunoloogia” õpiku on kirjutanud Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson ja Koit Reimand Tartu ülikoolist. Kaheosalise „Materjalitehnika” õpiku autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo ja Renno Veinthal Tallinna tehnikaülikoolist.

    Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on…

    1 minut
  • ,

    Tartu ülikoolis avati asjade interneti ehk värkvõrgu labor

    Situatsioon, kus töölt koju sõites annab auto küttesüsteemile teada, et oled peatselt kodus ja küte lülitub sisse, või olukord, kus külmkapp tunneb ära puuduoleva toiduaine ja lisab selle poe ostunimekirja, on vaid mõned näited, kuidas lähitulevikus asjad omavahel suhtlevad ja inimese elu mugavamaks muudavad. Asjade oskus omavahel suhelda on tehnoloogia tulevikusuund, mille arendamiseks avasid Tartu…

    Virge Tamme
    2 minutit

  • Koolitubliduse sooline iseloom

    POISSE LANGEB MEIL PÕHIKOOLIST VÄLJA KAKS KORDA ROHKEM KUI TÜDRUKUID. KÕRGKOOLIS ÕPIB 100 NOORMEHE KOHTA 204 TÜTARLAST. MIKS SEE NII ON?

    Hiljuti jõudis eesti inimesteni hea uudis andeka noore sportlase Kelly Sildaru suurest võidust. Avalikkus sai lausa mitmest kanalist teada sedagi, et Kellyl on koolitükid ikka tehtud, hinded head ja et võistlustelgi on õpikud kaasas. Ühe sõnumi saime selle teatega aga…

    Tiiu Kuurme
    8 minutit
    3 kommentaari

  • Eesti kõrgharidus Vikipeedia edetabeleis: kes meist teab ja mis meil sest kasu on?*

    Ilmunud on järjekordne portsjon edetabeleid, millele Eestis küll erilist tähelepanu pole pööratud: ülikoolid reastati neist kõnelevate Vikipeedia artiklite alusel eri keeltes. Vaevalt keegi selle järgi suuri hariduspoliitilisi suundi seadma hakkab, kuid korraks järele mõelda tasub siiski.

    Eurorahastusega uurimisprojektis koostatud edetabelite aluseks võeti Vikipeedia ülikooliartiklite loetavus ja sisuline tähtsus internetientsüklopeedia 24 suuremas keeleversioonis…

    Raul Veede
    4 minutit
  • ,
    Tiit Land: pakume interdistsiplinaarse meeskonnatöö kogemust
    Tiit Land usub, et tema võit valimistel kinnitab valijate toetust suurtele muutustele ülikoolis. FOTO: TLÜ
    Laserturniiri mängud panevad proovile erinevaid oskusi. Fotod: ActionGames

    Tiit Land: pakume interdistsiplinaarse meeskonnatöö kogemust

    Häältega 65:29 Tallinna ülikooli rektoriks tagasi valitud Tiit Land panustab muuhulgas õppeainele „Interdistsiplinaarne projekt”, mis…

    Sulev Oll
    4 minutit

  • Sotsiaalteadusliku haridusteooria areng

    Eesti haridusteaduste evalvatsioon (ETAG 2013), võttes kokku teadlaste saavutused aastatel 2007–2011, viitas ka puudustele: vähe on sügavama sotsiaalteadusliku alusega ja sotsiaalkriitilise suunaga uurimusi, neidki väheseid ei ole üldistatud ega levitatud. Ka TA president Tarmo Soomere on hinnanud pedagoogikateadusi väga kriitiliselt. Kõigi laiema tausta ja sügavama sisuga tööde üldistamine nõuaks suurt tööd. Olen üldistanud uurimusi õpetajate, õpetajate arengu, identiteedi kontseptsiooni,…

    Kaarel Haav
    8 minutit

  • Kutse ülikoolist – lisaväärtus erialavalikul

    21. jaanuaril kaitsti esimest korda magistritööd, mille tulemusena said eripedagoogika ja logopeedia õppekava lõpetajad 7. taseme kutse. Selle sündmuse puhul vastasid nooremate üliõpilaste küsimustele lõpetajad Evelin Sikut (eripedagoog), Kaie Nõmmik ja Helen Kukk (logopeedid).

