Mari Klein
-
Tallinna raamatumess tuleb koos õpetajate ja lastekirjandusega
Nädala pärast kihab rahvusraamatukogu raamatuhuvilistest, sest seal toimub aasta üks suurimaid kirjandussündmusi. 3.–5. aprillini aset leidev Tallinna raamatumess koondab tänavu oma mütsi alla mitu tähtsat ettevõtmist, sealhulgas emakeeleõpetajate kevadpäevad ning lastekirjanduse foorumi, aga ka ohtralt kohtumisi kirjanikega ja raamatuesitlusi.
Kui möödunud aastal esmakordselt peetud Balti- ja Põhjamaade kirjandusfoorum keskendus rahvuskirjandusele, siis tänavune kannab pealkirja „Kas laps…
3 minutit -
Koolibri ja tema vanamehed
Rootsi lastekirjanik Ulf Stark sai Eestis tubli tähelepanu juba eelmisel aastal, mil ilmusid tema „Täitsapoiss” ja „Võidumees”. Stark on küllaltki krutskiline kirjutaja, kes ei kirjuta lihtsatest ja lillelistest teemadest, vaid võtab ette ikka sotsiaalselt keerukamad.
Vastses loos „Vilista mulle, Johanna” keskendub ta vanaisa teemale, tehes juttu sellest, kuidas leida vanaisa, kui sul endal ühtki pole – parim valik on mõistagi vanadekodus, ja…
2 minutit -
Lõbus vaheldus inimeseõpetuse tundidesse
OÜ Dada AD on koostöös tervise arengu instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsiga asunud tutvustama toitumise temaatikat ning andnud välja lauamängu „Reis ümber söögilaua”, mis sobib hästi ka koolitundi.
Selle mängu juures on esmalt ja eraldi märkimist väärt mängukarbis sisalduv omalaadne spiraalkinnitusega küsimustekogu, mille maht äratab aukartust. Ikkagi 1500 küsimust koos vastustega – jagatud kolmeks raskusastmeks, igaühes 500 küsimust-vastust-selgitust.
Kuni kümneaastastele mõeldud…
2 minutit -
Jututäringud arendavad fantaasiat
Maailmas kogub populaarsust täiesti omalaadne lauamäng, milles pole võitjaid ega kaotajaid: pisikeste jututäringute abil saab arendada fantaasiat ning mängimine on eranditult lõbus.
Jututäringute põhikomplektis on üheksa täringut, mille kuuel küljel on numbrite asemel sümbolid: nooltest ja maskidest kuni telkide ja tornideni. Mängu mõte on jutustada visatud täringupiltide põhjal fantaasialugu. Nimetatud sümbolite puhul siis näiteks selline: maskiga mees tuli telgist välja ning…
2 minutit -
Hea Laps saab 20-aastaseks
Koolilaste ajakiri Hea Laps peab aprillis oma 20. sünnipäeva. Palju õnne! Kõik need aastad ja aastakümned on seda ajakirja vedanud Eesti üks armastatumaid lasteluuletajaid ja -kirjanikke Leelo Tungal.
Kuidas ta seda jõuab?
Ega ajakirja tegemine ju teab mis kunst ole, ainult et ajapuudus on läinud nii krooniliseks, et sellest on juba piinlik kõneldagi. Vanasti öeldi, et pedagoogi tunneb juba kaugelt ära selle…
11 minutit -
Lasteaialaste lohutaja Sinivant
Seda lugu tuleb alustada natuke pikema sissejuhatusega ja kiitusega raamatukoguhoidjale.
