Varia
-
Süsteemi ilu: ajaloomatemaatikat kah
Kahe aasta pärast tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva. Aga kus ja kuidas me seda teeme, sõltub suuresti sellest, mil moel õnnestub eelseisev ahviaasta üle elada. Oma riigi esimest juubelit, 1968, meil siin kodumaal ju eriti tähistada ei õnnestunud. Nii olemegi sunnitud tõdema, et rohkem kui poole oma riigi ajalikust loost pole meil olnud oma riiki. Skisofreeniline värk.
Üks suur…
6 minutit1 kommentaar -
Keränen, Tomusk, Widmark ja teised. Vaadake, mida loevad Eesti lapsed!
Enimlaenutatud raamatud 2015 (Eesti lastekirjanduse keskuse laenutuste põhjal) Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik“ (2011) Dawid Walliams „Gängstamemm“ (2014) Martin Widmark „Koolimõistatus“ (2014) Ilmar Tomusk „Kriminaalne suvevaheaeg“ (2014) Martin Widmark „Safranimõistatus“ (2014) Mika Keränen „Varastatud oranž jalgratas“ (2008) Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident“ (2015) R. J. Palacio „Ime“ (2014) Mika Keränen „Kuldne Lurich“ (2014) Katri Kirkkopelto…
1 minut -
AIDA ehk pikk vastus
William James (1842–1910) on üks hiilgavamatest Ameerika mõtte- ja hingeteadlastest, kirjutas A. Kuks oma eessõnas 1920. aastal eesti keeles ilmunud William Jamesi vihikukesele „Kõned õpetajaile psühholoogiast”. Vabadussõda oli just äsja lõpule jõudnud ning Tartu ülikool alustanud oma tööd eestikeelse õppeasutusena.
Jamesi kõnede eestindamine oli alanud aga veelgi varem. Järelmärkuses kurdavadki toimetajad, et tõlke „keelelise puhtuse ja järjekindluse” „täielikku läbiviimist” takistas just pikk trükiprotsess….
6 minutit -
Esemete elutüdimus
Aino Perviku „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid” on raamat meid ümbritsevate asjade muredest. Tuleb välja, et paljud argised esemed kas ei taha teha seda, mis neile ülesandeks on määratud, või siis ei saa ülesandega hakkama ja kannatavad sellepärast. Raamatus sisalduvad lühilood kannavad pealkirju, nagu „Telekapuldi pea käib ringi”, „Hambaharja pettumus”, „Toolide mure”, „Kohvri kõht on tühi”. Ka tekstidest enestest leiab palju…
5 minutit -
Abiks teadushuviringi juhendajale
Eesti teadusagentuur esitles 20. jaanuaril Tartus raamatut „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest”. Kogumik on toeks alustavatele juhendajatele ja huvijuhtidele.
Eesti noorte tulemused PISA testides on olnud head, kuid samas peame tõdema, et see ei näita suurt huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkondades õppimise vastu pärast gümnaasiumi lõpetamist.
Kahtlemata on üldhariduskool esmane ja kõige olulisem koht, kus noored eri õppeainetes teaduse ja…
2 minutit -
Kool päästis mõisahoone
Raamat „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolide teejuht“ püüab anda ülevaate mõisakoolide ajaloost kuni tänase päeva tegemisteni.
Raamat on Eesti arhitektuurimuuseumi projekti „Tegus ja nägus mõisakool“ üks tulemustest. Tegu on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja kultuuriministeeriumi toetatud projektiga, mille eesmärk oli Eesti mõisakoolide identiteedi ja koostöö tugevdamine ning mitmekülgne teavitustegevus.
Mõtestasime mõisakooli olemuse eri aspekte ning viisime ellu hulga põnevaid alaprojekte ja sündmusi, sh koolitusi, õppepäevi,…
3 minutit -
Kui näete riiulil „Seitset venda”
Soome on minu jaoks südamelähedane maa. Ilmselt on üks lihtne põhjus see, et elasin ja kasvasin Tabasalus ja meri oli minu ja teiste poiste sõber. Teadsime, et seal teisel pool on Soome. Maa kus elavad Pure Jenkki, Juhla Mokka, Lakupekka Lakritsa, Mehukatti ja teised head asjad.
Kui mina sirgusin suuremaks, siis lugesin teiste raamatute seas ühe hingetõmbega läbi Aleksis Kivi…
5 minutit -
Igor Tõnu Tassi imepärane elu Tartu kunstikoolis
Igor Tõnu Tass on Tartu kunstikoolis kohal hommikul enne teisi ja tervitab saabujaid rõõmsalt. Ta tutvub esimesena sisseastujate portfooliotega, pressib end sisse klassiustest ja on alati kohal koosolekutel. Aga talle meeldib ka keset päeva uinakuid teha, tarida tuppa püütud hiiri ja jätta toolidele karvu – nagu ikka kõutsidele.
