Priit Põhjala

Võõrsõnad moodustavad märkimisväärse osa eesti keele sõnavarast. Kuigi neid pahatihti valimatult ja põhimõtteliselt maha laidetakse, on selge, et läbi…

Krõõt ei ole just levinud naisenimi – statistikaameti aastataguste andmete järgi on see eesnimi 45 naisel, mis teeb sellest populaarsuselt 1182. naisenime. Võrdluseks…

Kevaditi ja suviti näen oma koduakendest vaid rohelisi puid, aga sügisel ja talvel, kui puud on raagus, paistab nende vahelt Läänemeri….

Lapsena, vaimustatud koomiksivihikust ja telesarjast, meeldis mulle paberilehtedele sodida Zorro initsiaali, kolme lennuka joonega Z-tähte. See oli musta maskiga…

Popdžässi viljeleva oivalise eesti ansambli Elvus ilus helisev nimi, mis oleks võetud justkui haldjakeelest, tuleb tegelikult Johannes Aaviku eesti keelde mõeldud uudissõnast…

Sel kooliaastal said kõik esimesse klassi läinud pealinna lapsed Tallinna keskraamatukogult kingiks Kadri Hinrikuse vahva pealkirjaga raamatu „Tohuvabohu“, kus peategelane leiab…

Maalikunstnik Vano Allsalu kirjutab Sirbi eesti keele aastale pühendatud rubriigis „Keelele tuleb kasuks“ (1. november 2019), et „paljugi päevast päeva…

Võiks arvata, et sõnal „reivik“ on midagi pistmist taas populaarsust koguvate, reivideks kutsutavate pidudega – teate küll, vanad tehasehooned, teknomuusika, hommikuni kestev psühhedeelne…

Vahel kaldutakse kirjaniku tööst kummalisi mõttepilte looma. Kujutletakse, et romaani kirjutamine, novellist või luuletusest rääkimata, on kerge…

Maire Raadiku raamatust „Uudissõnu uue aastatuhande algusest“ (2017) võime lugeda, et Eesti Kultuurkapitali tähistavat argikeele sõna „kulka“ kasutati tegelikult juba 1930. aastatel….

Tegusõna maks– ja nuks-vorm (näiteks „vedamaks“ ja „vedanuks“), esimene Johannes Aaviku 1920. aastatel loodud keelend, teine Oskar Looritsa ettepanek…

Oktoober on ammugi käes ja november läheneb sügistuulte tiivul; pimedad õhtud venivad üha pikemaks ning kui taevas on hall ja vihmane, tunduvad…

Raamatuid täis riiul on uskumatult köitev ja kõnekas. Olen täheldanud, et kui ma kuhugi esimest korda külla lähen ja toanurgas…

Kui ma loen, siis valmistavad mulle erilist naudingut kirjakohad, mis kutsuvad esile mingit laadi, autori poolt ettekavatsetud katkestuse: sunnivad juba loetud lauset…

Isa ei tahtnud mulle Bart Simpsonit osta.

Selle võrratu lausega algab Etgar Kereti lühijutukogu „Kissingeri igatsedes“ esimene lugu „Põrssa lõhkumine“. Vormilt nii napp…

Hiljuti ilmus Eduard Vilde „Mäeküla piimamehe“ uustrükk. Vildest on kõneldud kui kõvast murde- ja uudissõnade populariseerijast, ja esimest korda 1916. aastal…

Mäletan oma kooliajast, kuidas mõned õpetajad muudkui manitsesid, et vastata tuleb täislausetega: mitte „Ei tea“, vaid „Ma ei tea“,…

Koolides käib praegu kehalise kasvatuse ümberkujundamine liikumisõpetuseks. Eesti keele sõnaraamatuisse too sõna, „liikumisõpetus“, veel jõudnud ei ole. Aga see-eest leiab sealt toreda…

Tuleb öelda, et mulle isiklikult sedasorti ühendid, nagu seekord pealkirjakski, väga meeltmööda ei ole. Tunduvad teised kuidagi edvistavad, tähelepanu tahtvad,…

Juunikuu esimesil päevil jõudis raamatupoodidesse huviäratava pealkirjaga teos, „Naiste ülevisked“. On’s seal juttu enesekontrolli kaotanud valitsejannadest ja nende põhjustatud pöördelistest sündmustest ajaloos?…

Sõnadest, millel on sarnane pale ja lähedane iseloom ning mida seetõttu omavahel ikka segi aetakse, on „Keelekastes“ juttu…

Kui Apollo raamatuasjatundjalt Marju Kirsipuult küsiti raadios tema lemmiksõna eesti keeles, mainis ta – mitte küll mingi absoluutse lemmikuna, vaid lihtsalt ühe…

1978. aasta 15. detsembril ilmus Sirbi ja Vasara keeleveergudel artikkel „Pärabarokk“, kus klassikust tõlkija ja keeleteadlane Henno Rajandi luges…