Mõne päeva eest käisime 3,5-aastase Johannes Markusega lastekirjanduse keskuse raamatukogus (ehk lastekeskuses, nagu tema ütleb). Kui sealne „maksatädi” (see on tema versioon kassapidajast, kelleks klassifitseerub enamik laua taga istuvaid administratiivisikuid) nägi kolmeaastast lähenemas, käes teos „Koletised tulnukate vastu”, tabas mind murelik pilk ja vaikne soovitus, et äkki tahate midagi muud ka,…
2 minutit -
Tallinna 1944. aasta märtsipommitamise meenutuseks
Tõenäoliselt esindan ma viimast aastakäiku, keda instrueeriti esimeses klassis kasutama gaasimaski ja käituma õhuhäire korral. Meenutus seda imiteeriva helindi kimedast kisast tekitab senini võikalt iiveldamaajava tunde, olgugi et seda heli reaalselt kunagi kuulma ei pidanud. Suur õnn, et ei pidanud.
Ometi on meie hulgas veel neid, kes pidid – 1944. aasta 9. märtsil, mil Tallinn elas üle oma ajaloo…
2 minutit -
Eesti lapsed said uue imekauni aabitsa
Mis sobiks ühte emakeelepäeva lehte paremini kui aabits. Ja nagu tellitult esitletigi möödunud nädalal Viru keskuse Rahva Raamatus uhket trükisooja aabitsat, mille võiks selle autorite, Viivi Luige ja Epp Maria Kokamäe loomingut ja staatust tundes kaant avamatagi kõrgkultuurseks tituleerida.
Elitaarse tandemi esimene aabits ilmus juba 22 aastat tagasi ehk aastal 1992. Et uus aabits suuresti sellel põhineb, keskenduski nüüdne esitlus…
4 minutit -
Pisut teistsugune seitsme venna lugu
Mõni raamat puudutab rohkem kui teine. Mõni raamat sisaldab rohkem kui teine, olgugi et lehekülgede arv võib olla sama. Mõni raamat poeb hinge ja uuristab sinna endale sügava salajase käigu, teeb südamesse koopa ja jääb sinna elama, erinevalt mõnest teisest, millele enam kunagi ei mõtle.
See oli esimene mõte, mille tõi mulle pähe siinne, prantsuse tunnustatud lastekirjaniku lugu, mis…
2 minutit -
Ka kultuuriõitel on kusagil juured
Ajakirjanik Ilmar Palli on ette võtnud tähelepanu- ja tänuväärse projekti. Kuigi „projekt” kõlab siinkohal tõesti – nagu ta isegi vihjab – mitte just piisavalt väärikalt. Ta on kohtunud ükshaaval 35 eesti kultuuritegelasega ning sõitnud igaühega koos tolle sünnipaika. Raamatusse on saanud lood, mis intelligentidele oma kodukohas meenunud, ning pisut ka nende kodumaja ja -koha saatust ja staatust.
Teose väärtus peitub sügavamal…
2 minutit -
Sees või väljas? Vaade teispoolt piiri
Prantsusmaal elava eestlanna Katrina Kalda raamat võimaldab pilguheitu nii Nõukogude-aegsele elule Eestis kui ka eestlase elule võõral maal. Välisleedulanna Ruta Sepetys on kirjutanud raamatu, mis kroonib küüditamismemuaarid ning ületab Oksaneni. Ühtaegu ängistavad, kuid harivad ning ajalooliselt olulised proosateosed on mõlemad.
„Jumalate aritmeetika” käsitleb eesti naise elu võõral maal, sealjuures kahel eri ajastul ja paigas: küüditatuna Siberis ning põgenikuna Prantsusmaal. Pealiiniks…
5 minutit1 kommentaar -
Lugu sõprusest ja koolist
See Rootsi lastekirjanike lugu esimesse klassi minevast tüdrukust, kes elab koos isaga ning leiab oma esimesel koolisemestril parima sõbra, näitab päikest läbi vihma. Tulemuseks on vikerkaar kogu oma õrnalt nukras kauniduses – värve ja emotsioone seinast seina –, nagu see ühe väikese tüdruku elus võikski olla.
See väike tüdruk Dora kardab kooliminekut, sest äkki ta ei leia seal sõpru – ja sel juhul…
2 minutit -
Indrek Hargla mitmekordne võit
Nii Varraku kirjastuse kui ka raamatukaupluseketi Apollo kliendid valisid mulluseks parimaks ilukirjandusteoseks Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja”.