Tartu kunstikooli Igor Tõnu Tassile külla minnes toimin ajakirjanikueetika vastaselt…
7 minutit -
Jutlused kui hingehoolekande kirjandus*
Jõulud, mille üks kulminatsioon on osasaamine evangeeliumist, tohiks olla iseäranis sobiv aeg rääkida sakraalsetest tekstidest.
Mitte ainult piiblist, mille kaasajastatud, hästi loetav „Uue maailma tõlge” tänavu ilmus ning tõeliseks kultuurisündmuseks sai, mitte ka ülistuslauludest, palvetest või psalmidest, mis võiksid olla omaette käsitlusaineks, iseäranis näiteks Arvo Pärdi loominguga seoses („Te Deum”, „Kanon pokajanen”, „Lamentate” jt), mida tänavu tema 80. sünnipäeva kontsertidel…
6 minutit -
Toomas Paul: Retk igaviku algusse
Matemaatik David Hilbert: „Lõpmatus on rohkem kui ükski teine küsimus liigutanud inimeste meelt; lõpmatus on rohkem kui ükski teine idee mõjunud arule innustavalt ja viljastavalt, kuid rohkem kui ükski teine mõiste vajab lõpmatus ka selgitamist.”
Briti filosoofi A. W. Moore’i teos „Lõpmatus” on põhjalik ajalooline ja probleemikeskne ülevaade, mis puudutab lõpmatuse kõiki aspekte matemaatikast metafüüsikani.
Moore tahab lõpmatusest aru saada. Ta analüüsib…
4 minutit -
Ajad muutuvad, mõtted jäävad
Nii nagu Eesti Televisiooni ekraanil jookseb neil päevil reklaam, mis tsiteerib kultusfilmi „Siin me oleme”, on ka tsitaadid Oskar Lutsu „Kevadest”, „Suvest” ja teistest tema kuulsatest teostest saanud käibefraasideks paljuski tänu filmidele.
Nõnda pole kirjastuse SE & JS juhi Sirje Endre koostatud vastse raamatu „Oskar Luts. Aeg & õnn. Mõtteid ja unistusi” algus kuigi uudne – pigem võib tekkida tunne, et…
3 minutit -
Jüri Talvet – maamesilasena maailmas
Sellise pealkirjaga konverentsi peeti möödunud laupäeval Tartu ülikoolis, sealse hispanistika eriala asutaja ja edendaja, maailmakirjanduse professori Jüri Talveti 70. sünnipäeva auks.
Miks just maamesilasena? Aga sellepärast, et maamesilane on teiste mesilasliikidega võrreldes töökam, tagasihoidlikum, sümpaatsem ja lendab kaugemale, põhjendas TÜ eesti kirjanduse professor Arne Merilai.
TÜ filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop tõi Talveti heaks näiteks sellest, kuidas on võimalik omavahel siduda rahvuskultuuri…
2 minutit -
Naeratus väikese murekortsuga
SA TÜ Kliinikumi Lastefond tähistas 14. novembril 15. sünnipäeva. Tegutsemisaja jooksul on fond kogunud miljoneid eurosid annetusi ning aidanud tuhandeid lapsi üle Eesti.
Lastefond asutati Tartu ülikooli kliinikumi juurde eesmärgiga edendada laste ravitingimusi kliinikumis, kuid fondi tegevus on oluliselt laienenud ning põhitegevuseks saanud laste koduse ravi toetamine.
15 aasta jooksul on fond heade inimeste abiga kogunud 2,8 miljoni euro eest annetusi, millega…
6 minutit -
Arvo Valton 80
Esmaspäeval, 14. detsembril peeti Tallinnas kirjanike majas juubelikonverentsi kirjanik Arvo Valtoni 80. sünnipäeva puhul. Räägiti juubilarist ja tema teest, loeti ette tema loomingut. Sõna said Karl Martin Sinijärv, Ivar Sild, Jaanus Vaiksoo, Tõnis Kahu, Mush Nadi ja Tõnn Lamp. Oma kohalolekuga austasid vanameistrit Mati Hint, Mari ja Andres Tarand, Andres Langemets jt.
Märjamaalt pärit Arvo Valton, kes nooruse veetis küüditatuna Magadanis, on elus omandanud nii…
2 minutit -
Kertu Sillaste: „Ärge kartke kunsti”
Eesti lastekirjanduse keskus andis tänavuse Aasta Rosina auhinna Kertu Sillaste verivärskele lasteraamatule „Ei ole nii!”. Mõne kuu eest tunnistati Kerttu Sillaste looming parimaks ka konkursil Põlvepikuraamat, mille võidutöö jõuab lugejateni tuleval aastal.
Palju õnne, Kertu! Sa oled seni tuntud rohkem kui illustraator, nüüd aga oled astunud ka kirjaniku rolli?
