Päevakorral

Narva laste loomemajja tulijaid võtab veebruaris vastu kuulutus „Tikkimisfestival – tikkimine läbi põlvkondade”. Uskumatu, et festivali võib korraldada isegi sellisel alal, kuid lähemal uurimisel selgub, et Galina Moldoni juhtimisel on kõik võimalik.

Galina Moldon on sündinud küll Arhangelskis, kuid tuli Narva juba viiekuusena, kui tema vanemad pärast sõda Eestisse tööle saabusid. Nii on ta olnud ka laste loomemajaga seotud…

Tiigrihüppe SA kauaaegne juht ja haridusuuenduste eestvedaja Enel Mägi on Tiigrihüppe SA vedaja selle loomisest alates, enam kui 15 aastat. Algul koolidele arvutite soetamise ja internetiühenduse loomise eest seisnud SA tegevus on olnud alati ühiskondlikest muutustest ees. Enel Mägi esindab seisukohta, et uus info- ja sidetehnoloogia ei muuda üksnes elukorraldust, vaid kogu haridusmõtet. Tehnoloogia omab iseseisvalt vähe väärtust, kui seda ei suudeta koolitöös põneval…

Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur Jaan Kalda on üle 15 aasta olnud riigisiseste füüsikaolümpiaadide korraldaja ning Eesti võistkondade mentor rahvusvahelistel olümpiaadidel. Tänu talle viidi läbi rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile IPhO2012 eelnev rahvusvaheline füüsikavõistlus internetis.

2003. aastast on Jaan Kalda Euroopa teaduste ja kunstide akadeemia liige. 2007. aastal sai ta Eesti Füüsikaseltsi aastapreemia.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar on suur sõber ja oma inimene Eestimaa 35 koolis ja 45 lasteaias, kes liitunud keelekümblusprogrammiga.

„Irene on oma töös põhjalik ja asjalik, positiivne ja heatahtlik, oskab kuulata ja vajadusel head nõu anda,” lausuvad Tallinna Vindi lasteaia juhataja Nonna Meltsas ja õpetaja Hedi Minlibajeva, kes tunnevad Käosaart ajast, kui ta juhtis keelekümbluskeskust. Vindi lasteaiapere kutsubki Käosaart naljatledes keelekümbluse…

Ajakirjanduses on viimasel ajal olnud juttu, et paljudes koolides peavad kehalise kasvatuse õpetajad nägema ränka vaeva, et lapsi suusatundidesse saada. Tihti tuuakse põhjenduseks, et suuski lihtsalt ei ole, ning esineb ka olukordi, kus õpilasel on suusad, kuid tundi ta sellegipoolest ei ilmu. Kas kool saab õpilaselt suuski nõuda? Mis tingimustel võib õpilase suusatundidest vabastada? Mida selle olukorraga teha?

Vastab haridus-…

Andra Veidemann, sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon

Praegune koolivõrgu korrastamine sarnaneb vägagi haldusreformiga, kus valdasid innustatakse liituma, kuid samal ajal puudub selge ettekujutus, kuidas kogu riigi haldusstruktuur hakkab välja nägema. Niisamuti puudub terviklik ettekujutus riigi koolivõrgust.

Kujunenud olukorras on meil Tallinna haridus, Tartu haridus, Iisaku haridus, aga ei ole Eesti haridust. Tallinnast on ennatlik sellises olukorras radikaalseid samme astuda. Praeguseni pole selge…

Kas kooli direktoril on õigus vähendada õppeaasta keskel (1. jaanuarist) õpetaja tunnikoormust (27 tunnilt 24 tunnile)? Kas sellega seoses väheneb ka õpetaja palk?

Vastab haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk

Töölepinguseaduse § 12 kohaselt saab töölepingut muuta vaid poolte kokkuleppel. Üldjuhul on õpetaja ja koolijuhi vahel sõlmitavas töölepingus lisaks üldtööajale kokkulepe ka õppe- ja kasvatustöö…

17. jaanuaril arutas riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena meie õpetajahariduse hetkeseisu, probleeme ja ootusi.

Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas rõhutas oma avaettekandes, et Eesti õpetajad on eakamad kui mõneski teises riigis, kuid noort järelkasvu on napilt, ülikoolides konkurents õpetajahariduse erialadele puudub, mis välistab parimate abiturientide õpetajaks võtmise, ja on ka muid hädasid. Ühe väljapääsuna pakkus ta välja õpetajahariduse…

ENN KIRSMAN

Audentese erakooli õpetaja

See on miljoni euro küsimus! Arvan, et kõige rohkem motiveeriks noori õpetajaks õppima see, kui lõpeks see lõputu hädaldamine, et õpetajatöö on raske, vähemotiveeriv ja alatasustatud. Õpetajad ise peavad olema oma ameti kõige jõulisemad „müügimehed”. Kuni me õpetajatena maname madalat palka, pikki ja raskeid tööpäevi, sõnakuulmatuid õpilasi ning iseteadlikke lapsevanemaid, kaevame omaenese kätega auku…

Viimane aeg on päästa 2014. aasta riigieksamid võimalikust katastroofist, hoiatavad Loo keskkooli õpetaja Allar Veelmaa, Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Agu Ojasoo ning tehnikaülikooli õppejõud Mati Väljas.

Järgmisel aastal on õpilane riigieksami sooritanud ja gümnaasiumi lõpetanud siis, kui ta saab eksamil vähemalt 50 punkti sajast. Esmapilgul loogiline nõue, ent pärast matemaatika uue riigieksami katseeksamit, kus ligi kolmandik õpilastest kukkus läbi ja…

TIIT LEPMAN

Tartu Ülikooli matemaatika didaktika dotsent

Riigieksami künnise tõstmine või alandamine on poliitiline otsus ja võiks selleks ka jääda. Mul poleks midagi selle vastu, kui künnis oleks 20%. Elu on võimalik nii 50- kui ka 20-punktise künnise puhul, vaid eksamitöö raskusaste tuleb leida sobiv. Ise olen soovitanud korduvalt sigmareeglile ja õpilaste paremusjärjestusele toetuvat hindamissüsteemi. Selle järgi katab praktiliselt…