Priit Põhjala

Ambrose Bierce’i kuulsast „The Devil’s Dictionary’st“ võime lugeda, et Belgradi ülikooli tunnustatud doktori Jocolpus Bumeri tõlgenduse järgi tuleb meie j…

Hiljuti oli ERR-i vahendusel võimalik taas vaadata Federico Fellini meistritööd „La dolce vita“ („Magus elu“, 1960). Enim teatakse sealt ehk filmidiivat…

Rääkides keele ilust, ei räägi me tavaliselt sellest, kui palju on keeles sõnu, mis tähistavad midagi ilusat. Me ei räägi…

Õdus küünlavalgus, ahi köeb õdusalt, lumiste õhtute õdusus … Sõnad „õdus“, „õdusalt“ ja „õdusus“ on kaunis sagedad ja harjumuspärased, vähem aga teatakse ja…

Häbi neile, kes peavad endid kultuurseteks inimesteks, aga ei ole lugenud renessansiajastu humanisti, tõelise prantsuse vaimu kehastuse ja moodsa…

Mõni õige igapäevane sõna üllatab oma ootamatult eksootilise päritoluga. Näiteks „manguma“ pärineb mustlas- ja „sahkerdama“ heebrea keelest, „paprika“ ja „vampiir“ tulevad serbohorvaadi…

Eelmises „Keelekastes“ oli juttu sellest, kuidas Otto Wilhelm Masing otsustas, et õ-häälik vajab oma märki, mis aitaks ka kirjas…

Kui palju on maailmas eksootilisi, põnevnaljaka nimega keeli! Adele, aguli, ahvahhi, atapaski, atšehi, tšuhhi, austri, baraamu, barambu, batsbi, benabena, bongo, bororo, bruu,…

Eestlastel käib õ-märgiga sagedasti kaasas müütiline arusaam, et see on midagi täiesti unikaalset, meile ainuomast. Tegelikult päris nii ei ole; samasuguse kujuga kirjamärki…

See, mida tähendab fraseologism „iidamast-aadamast“, on küllap üldteada: esiteks ‘väga ammustest aegadest’, nagu lauses „need eelarvamused on iidamast-aadamast“; ning teiseks, harvematel juhtudel,…

Me oleme harjunud pidama eesti keelt häälduspärase kirjaviisiga keeleks, kus sõnade kirjapilt vastab sellele, kuidas me sõnu hääldame….

Tänapäeval öeldakse „lõukoer“ suure kurja haukuja koera kohta. Aga vanasti osutas see sõna ühele teisele loomale, kes ei olnud üldsegi mitte koerlane,…

Kui eestlane mõtleb e-tähe tähendustele, tekib tal küllap esimese asjana assotsiatsioon kodumaaga – e, see on Eesti. Võtkem kas või kõik need lühendid,…

Huvitav, kui palju on peale etno- ja leksikograafide veel inimesi, kes teavad, et „krapp“ tähendab karjakella. See on „puust v. plekist neljakandiline…

Mõelgem korraks meie tähenimedele. Meil on vokaalitähed nimedega „aa“, „ee“, „ii“, „oo“, „uu“, „õõ“, „ää“, „öö“ ja „üü“….

Arusaadavalt peame me endid targemaks kui oma kahesaja aasta taguseid esivanemaid, aga tuleb möönda, et paljuski oleme sama rumalad, vahest rumalamadki….

Eesti tähestik baseerub – sarnaselt enam kui viiesaja teise keeletähestikuga – ladina alustähestikul. Ladina tähestik pärineb kreeka tähestikust, see omakorda…

Sõduriargoo on ikka olnud külluslik ja kujundirohke ning nii vanemast kui ka uuemast sõdurikeelest leiab ohtralt kujundlikke argoosõnu ka lihtsõduri kohta….

R-iga algab üks väga animaalne tähestikulõik. Just r-i, s-i ja š-d seostame – rohkem kui ühtki teist tähte –…

„Repunseerima“ on universaalne võõrsõna – see võib tähendada mida tahes ning seda võib pruukida igal pool ja igal ajal, eriti siis, kui…

Lapsena tegid mulle palju lusti lood, kus kõik sõnad algasid ühe ja sama tähega. Üks mu lemmikuid oli p-tähtedega lugu:…

Hiljuti taasilmus eesti keeles armastatud saksa kirjaniku Otfried Preussleri teos „Meil Kilplas. Tõsilood kilplaste elust linnakirjutaja Jeremias Punktumi ülestähenduste järgi“. Aga oot,…

Tähestikutähti vaadates peame möönma, et neist kõige lihtsama ja tagasihoidlikuma ilmega on i – tühipaljas kriips, peal diskreetne täpike. Olid…

Möödunud nädalal rõõmustati ühes lehes, et see praegune vananaistesuvi on ikka täiega lahe. Kena muidugi, et keegi vahel ilma üle ka…