Varia

  • ,

    Eesti soost feldmarssalid (?)

    Varemarvatust palju suurem osa siinsest põlisaadlist oli algselt etnilist eesti päritolu ja lihtsalt saksastus aja jooksul, kuid täiesti veekindlalt pole seda enamasti võimalik tõestada, on võimalik vaid tõenäosusele osutada.

    Esitlesin läinud nädalal Tallinna raamatumessil oma äsjailmunud raamatut „Eesti feldmarssalid”. Selline pealkiri on muidugi tahtlikult veidi provokatiivne või vähemalt küsimusi tekitav, ja kerkiski teema esitlusel üles. Et kuidas siis ikkagi Eesti feldmarssalid, kui…

    Andres Adamson
    8 minutit
  • , ,

    Gümnasiste oodatakse kirjandusteemalisele mälumängule

    Eesti kirjanike muuseumide ühing kuulutas välja eesti kirjanduse teemalise mälumängu põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele.

    Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino sõnul kestab mälumäng 8. aprillini ning eriti on osalema oodatud gümnasistid, keda praegu on võistlejate seas vähem kui põhikooliõpilasi.

    Võistluse esimene voor on internetipõhine ning selles tuleb aja peale vastata 30 küsimusele. Kümme neljaliikmelist võistkonda pääseb edasi finaali, mis toimub…

    1 minut
    1 kommentaar

  • Värvikas maailm – Venemaast Lõuna-Koreani

    Kui David Vseviov hakkas eelmisel kevadel United Press Globalile sarja „Colourful World” käigus kirjutama koolis kasutatavat teaberaamatut Venemaast, ei olnud tal aimugi, millised pilved maailmapoliitika taevast raamatu esitlemise ajal varjutavad.

    Ometi võttis ta juba siis hoiaku püüda raamatus poliitikast ja ajaloo keerdkäikudest tasakesi ja rahulikult mööda minna ning koguda kokku kõik positiivne, mida naaberriigi kultuur pakkuda võib: Amuuri tiigrist…

    Mari Klein
    6 minutit

  • Ajalooline pilguheit koolipoisi hinge

    Salingeri „Kuristik rukkis” on olnud kohustuslikes ja soovituslikes nimekirjades aastakümneid, mistõttu on teos raamatukogudes sageli kapsaks loetud. Nii et säärase maailmaklassika kordustrükk oli kirjastusel Hea Lugu üks kiiduväärt mõte.

    Eelnimetatud põhjusel ei ole ilmselt naljalt haritud inimest, kes sellest raamatust midagi ei teaks, nii et seda arvustama ja ümber jutustama hakata poleks just väga mõistlik. Küll aga tasub sääraseid, kooliaegseid…

    Mari Klein
    2 minutit
  • , ,

    TLÜ kirjandusauhinna said Vassenin, Feldberg ja Tamm

    Märtsi teisel poolel andis Tallinna ülikooli rektor Tiit Land üle TLÜ kirjanduspreemiad, mille pälvisid tänavu Mariliin Vassenin (algupärase ilukirjanduse kategoorias luulekogu „Horror vacui” eest), Elli Feldberg (ilukirjandusliku tõlke kategoorias teose „Meel ongi Buddha. Mazu jutlused ja ütlused” tõlke eest) ning Marek Tamm (eriauhind 2013. aastal ilmunud „Keskaja kirjanduse antoloogia I” koostamise eest).

    TLÜ kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada eesti…

    1 minut
  • , ,

    Parim kõrgkooliõpik on „Inimese anatoomia”

    2013. aasta parimaks kõrgkooli­õpikuks tunnistati Arne Lepa „Inimese anatoomia”, mille on välja andnud Tartu ülikooli kirjastus.  

    Parima õpiku valisid välja riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013−2017” ekspertkomisjonid ja programmi  juhtkomitee. Konkurssi parima eestikeelse kõrgkooli­õpiku väljaselgitamiseks korraldatakse HTM-i eestvedamisel alates 2010. aastast, mil parimateks tunnistati Ain Raali „Farmakognoosia” (TÜ kirjastus) ja „Eesti kooli ajalugu”. 2. köide.

    2011. aastal läks auhind…

    1 minut
  • ,

    Kas poisse tuleks tukast sugeda?

    PISA testi põhjal on meie tüdrukute ja poiste lugemisoskuse vahe enam kui ühe kooliaasta jagu (44 punkti). Kas ja kuidas lõhet vähendada?

