Priit Põhjala

Vana hea „ohhoo” on täitsa unarusse jäänud – me imestame, imetleme, üllatume ja vaimustume üha rohkem inglise keeles, väljendades vastavaid tundmusi sõnaga wow.

Inglise…

LAV, USA, EL, G7, NATO, EOK, ROK, KGB, GAG, TPL, TÜ, EPL, PM, ÕL, ERR, ETV, R2, EEK, NOK,…

Selles, et mujalt tulnud uuel spordialal on esialgu ka võõras nimetus, pole midagi tavatut. Nii on näiteks disc golf’iga, reeglite poolest…

Eelmises „Keelekastes” oli juttu sellest, kuidas eesti keel sunnib valima – või võimaldab valida – „sina” ja „teie” vahel. Kirjalikult väljendudes seisame…

Pole vast uudis, et sõnad, sisendades meisse teistsugust reaalsust, mõjutavad meie suhet nähtustesse, mida nad tähistavad.

Sellekohased tüüpnäited pärinevad poliitilisest retoorikast, mille…

Keel võimaldab, aga ka sunnib. Eesti keel, vastupidi näiteks inglise keelele, sunnib valima „sina” ja „teie” vahel.

Mõnele meeldib kõigiga lahedasti…

Mõnede sugulussõnadega on meil kummalised lood. Selle asemel et kasutada lühikesi lihtsõnu, näiteks „nadu”, „küdi”, „käli”, „nääl”, „sõtse” ja „lell”, peame meie…

Kaheksa aastat tagasi usutlesin ühe keeleajakirja jaoks hiljuti lahkunud professor Peeter Tulvistet. Viimase asjana tundsin huvi, millise eesti keelt…

„Kes end elu eest ei peida / aasta ringi elumajas, / õige palju rõõme leida / võib ükskõik mis aastaajas,” luuletas…

Rahva Raamatu minevanädalane allahindluskampaania meenutas mulle pakilist vajadust aeg-ajalt reklaamikeelt roosata; iseäranis seda osa reklaamikeelest, mis mõttelaiskusse ja šabloonsusse kaldudes…

Eesti keele sõnavara rikkus ei seisne ainult oma-, vaid ka võõrsõnade rohkuses. Üks võõrsõnu, mida sobib tutvustada just nimelt märtsis, nii…

Tähistame 14. märtsil taas emakeelepäeva, nii et on traditsioonilise emakeelepäeva artikli aeg. Mõtlesin, et kirjutan sedapuhku sõnast endast; miks me…

„Peagu”, määrsõna „peaaegu” loomulik kuluvorm, on üks neid sõnu, mida ma olen juba mitu aastat siin-seal propageerinud.

Ega ka „peaaegul” endal suuremat häda…

Eesti keeles on mõned nimisõnad, mida enamasti kasutatakse ainult mitmuses. Tüüpiline näide on „püksid”. Liitsõnadesse, tõsi küll, passib hästi ka…

Sellest ei ole kaua aega, kui Jürgen Ligi kasutas välismeedias Eesti uue valitsuse kohta sõna losers ja tekkis arutelu, kas eesti keeli…

Aeg-ajalt võib lehtedest lugeda, et mingi äsja avastatud liik on saanud toreda teadusliku nimetuse. Hiljaaegu levis näiteks uudis, et üks…

Kui paljudes keeltes käibib päeva ja ööpäeva kohta üks ja sama sõna, inglastel näiteks day, siis eesti keeles on sõnu kaks: päikesetõusu…

Tulevast nädalast alates hakkab Õpetajate Lehes vaheldumisi „Keelekastega” ilmuma uus keeleveerg. Kui „Keelekastes” on nüüdseks juba ligi kolme aasta jooksul…

Märksad inimesed on pahased, et sageli, kui raadio- või telesaate külalisele öeldakse saate lõpus „aitäh”, vastab tema samuti „aitäh”. See…

Sõltumine ehk sõltumus ehk rektsioon – sellest rääkides peavad keeleteadlased enamasti silmas üht kindlat tüüpi sõnadevahelist alistusseost, mispuhul põhisõna määrab oma laiendi…

Hiljaaegu oli mul pistmist itaalia kirjaniku Alessandro Baricco raamatuga „Tre volte all’alba”. Eestinduse pealkirjaks on tõlkija Mailis Põld pannud…

Mõnda aega tagasi rääkis äsja presidendiks valitud Kersti Kaljulaid „Pealtnägijale” muutunud infoühiskonnast, millega ei oska toime tulla „ei poliitikud,…

Eestiski tähistatakse 13. oktoobril taas rahvusvahelist selge keele päeva ja veel 30. septembrini saab aadressil selgesonum.ee esitada kandidaate selge…

Ma usun, et see on hüva teadmine, mida oma lapsele kooliteele kaasa anda – see, et viga või eksimus on inimlik…