Küsitlustest võttis osa vastavalt 800 (Varrak) ja 5000 (Apollo) inimest. Kui kirjastus teatas, et Hargla võitis ülekaalukalt, siis raamatupood nentis, et Hargla teos pidas maha pika ja vihase võitluse Andrus Kivirähki raamatuga „Maailma otsas”, mis nimetati ka Apollo lemmikuks.
8. korda hääletada saanud…
1 minut -
Nõiaplika ilma nöbininata
Kui öelda „nõiaplika”, seostub see viimastel aastatel esmalt enamasti Nöbininaga, mis näitab, kui kiiresti inimene unustab. Õnneks on tänapäeval meeldetuletamiseks palju võimalusi, üks neist näiteks kordustrükk.
Nii on Ajakirjade Kirjastus andnud uuesti välja Edgar Valteri suure värvilise raamatu nõiaplika Iikast (esmatrükk 1998), kes läheb laia maailma õppima tundma inimesi ja praktiseerima nõiaoskusi. Küll satub ta punnpaabude, küll nõiapõletajate, küll muidu šarlatanide juurde….
1 minut -
Käia kirjanike radu…
Eesti kirjanike muuseumide ühing on andnud välja kümmekond eri voldikut pealkirjaga „Kirjanduslik teekond”, mille abil leiab kultuurset ja kirjanduslikku tegevust enam kui üheks päevaks. Iga voldik juhatab teed kümmekonda ühes piirkonnas asuvasse kirjanike ja nende loominguga seotud paika, mida külastaja muidu ehk ei leiakski.
Voldikud aitavad tutvuda Tallinnas Nõmme ja Kadrioru piirkonnaga, samuti tutvustavad Tartu, Võru ja Pärnu linna kirjandusväärsusi ning juhatavad teed…
2 minutit -
Vilde elab rahva mälus tänu teatrile
Kadrioru pargi servas asuv Eduard Vilde majamuuseum on koostöös Andres Särevi kortermuuseumiga võtnud ette suurejoonelise projekti, mis hõlmab ühtaegu samateemalist näitust kahes muuseumis ning päädib teatrietendusega kirjaniku kodus.
Näitused tutvustavad Eduard Vilde kolme näidendit: „Pisuhänd”, „Side” ja „Tabamata ime”. Viimast näeb mõnel õhtul Kadriorus kirjaniku elutoas taaselustatuna T-teatri esituses.
Vilde muuseumi teisel korral, mis tuntud ka kui kastellaanimaja näitusesaal, avatud väljapanek…
8 minutit -
Kus on kirjaniku kodu?
Eile, A.H. Tammsaare 136. sünniaastapäeval avati Kadriorus Tammsaare majamuuseumis näitus „Kus on kirjaniku kodu? Tallinna kirjanike kodud 21. sajandi algul”, mis tutvustab keskkonda, milles kirjanikud tänapäeval elavad ja loovad, esitleti tema raamatu uustrükki ning loeti ette näidendit.
Näitusel mõtestavad kirjanikud kodu mõistet laiemalt. Kas kodu on füüsiline või spirituaalne mõiste? Kuidas on kodu mõiste ajas muutunud? Kas ja millist rolli mängib kodu…
2 minutit -
Artur Adsoni 125. sünniaastapäeva peetakse luulehommikuga
Esmaspäeval, 3. veebruaril kell 12 peetakse Nõmmel Artur Adsoni kodus tema 125. sünniaastapäevale pühendatud murdeluule hommikut.