    Poiste ja tüdrukute lugemisoskuse vahel on käärid teisteski riides: Soomes koguni 62 punkti ning viie parema tulemuse saavutanud riikidel 23−32 punkti. OECD keskmine on 38. Teadlaste arvates on kolm põhjust. Esiteks, poiste ja tüdrukute aju struktuur ja funktsioneerimine olevat…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Loovuspõhine õpe Eesti moodi

    Kuidas valmistada lapsi ette tulemaks toime kiirete ja tundmatute (tehnoloogiliste) muudatustega? Peamiseks võimaluseks peetakse loovuse arendamist kõigis kooliastmetes: harjutada õppeprotsessis uute ideede, esemete, teooriate väljamõtlemist.

    Kuniks töötatakse välja uusi pedagoogilisi mudeleid, mis üheaegselt toetaksid õpetajate ja õpilaste loova potentsiaali arendamist ning akadeemilist õppetegevust, tuleb meil oma tarkuse, kogemuste ja entusiasmi toel tabada igapäevases õppetegevuses kaks kärbest korraga: omandada teadmisi ja arendada…

    Eda Heinla
    7 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Maruline õpetajate rahvatantsufestival Väike-Maarjas

    „Õpetajat on ikka Eestis maa soolaks peetud. Seda austavat ülesannet ei anta talle aga siis, kui ta piirdub pelgalt ainult oma aine õpetamisega koolitunnis, vaid juhul, kui ta suudab endast rohkem anda: käib laulmas, tantsimas, juhatab näiteringi, orkestrit, ansamblit, koori või tantsurühma. Ka tantsivad õpetajad on väärt, et kord aastas välja tulla oma kodukooli seinte vahelt,…

    Merle Kiigemaa
    3 minutit

  • Tallinna raamatumess tuleb koos õpetajate ja lastekirjandusega

    Nädala pärast kihab rahvusraamatukogu raamatuhuvilistest, sest seal toimub aasta üks suurimaid kirjandussündmusi. 3.–5. aprillini aset leidev Tallinna raamatumess koondab tänavu oma mütsi alla mitu tähtsat ettevõtmist, sealhulgas emakeeleõpetajate kevadpäevad ning lastekirjanduse foorumi, aga ka ohtralt kohtumisi kirjanikega ja raamatuesitlusi.

    Kui möödunud aastal esmakordselt peetud Balti- ja Põhjamaade kirjandusfoorum keskendus rahvuskirjandusele, siis tänavune kannab pealkirja „Kas laps…

    Mari Klein
    3 minutit

  • Teatrikuul koos eesti kirjanikega

    Lydia Koidula 170. ja F. R. Kreutz­waldi 210. sünniaastapäevaks valminud, 2013. a juulis Pärnus esietendunud, Koidula-lavastus on avastuslik mitmes mõttes – seda nii lavastajakontseptsioonilt kui ka kirjandusloolise „maardlalikkuse” poolest. Just nimelt „maardlalikkuse”, sest kuidas teisiti nimetada Koidula seni varju jäänud olemuslike kihtide nähtavale toomist. „Alguses oli sõna” – kehtib ka Viru lauliku ja Koidula lavastuse puhul.

    Teistmoodi Koidula

    Nielseni lavastusest leiame tütarlapseliku…

    Livia Viitol
    7 minutit
  • ,

    Emakeelepäeva tähistati nii kodu- kui ka välismaal

    14. märtsil tähistati emakeelepäeva nii kodu- kui ka välismaal mitmesuguste ettevõtmistega, etteütlusest regilaulu laulmiseni. E-etteütlus tegi osalejarekordi Emakeelepäeva üks tähtsündmusi on Eestis juba seitse aastat olnud e-etteütlus Vikerraadios. Kui eelmisel aastal oli sellel osalejaid 2910, siis tänavu kogus e-etteütlus rekordilised 4319 kirjutajat.

    Etteütluse tekst oli mullusest aga keerulisem, mida tõendas see, et mulluse 37 puhta töö asemel laekus…

    15 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Kolmas tee: Seto kristlus

    Tuhat aastat tagasi Kesk-Aasias vermitud ja kaugesse Eestisse jõudnud hõbemüntidel oleks rääkida üht koma teist, kui nad seda vaid suudaksid. Käsitledes Eesti muinaskristluse temaatikat, oleme ka Õpetajate Lehes sedastanud, et ristiusk võis jõuda / pidi jõudma Eestisse enne n-ö ametlikku kristianiseerimist Iiri misjoni kaudu ja/või viikingite vahendusel otseteed Bütsantsist.

