Üldharidus

  • Kriitiline sõber tuleb appi

    „Koolid vajavad toetavat tagasisidet,” ütleb Nissi põhikooli direktor Annely Ajaots, kes kutsus oma kooli külla nõustava eksperdi ehk kriitilise sõbra.

    Kool on eriline institutsioon. Kuigi me sellele iga päev ehk ei mõtle, kannavad nii kooli juhtkond kui ka õpetajad vastutust kasvava põlvkonna ja kogu ühiskonna ees. On selge, et koolil on kohustus päevast päeva anda: jagada teadmisi, pakkuda tähelepanu ja toetust, olla…

    Tiia Kõnnussaar
    5 minutit

  • Kuidas parvest õigel ajal lahti lasta?

    Tartut külastas TULUKE-se projekti raames haridusteemaliste bestsellerite autor ja Uus-Meremaa Canterbury ülikooli haridus­kolledži professor David Mitchell, kes on töötanud eri- ja kaasava hariduse konsultandina mitmes riigis. 25. mail jagas Mitchell Tartus konverentsil enam kui 250 õpetajale oma kogemusi strateegiatest, mis klassiruumis erivajadustega lapsi õpetades töötavad.

    David Mitchelli tähtteos on „What Really Works in Special and Inclusive Edu­­cation: Using eviden­ce-ba­sed teac­hing…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Kuidas toetada uut õpikäsitust?

    1. juunil sai esimest korda kokku TLÜ haridus­innovatsiooni­keskuse (HIK) nõukoda, kus arutati ajurünnaku korras võimalusi minna kiiremini üle uuele õpikäsitusele. Alljärgnevalt mõned väljavõtted huvitavamatest ideedest.

    • Õppida tuleb Lätilt, kus uuendusmeelsed õpetajad õpivad laupäeval-pühapäeval Riias uusi õpimeetodeid rakendama ja juba järgmisel nädalal kasutavad nädalavahetusel õpitut koolis. Ja nii tehakse läbi terve aasta. Järgmisel aastal on Riias õppinud õpetajad juba oma piirkonna…

    Raivo Juurak
    2 minutit
  • ,

    „Küberpähkli” võistluse võitsid Tartu noored

    Hariduse infotehnoloogia sihtasutuse korraldatud Eesti esimesel põhikooli- ja gümnaasiuminoortele suunatud küberkaitseteemalisel võistlusel „Küberpähkel” olid võidukad Tartu koolilapsed, esikoha noppis Miina Härma gümnaasiumi abiturient Johannes Kadak.

    „Küberpähkli” võistlus toimus kahes voorus, esimene oli veebipõhine ja seal pandi proovile osalejate teoreetilised teadmised. „Küberpähkli” teise ehk lõppvooru pääses 25 parimat ning see toimus 1. juunil Eesti infotehnoloogia kolledžis. Lõppvoorus lahendasid osalejad…

    2 minutit
  • ,

    Lastekaitsepäeval tunnustati kiusamise vastu võidelnud õpilast

    Õiguskantsleri büroos anti lastekaitsepäeval üle tunnustusi neile, kes on uute algatuste või pikemaajalise tegevusega panustanud laste heaolusse. Tunnustuse „Lapse suur tegu” pälvis tunnustusüritusel „Lastega ja lastele” Tartu Raatuse gümnaasiumi 9.b klassi õpilane Annabel Talts (pildil), kes algatas oma koolis projekti „Kõik kiusamise vastu”.

    Õiguskantsleri büroo teatel tutvustas Annabel koos kaasõpilastega klassides kiusamise olemust ja tagajärgi ning…

    2 minutit

  • Uus vaatenurk – mängiv õpetaja

    21. mail kohtus Eesti õpetajate liidu juhatus kirjanik Jan Kausiga. Teemaks oli mänguline õpetamine ja takistused, mis ei võimalda seda praegu piisavalt kasutada.

    Jan Kaus ütles, et mäng on väikese inimese töö, lisades, et mäng on ka suure inimese töö. Õpetajat saab võrrelda näitleja, lavastaja, stsenaristi ja mängujuhiga, kõik need ametid on ju seotud mängu ja mängulisusega. Jan Kaus viitas mängivast…

    Raivo Juurak
    5 minutit

  • Miks vene koolides räägitakse seksuaalhariduse teemadel vähe?