    Miks valisite just selle eriala?

    Kaie: Alustasin õpinguid ajaloo erialal, aga sain aru, et ajalugu ei ole see, millega tahan tegelda ülejäänud elu. Tegin vabatahtlikku…

    Reet Horn ja Anna Vainomäe
    8 minutit

  • Individualistid on sotsiaalselt aktiivsemad, kui võiks arvata

    Individualistid on varem arvatust sotsiaalselt aktiivsemad ja suurema sotsiaalse kapitaliga, sedastab TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika doktorant Mai Beilmann.

    Juba 19. sajandil kardeti, et aina leviv individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust, kuid tegelikult see nii ei ole. Mai Beilmanni sõnul võibki olla keeruline mõista, kuidas individualistlikumad inimesed saavad sotsiaalsemad olla, sest palju oleneb…

    Merilyn Säde
    4 minutit

  • Projekt „Uuringulaegas” annab loodusainete tunnile uue näo

    Tartu ülikooli haridusteadlaste projekt „Uuringulaegas” toob uurimisõppe kaudu loodusteadusliku lähenemise koolitundidesse, aidates tõsta noorte huvi LTT-valdkonna vastu. 2016. aasta märtsist on koolidel võimalik „Uuringulaeka” projektiga liituda.

    Uuringud näitavad, et noored on kaotanud huvi loodus-, täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna vastu ega lähe ülikooli õppima vastavaid erialasid. Uuringute kohaselt peaks nende ainete õpetamine õpilasi senisest enam kaasama,…

    Marianne Lind ja Meelis Brikker
    3 minutit

  • Mobiiliajastul aitab pärismaailmaga sidet säilitada kunst

    Ökoloogilisel kriisil on mitu mõõdet, tõdeb professor van Boeckel. Käimasolev liikide suur väljasuremine on kuues omataoline, seekord põhjustatud peamiselt inimtegevusest. Isegi kui temperatuuri tõus suudetaks hoida kahe kraadi piires, oleks globaalse soojenemise mõju määratu. Polaarjää sulamine võib viia sündmuste ahelani, mida kutsutakse positiivseks tagasisideks. Metaani vallandumine igikeltsa sulamise tagajärjel võimendab globaalse soojenemise mõju, järgnevateks kriisideks, sh…

    Solveig Jahnke
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Ingliskeelsest kõrgharidusest: kommentaariks Oki raporti kohta

    Analüüsinud nn Oki raportis toodud seisukohti ja ettepanekuid, leidis Eesti teaduste akadeemia, et selle raporti kõige tähtsam tulemus on laiapõhjalise diskussiooni tekkimine ühiskonnas kõrghariduse ja teaduse üle, sest see valdkond on meie arvates Eesti edasise edukuse ja arengu alus. Hoolimata tagasihoidlikust rahastusest ja inimressursside piiratusest, on Eesti teadus praegu maailmas mõjukas ning konkurentsivõimeline. Meie teaduse…

    Margus Lopp
    2 minutit
    4 kommentaari

  • Truudus ja need teised tunded

    Jõulukuus 1939 ilmus üks A. H. Tammsaare kõige viimastest artiklitest – „Truudus”. Just oli trükist tulnud romaan „Põrgupõhja uus Vanapagan”, kus Jumal saadab Kuradi maa peale lunastajaks – välja selgitama, kas inimesel on üldse võimalik õndsaks saada. Ja kui ei ole, siis on inimene ebaõnnestunud ja tuleb tagasi kutsuda. Oli väga külm talv. Euroopas ja Soomes käis sõda, Vene väed olid…

    9 minutit
Õpetajate Leht