    Aga on ka kolmas otsetee ristiusu n-ö maaletoomiseks: nimelt jätkasid setod aastatuhandevahetusel läbikäimist…

    7 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Kuusakoski kogus õpilastelt üle 750 000 küünlaümbrise

    Reedel, 14. märtsil andis Eesti suurim jäätmekäitleja Kuusakoski üle auhinnad alumiiniumist küünlaümbriste kogumisaktsiooni „Küünlaümbriste jaht” tublimatele osalejatele. Kolme kuu jooksul koguti kokku üle 750 000 küünlaümbrise kogukaaluga rohkem kui üks tonn.

    Peaauhinna, priipääsme KalevSpa Veekeskusesse pälvisid Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 4. b klass ja Oru Põhikooli 6. klass. Üldarvestusliku võitja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased kogusid kokku tervelt 15 840 küünlaümbrist…

    2 minutit

  • Tallinna 1944. aasta märtsi­pommitamise meenutuseks

    Tõenäoliselt esindan ma viimast aastakäiku, keda instrueeriti esimeses klassis kasutama gaasimaski ja käituma õhuhäire korral. Meenutus seda imiteeriva helindi kimedast kisast tekitab senini võikalt iiveldamaajava tunde, olgugi et seda heli reaalselt kunagi kuulma ei pidanud. Suur õnn, et ei pidanud.

    Ometi on meie hulgas veel neid, kes pidid – 1944. aasta 9. märtsil, mil Tallinn elas üle oma ajaloo…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Eesti lapsed said uue imekauni aabitsa

    Mis sobiks ühte emakeelepäeva lehte paremini kui aabits. Ja nagu tellitult esitletigi möödunud nädalal Viru keskuse Rahva Raamatus uhket trükisooja aabitsat, mille võiks selle autorite, Viivi Luige ja Epp Maria Kokamäe loomingut ja staatust tundes kaant avamatagi kõrgkultuurseks tituleerida.

    Elitaarse tandemi esimene aabits ilmus juba 22 aastat tagasi ehk aastal 1992. Et uus aabits suuresti sellel põhineb, keskenduski nüüdne esitlus…

    Mari Klein
    4 minutit

  • Naistepäev, naisteaasta

    Kui üritaks kokku lugeda Eesti naispresidendid ja naispeaministrid, poleks see ilmselt kuigi tulemuslik tegevus. Kas meie naised on kuidagi kehvemad kui mujal maal? Kindlasti mitte, pigem otse vastupidi.

    Noori naisi hurjutatakse, et nad ei taha lapsi sünnitada, süüdistatakse rahva arvu vähenemises ja ähvardatakse, et kui lapsi ei tee, siis tulevikus pensioni ei saa. Aga miks peakski lapsed sündima, kui ees ootav tulevik…

    Karl Kello
    6 minutit

  • Aasta kooliraamatukoguhoidja 2013 on Helve Rehepapp

    28. veebruaril toimus Eesti raamatukoguhoidjate ühingu aastakoosolek, kus tunnustati oma eriala parimaid raamatukoguhoidjaid. Viiendat aastat andis ERÜ juhatus välja ka aasta kooliraamatukoguhoidja tiitli.

    Parimaks mulluseks kooliraamatukoguhoidjaks pärjati Keila kooli raamatukogu juhataja põhikooli- ja gümnaasiumimajas – Helve Rehepapp. Tunnustuse pälvis ta silmapaistva ja pühendunud töö eest Keila kooli raamatukogu arendamisel õpikeskuseks.

    Oma kooli raamatukogu kohta arvab Helve, et see ei…

    Karin Kiik
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Teadmised, kujutlusvõime, isetegemine = LOOVUS

    Sir Ken Robinson on fenomen. Tema esimest veebiloengut (2006) on alla laaditud 20 miljonit korda 150 riigis. Kahe­kümne­minutilise haridusteemalise loengu kohta on seda tohutult palju. Briti professori loengut näidatakse kõikvõimalikel konverentsidel ja õpikodades üle maailma. Miks on need väljaütlemised teemal, et on vaja haridussüsteemi, mis loovust ja loomingulisust alavääristamise asemel edendaks, saavutanud nii erakordse populaarsuse?

    Tipus on reaalained ja…

    Piret Lindpere
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti mees raius polaarvaikuse raamatusse

    Kaks aastat tagasi läbisid noor eesti polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo ning tema norrakast sõber Audun Tholfsen ränkraske teekonna põhjapooluselt Teravmägedele. 72 päeva väldanud 1620-kilomeetrisest retkest, millega mehed püstitasid ka Guinnessi rekordi, ilmus Timo Palol äsja kaalukas (2,2 kg!) raamat „Jäine teekord. Omal jõul põhjapooluselt maismaale.”

    Haanja kõrgustiku serval Meegomäe külas kasvanud Timo Palol on lumega olnud eriline suhe lapsest…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
Õpetajate Leht