Kirjanik on minu kohta siiski palju öeldud, aga … vahel tekib tunne,…
6 minutit -
Paabeli Torni preemia sai René Tendermann
Aasta Rosinast vähem oluline pole Paabeli Torni auhind, mille rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (IBBY) Eesti esindus annab kord aastas ühele eesti keelde tõlgitud laste- või noorteraamatule.
Tänavu valis žürii selle preemia laureaadiks kirjastuse Pegasus kirjastaja René Tendermanni, kes tõlkis eesti keelde Rainbow Rowelli raamatu „Eleanor & Park”, mis ilmus samas kirjastuses. Žürii hindas kõrgelt teose valikut ja tõlkekultuuri ning nimetab…
3 minutit -
„Noored pole kunagi hukas”
Kinodes menukalt jooksva noortefilmi „Must alpinist” režissöör Urmas Eero Liiv on enne filmindust õppinud bioloogiat ning töötanud õpetajana. Mida üks…
7 minutit -
Esimesed aastad olid justkui Ameerika mäed
„Oma stiili leidmine võtab aega. Kasutama pead tunnis ikka neid nippe ja meetodeid, mis mõjuvad loomulikult,” ütleb Tartu Raatuse kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Laar, kes on oma suguvõsas juba kuuendat põlve koolmeister.
Tartu ülikooli ajalooeriala lõpetanud Mihkel Laarile sai kirikus noorsootööd tehes selgeks, et ta tahab oma tuleviku siduda laste õpetamisega. Mõlgutaski mõtteid jätkata ülikooli õpetajakoolituses, kuid…
7 minutit -
Lugemiselamus: Vanad sõbrad uue pilguga
Lugemiselamus oli kõige esimene kunstielamus, mida ma oma elus tundsin. Ei olnud ma siis veel kinos ega teatris käinud, kunstinäituste ja kontsertide külastamisest rääkimata.
Lugemise sain selgeks viieselt ja sellest peale on raamatud mu elu lahutamatu osa. Minu põlvkond on suuresti raamatute põlvkond. Raamat oli pea ainus vaimutoit, mis kõigile kättesaadav. Arvutit ja televisiooni polnud, raadio edastas peamiselt uudiseid ja…
4 minutit -
Lõimumine kirjanduse kaudu
Kui kusagil tuleb juttu lõimumisest, jõutakse ikka ja jälle tõdemuseni, et sellega tuleks algust teha juba lapsepõlves. Panna venekeelsed lapsed eestikeelsesse lasteaeda, tutvustada neile eesti kultuuri, et nad kasvaksid eestlastega ühises kultuuriruumis. Kui lõimumisprogramm satubki sageli vaidlusobjektiks, siis selles on üks kindel ja tänuväärne tegevus, mille tähtsust keegi naljalt kahtluse alla ei sea – eesti lastekirjanduse tõlkimine vene keelde.
Kultuuriministeerium on aastatel…
6 minutit -
Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest
Puhast venekeelset kooli Eestis enam polegi. Üha enam muukeelseid lapsi õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis. Enamikus vene õppekeelega koolides hakatakse mõnd ainet eesti keeles õpetama juba põhikoolis või isegi algklassides, et kohustuslikule 60% eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis oleks õpilaste jaoks sujuvam ja lihtsam.
Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, mõnes õppeaines ja…
8 minutit -
Uskumatud lood teiselt poolt piiri
„Kõnetamine” võiks olla selle raamatu märksõnu, sest selles on peatükke, mis kõnetavad nii noori kui ka vanu. Või selliseid, mis kõnetavad noori, ja selliseid, mis kõnetavad vanu.
Raamat „Tema isiklik venelane” ei ole Ene Hionilt esimene, mida mu silmad näinud on, sestap arvasin, et oskan juba pisut aimata, mis mind seda avades ees ootab. Kui aga kaane sulgesin, olin veendunud, et…
4 minutit -
Õpetaja peab uskuma sellesse, kuidas õpetab
Kuigi Pavel Alonov unistas juba gümnaasiumis ajalooõpetajaks saamisest, valis ta ülikoolis esmalt haldusjuhtimise eriala – isa soovitas, sest…
8 minutit -
Ukrainas ja Venemaal eesti keelt õpetamas
Eesti keele õpetaja Maarja Hein on viimased kuus ja pool aastat töötanud välisülikoolides: Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelises ülikoolis ja neli õppeaastat Peterburi riiklikus ülikoolis.
Olin Lvivi ülikoolis esimene Eestist lähetatud lektor (2009–2011). Eesti keel oli seal valikaine staatuses ja huvilisi tuli kohale 20 ringis. Probleemiks kujunes kõigile sobiva tunniaja leidmine. Aga algus sai tehtud ja teisel aastal võis…
8 minutit1 kommentaar