Mahta Mõhk

Tänavune kevad on mitmes mõttes kummaline. Mõnel pool sajab maikuus lund ja rahet, teisal hävitatakse kuuseistikuid, üle Eesti aga mängitakse kooli. 

Just mängitakse, sest mõistusevastane on, et eksamid on juba läbi, aga tunnid ikka kestavad. Eesti auguliseks uuendatud haridusmaastik on HTM-i ja Harno kõlavnimedega ametnike innovatsioonipalavikust kooliaasta lõpuks ära kurnatud.

Pidasime õppejuht Kadriga paar päeva tagasi oma iganädalast „kohviistungit“ ning ikka…

Külalisi, kes tunniaega targutamiseks ja ülekuulamiseks tarvitavad, käib ikka ja jälle. 

Kevad on käes ja aias õitseb nii palju märtsi- ja lumikellukesi, et rõõm vaadata. Saadaks linna lastelegi kimbukese silmailuks. Ent inimeste maailmas toob kevad kaasa ka muud kui kauneid õisi.

Eile käis õppejuht Kadri kohvitamas ja tahtis kangesti nõu pidada, mismoodi oleks võimalik sedaviisi asju ajada, et hundid söönud…

Parema vaimse tervise ja õnneliku tuleviku nimel soovitatakse nüüd hindamine kui õppurite suurim ahistaja kaotada. Kas tõesti peab hävitama seda, mis on meie koolis seni kõigile arusaadava tagasisidena toiminud? Mida see hinneteta tunnistus siis edaspidi üldse näitama hakkab? Tänavusel soojal sügisel õitsevad floksid teist korda. Kena vaadata ja rõõmustada. Aga helistas tütar ja pani mind jälle haridusasjadele mõtlema. Ta küsis, mis…

Kuigi praegu loeb enamik vaid raha, mitte raamatuid, on endiselt vaja vaadata, kas koolituskaup, olgu või teaduspõhiseks nimetatud, oma hinda väärt on.  Kui õpetaja põhikoolitus on nõrk, pole täienduskoolitust millegi peale ehitada ja õpetaja põlebki läbi. Oleme taadiga juba mitu head aastat pensionil, aga tema käib ikka vahel elektrimeestel abiks ja mina õpetan kodus neid,…

Mis kasu on hooplemisest, et nüüd ja esimest korda ja tegime ära ja kõik lapsed alustavad esimeses klassis eesti keeles, kui me ise lugupidavalt oma keelt ei kasuta?

Mida te loete, prints?

Sõnu, sõnu, sõnu.

W. Shakespeare „Hamlet”

Kooliaasta algus ongi juba käes. Loen ja otsin, mida uut kavas ja kuidas mina oma paari eesti keeles „abivajajaga“ tegutseda võiksin. Eks põhiteema on ikka…

Kriisid on moes ja kriisid on kohal. Kõik räägivad ja kirjutavad neist, nagu teaksid, millest jutt. Kõige selgem näib olevat majanduskriis – riigieelarves pole raha ja kõik. 

Tundub, et ainus praegustele „valitsejatele“ arusaadav viis sinna raha saada on kärpida – ühe käega antu teise käega tagasi võtta: süvenemata, seletamata, arutamata, millised on selle anna-tagasi-aktsiooni tagajärjed. Ka selle üle mõtlemata, kui kaua…

Minule kui endisele emakeeleõpetajale teeb rõõmu, et lisaks 14. märtsi emakeelepäevale (aastast 1996) on nüüd põhjus sinimustvalge heisata ka 30. jaanuaril (alates 2023) – eesti kirjanduse ja Tammsaare auks. Ehk tuletavad väärikad tähtpäevad veel kord meelde, et vaid meie ise saame selle eest hea seista, et kõneldakse ja kirjutatakse ilusas eesti keeles. 

Lugesin hiljaaegu uuesti Viivi Luige „Kuldset krooni“ –…

Nädal tagasi kuulutati kibekähku – poole tunniga – õpetajate detsembrist peale pikalt visisenud streik lõppenuks. Kõik meediaväljaanded andsid sellest ka sama kiiresti teada. Tõepoolest hea, et ära lõppes. Küllap olid lõpetajad konkreetsed inimesed, kes mingil põhjusel või kellegi käsul leidsid, et aitab küll. Kes siis võitis või kaotas ja mis selle suure ettevõtmise tulemus olla võiks? Õpilased saavad taas õppida ja…

Sügis on juba talveks üle minemas ja esimene kooliveerandki „tehtud“. Millegipärast on nüüd kõik kangesti rehkendama hakanud. Poliitikud rehkendavad riigieelarvet, kus kulud ikka suuremad kui tulud, seepärast uued maksudki tulekul.

Ka meie taadiga rehkendame nüüd täpsemalt, aga erinevalt poliitikutest ei saa meie kulud tuludest suuremaks minna, seega peavad asjad tasakaalus olema. Vanasti öeldi, et suu tuleb seada sekki mööda. Sekk on…