    Sel kevadel lõpeb Eesti seksuaaltervise liidu ja inimeseõpetuse ühingu koostööprojekt „Seksuaalõiguste kui inimõiguste käsitlemine koolis ja sellealase teadlikkuse edendamine eelkõige vene noorte kogukonnas”. Projekti käigus koolitati venekeelseid õpetajaid inimeseõpetuse teemal, koostöö arendamiseks vene õpetajatega loodi ühine meililist, teavitati ja kutsuti osalema erialastes sotsiaalvõrgustikes ning koostati venekeelsed teemakäsitlused nii õpetajatele kui ka noortele seksuaaltervise liidu ja…

    Kai Part, Tartu ülikool, Eesti seksuaaltervise liit; Merike Kull, Tartu ülikool, inimeseõpetuse ühing
    4 minutit

  • Lai kitsas ja kitsas lai

    Sellekevadisel matemaatika riigieksamil oodati kitsa kursuse läbinutelt oodatust rohkem ja laia kursuse omadelt oodatust tunduvalt vähem.

    Kui kitsa kursuse järgi õppivad noored võtavad kolme aasta jooksul läbi kaheksa kursust (kokku 280 tundi), siis on pikemata selge, et ainemaht ja õppimiseks eraldatud aeg pole omavahel kuidagi kooskõlas. Nii ongi küllalt keeruline väga head tulemust saada, sest kõrvuti väga lihtsate ülesannetega on selliseid, mille…

    Allar Veelmaa
    4 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Kuidas kasvatada tarbimisteadlikke e-kodanikke?

     14. mail toimus Tallinnas tarbijakaitseameti ja kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel konverents „Kuidas tarbijast sai kaup ja milline on tulevik“, millel arutati muu hulgas ka seda, kuidas sisendada noortele tarbimisteadlikkust ja netiturvalisust ning kas seda peaks koolis õpetama senisest enam.

    Konverentsi, millel maaliti kuulajate silme ette võib öelda, et pisut õõvastavgi pilt sellest, kuidas nende iga nende netis tehtud liigutust analüüsitakse edasiste…

    Mari Klein
    4 minutit

  • LP-tee pikeneb Tartust Pärnuni

    Tartu kolme kooli õpetajad, kes on kogu õppeaasta TULUKE-se projektis otsinud klassitoas tekkivatele probleemidele lahendust rühmaaruteludes kolleegidega, on leidnud endale kaasteelised. Norrast pärit tõenduspõhist koostöökultuuri arendava LP-mudeliga on liitumas seitse kooli Pärnust, Viljandist, Puhjast, Tartust ning kolm lasteaeda.

    Pärnust on LP-mudeli vastu huvi tundnud Vanalinna põhikool ja Mai kool, Viljandist Kesklinna ja Paalalinna kool. Projektiga on liitumas Tartumaalt Puhja gümnaasium ning…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Rocca al Mare kool julgustas küsima

    Rocca Al Mare kool (RaM kool) kutsus oma 15. sünnipäeva puhul hariduskonverentsile „Miks kool?”. Sõnavõtnud tõstatasid mitmeid mikse. Küsimuste risttules oli taas õppekava.

    „Õppekava tekitab ikka veel krampi. Kuidas jõuda selleni, et suhtume sellesse rahulikult?” küsis Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja vastas ise: tuleb teha valikuid. Kuid suur osa õpetajaist on harjunud töötama ajal, kui valikuid teha oli keelatud….

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Kas erakooli peab toetama või mitte?

    Erakoolide tegevustoetusest ilmajätmise idee kutsus esile elava diskussiooni ka Eesti haridusfoorumi diskussioonilistis. Küsimus osutus sedavõrd keerukaks, et ühese hinnanguni ei jõutudki, küll aga saadi teatav ülevaade idee pooldajate ja vastaste argumentidest. Järgnevalt mõningad iseloomulikud seisukohad.

    – Riik võiks arvestada, et erakoolid on enamasti kogukonnakoolid, kuhu lapsevanemad panustavad tavakooli vanematest mitu korda rohkem nii raha kui ka aega. Miks aga hakkavad…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    3 kommentaari

  • Lapsed Eestis, vanemad välismaal

    Eelmise aasta lõpus valmis Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskuses (RAKE) uuring, mille fookuses olid pered, kus mõlemad vanemad (üksikvanema puhul ainus vanem) töötavad välismaal ja lapsed on Eestis. Selline peremudel on muutunud ja tõenäoliselt muutub ka tulevikus üha olulisemaks seoses Euroopa Liidu eesmärgiga tagada tööjõu vaba liikumine ja piiride avardumisega üldisemalt.

    Uuringus kasutasime mitmesuguseid andmekogumise ja analüüsimise meetodeid. Eesti 2011. aasta…

    Kerly Espenberg
    4 minutit

  • Ma ei julge!

    Avaliku esinemise julgus tuleb koos kogemustega. See kehtib nii õpilase kui ka õpetaja enda puhul.