Lauri Sommeri etteaste järel esitletakse seal Adsoni luule värsket koondkogumikku „Varjuliste puie all”, mille on koostanud kirjandusteadlane Õnne Kepp. Kogumikku illustreerivad Adsoni enda joonistused, millest avatakse juubelihommikul majamuuseumis ka Maarja Unduski kujundatud näitus. Artur Adson ja Marie Under elasid Nõmmel aadressil…
1 minut -
Maria Parr kui Lindgreni elutõdede edastaja
Möödunud aasta lõpus räägiti palju Norra kirjaniku Maria Parri raamatust „Vilgukivioru Tonje”, mis võitis Paabeli torni auhinna ehk parima tõlkeraamatu preemia. Uudishimu viis mindki raamatukokku selle järele ja seda otsust ma ei kahetse. Vähem on aga räägitud sellest, et Parril ilmus eelmise aasta sees eesti keeli teinegi teos pealkirjaga „Vahvlist südamed”.
Kui Tonje-raamat räägib loo Norra mägede vahel täiskasvanute…
4 minutit -
Subkultuur – alternatiivne või positiivne?
Vanema generatsiooni esindajad on võib-olla olnud viimaseil aastail pisut hämmeldunud, kohates peavoolumeediaski (tõsi, ka peavool kui selline saab kõnealuses raamatus uue mõtte) termineid „skeene”, „hipster” või „emo”.
Nüüd on Tallinna ülikooli sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste pannud kaante vahele aukartustäratava hulga uurimusi tänapäevaste subkultuuride teemal. Selgitades juba sissejuhatuses igati loogiliselt ja arusaadavalt, miks tänapäeva noorte ootused ühiskondliku positsiooni suhtes on nii…
3 minutit -
Lumememmede aeg on käes!
Vana aasta viimasel hämaral kuul tuli trükikojast üks üleni valge raamat, kus ainult sajab ja sajab. Küllap on see neil tumedatel pühadel juba paljudele lohutust pakkunud, aga tundub, et õige aeg sellest raamatust rääkida on just sel nädalal – äratundmisrõõm saab ju tekkida alles nüüd.
See on lugu ühest väikesest lumememmelapsest nimega Trips, kel kogemata sattunud südame kanti tilluke sinilill. Lisaks murele,…
2 minutit -
Hoolsalt vaetud päikesesõnad
Lõpule on jõudnud üks tohutu töö. Eesti keeles ilmus pühade eel esmakordselt pärsia klassikalise luuletaja ja sufi müstiku Rumi (1207–1273) loomingu kogu.
Kuigi kogu pealkiri on „Päikesesõnad”, näitab Rumi väärtust (ja tuntust) see, et kogu kaanel ei olegi pealkirja, vaid ainult autori nimi. Samuti tasub erilist tähelepanu pöörata tõsiasjale, et Doris Karevat pole selle raamatu puhul nimetatud lihtsaks tõlkijaks, vaid valijaks…
2 minutit -
Eesti esimene haridusleksikon – ajalooliselt oluline
Kuigi neil päevil on jõudmas raamatupoe lettidele ammu oodatud värske õigekeelsussõnastik, saabub aasta lõpus Eesti keele sihtasutuselt veel üks äärmiselt oluline teos, mis meie kultuuri- ja haridusloos varju jääda ei tohiks. Eestis esmakordselt ilmuv haridusleksikon koondab ja selgitab suurt hulka haridusinfot. Uuel aastal ilmub sellele lisaks ka haridustermineid sisaldav sõnastik. Kaalukast teosest rääkis Õpetajate Lehele leksikoni…
5 minutit -
Veel kord kokkuvõtlikult lasteraamatutest
Lõppev raamatuaasta ladus lastekirjanduse riiuleile hulga väärtuslikku materjali, mille seas kullaterasid nii kodu- kui ka välismaalt. Nii mitmestki on aasta jooksul ka Õpetajate Lehe veergudel kirjutatud, aga kuna inimesed pühade eel ikka ja jälle paluvad: „Kuule, soovita mulle mõni hea lasteraamat”, proovime heita tagasi ülevaatliku pilgu.
Raamatuga on säärane lugu, et kui sellest kirjutamiseks läheb, saab seda lahata iseeneses…
8 minutit
