Priit Põhjala

Hulk inimesi näib arvavat, et š-täht on eesti keeles kui mitte lausa ebavajalik, siis vähemasti vabatahtlik – oma asi, kas kasutan või…

Vaevalt on tänapäeval mõnd eestikeelset kriminaalromaani, olgu tõlget või algupärandit, kus ei kohtaks ühtegi Johannes Aaviku laenatud või loodud sõna. „Julm“ (1912),…

Viimati oli juttu sellest, kuidas diftongiga „nüid“ jäi kirjas alla pika vokaaliga sõnakujule „nüüd“. Asjakohaseid arutelusid 19….

Heljo Mänd meenutab oma lapsepõlvemälestuste kogumikus „Väikesed võililled“ üht külaskäiku klassiõe juurde. Kui klassiõe ema pärib Heljo ja tema sõbranna elukoha järele,…

Vokaalirohke eesti keel võimaldab muu hulgas luua lõbustavaid, ridamisi nelja ühesama täishäälikuga liitsõnu: „allmaa-aare“, „maa-aadlik“, „lee-eend“,…

Romain Gary romaanis „Elu alles ees“ ütleb neljateistaastane minategelane, prostituudi poeg Momo sõna proxénète ‘kupeldaja, sutenöör’ asemel ühtepuhku ekslikult proxynète. Tõnu…

Kui õ-tähte seostab eestlane vaata et une pealt Masinguga, siis ä-tähe ja Forseliuse seos talle nii pähe kulunud ei ole….

Sõnade „vandel“ (1968), „teave“ (1971) ja „lõimima“ (2002) kõrval on üks edukamaid Ain Kaalepi loodud keelendeid sõna „etlema“. Just nagu „vandel“, mille…

Eelmises „Keelekastes“ oli juttu sellest, kuidas keskajal märgiti nii u– kui ka v-häälikut läbisegi nii u– kui ka v-kujuga – mõlemad võisid tähistada…

Ei tule juttu mulkidest, vaid hoopis mulkudest. Ja sellest, mis vahe on augul ja mulgul. Kas näiteks kõrvarõngaste jaoks tehakse kõrvade sisse…

Oma kujult meenutab u-täht kaarjat hobuserauda. Ja hobuseraud seostub paljudele õnnega – laialt levinud ebausk ütleb, et ukse kohale naelutatuna toob see…

1970. aastate lõpus tuli kauplustes müügile uudse nimetusega toode, Kalevi viiekümnekopikane apelsininäts.

Uudseks ei teinud toote nimetust muidugi sõna „apelsin“. Seda teati tol…

Ambrose Bierce’i kuulsast „The Devil’s Dictionary’st“ võime lugeda, et Belgradi ülikooli tunnustatud doktori Jocolpus Bumeri tõlgenduse järgi tuleb meie j…

Hiljuti oli ERR-i vahendusel võimalik taas vaadata Federico Fellini meistritööd „La dolce vita“ („Magus elu“, 1960). Enim teatakse sealt ehk filmidiivat…

Rääkides keele ilust, ei räägi me tavaliselt sellest, kui palju on keeles sõnu, mis tähistavad midagi ilusat. Me ei räägi…

Õdus küünlavalgus, ahi köeb õdusalt, lumiste õhtute õdusus . . . . Sõnad „õdus“, „õdusalt“ ja „õdusus“ on kaunis sagedad ja harjumuspärased, vähem aga teatakse ja…

Häbi neile, kes peavad endid kultuurseteks inimesteks, aga ei ole lugenud renessansiajastu humanisti, tõelise prantsuse vaimu kehastuse ja moodsa…

Mõni õige igapäevane sõna üllatab oma ootamatult eksootilise päritoluga. Näiteks „manguma“ pärineb mustlas- ja „sahkerdama“ heebrea keelest, „paprika“ ja „vampiir“ tulevad serbohorvaadi…

Eelmises „Keelekastes“ oli juttu sellest, kuidas Otto Wilhelm Masing otsustas, et õ-häälik vajab oma märki, mis aitaks ka kirjas…

Kui palju on maailmas eksootilisi, põnevnaljaka nimega keeli! Adele, aguli, ahvahhi, atapaski, atšehi, tšuhhi, austri, baraamu, barambu, batsbi, benabena, bongo, bororo, bruu,…