    Tänapäeva koolisüsteem on tootnud ja toodab praegugi inimesi, kellel on faktiteadmisi ja kes oskavad ennast kirjalikult väljendada. Samas puudub paljudel oskus ja julgus avalikult esineda. Koolis on õpilasi, kes ei julge isegi väiksemas grupis oma arvamust avaldada, samuti ei oska paljud neist oma seisukohti suuliselt ja kiiresti põhjendada ning…

    Kristi Kiilman
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Kas igaühest võib saada filmirežissöör?

    Balti filmi- ja meediakoolil on Ida-Virumaaga suured plaanid.

    Tänapäeva tehnoloogia võib igaühest teha filmirežissööri, olgu tegu põlvepikkuse põngerja või kulupäise ätiga. Aga tehnikast üksi ei piisa, on vaja ka lugu ja oskust seda jutustada. Kuidas lugu jutustada, rääkisid Balti filmi- ja meediakooli (BFM) inimesed Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi ja Sillamäe gümnaasiumi õpilastele. Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktor Svetlana Vladimirova…

    Ago Gaškov
    4 minutit

  • Noorimad robootikud näitasid oskusi

    Eesti noorimad robootikud vanuses 5–9 aastat näitasid 25. aprillil Tallinna lennusadamas ja 26. aprillil Tartus Ahhaa teaduskeskuses Junior First Lego League (Jr FLL) robootikanäitusel, mida nad aastaga õppinud on.

    MTÜ Robootika ja SA Vaata Maailma korraldatud üritusel oli Tallinnas ja Tartus kohal kokku sadakond rühma, kes esitlesid enda ehitatud liikuvaid Lego mudeleid ning plakateid teemal „Mõttekoda ehk Teistmoodi õppimine”. Ülesande…

    Sirje Pärismaa
    1 minut
  • ,

    Parim tulevikuauto valmis Viljandimaal

    Nädalavahetusel Paides peetud tuleviku liiklusvahendite võistlusel valiti parimaks Suure-Jaani kooli Tääksi õppekoha õpilase Mehis Suigusaare sõiduk „Vesilik”. Kogu esikolmikus võidutsesid Viljandimaa koolid. Kokku laekus konkursile 113 tuleviku liiklusvahendi ideed, finaali pääses neist 51.

    „Minu masina mõte on see, et oleks võimalik stiilse ja multifunktsionaalse autoga nautida täielikult sõitu. Saad sõita nii maas kui ka vees ja seda üheainsa autoga. See…

    3 minutit

  • Kas õpetaja ja õpilane võivad olla Facebookis sõbrad?

    Facebookis peaks õpetaja sõbrustama kogu oma klassiga või siis mitte ühegi õpilasega.

    Mäletan, kuidas minult 2008. aastal küsiti: „Kas sa polegi veel Facebookis?!” Tegin siis sõprade abiga endale Facebooki konto. Ja korraga muutusid kõik MSN Messengerid, Irc-galleriad ja Rated minu jaoks vanaks ja kasutuks. Avastasin, et Facebooki lehekülg on vinge, kuigi tekitab ka sõltuvust. Siis ei osanud…

    Carol Pellja
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Uued Digipöörde-koolid välja valitud

    Reedel selgusid kooliuuendusprogrammi Samsung Digipööre tänavuses programmis osalevad koolid, keda on kokku 12. Kaheksast maakonnast saab programmist osa kokku 72 õpetajat või koolijuhti.

    Programmis osalevad tänavu Ahtme gümnaasium, Kolga kool, Lauka põhikool, Miina Härma gümnaasium, Otepää gümnaasium, Pärnu Mai põhikool, Rapla ühisgümnaasium, Roosna-Alliku põhikool, Tallinna Kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Lilleküla gümnaasium, Tartu Veeriku kool ja Väätsa põhikool.

    Programmi kandideeris 68 kooli…

    2 minutit

  • Huvitavamast koolist pole enam pääsu

    Pooleteise aasta eest ellu kutsutud „Huvitava kooli” algatusega on liitunud 68 kooli, kes vahetasid 9. aprillil Tartus parimate praktikate päeval kogemusi, kuidas uuenduslike lahenduste kaudu muuta õpet elulähedasemaks ja kaasavamaks.

    Oma kaasamisoskust testisid õpetajad ka kolleegide peal – pool parimate praktikate päevast oli sisustatud töötubadega. Salme põhikooli ja Vastse-Kuuste kooli koostööprojekti tutvustavas töötoas jaotasid Salme kooli õpetajad Mariliis Lazarev ja…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
Õpetajate Leht