Raivo Juurak
-
Lahkus legendaarne koolijuht Gunnar Polma
9. märtsil jõudis avalikkuseni teade Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma surmast.
Gunnar Polma sündis 26. augustil 1960. aastal Raasikul. 1982. aastal omandas ta Tartu ülikoolis bioloogi ning bioloogia- ja keemiaõpetaja kutse. Viis aastat töötas ta ornitoloogi-nooremteadurina Matsalu riiklikul looduskaitsealal. Läänemaal elades ei piirdunud Gunnar Polma ainult oma põhitööga. Aastatel 1989–1990 osales ta aktiivselt kodanike komiteede loomisel, registreeris pärast tööpäevi Eesti…
2 minutit -
Raamat, mis elustab nõukaaja mälestusi
Ajakirjanik Ene Pajula on kirjutanud raamatu „Olin Kuueteistkümnene”, mis lõpeb mälestustega kuldsetest kuuekümnendatest – ilusast ajast, mil ilmus Mati Undi „Hüvasti, kollane kass”, mil ajakiri Noorus avaldas kooliõpilase Hallar Linnu jahmatavalt ausa dokumentaaljutustuse oma koolist.
Sellessamas Nooruses ilmus ka Ene Pajula (tollal Ene Jermakov) laineid löönud jutustus „Olin kuueteistkümnene”. Pealkiri, mis seostub minul millegipärast toona asutatud Noorsooteatri ja kogu selle…
5 minutit -
Käed värisesid, kui viiekümne pillimehe ette astusin
Nii kirjeldas oma esimest dirigendikogemust Kuristiku gümnaasiumi seitsmendale klassile külalisõpetaja Madis Kreevan. „Viiskümmend pillimeest!” ahhetasid lapsed.
Kuristiku gümnaasiumi vilistlane, praegune TLÜ muusikaüliõpilane Kreevan rääkis oma hiljutistele koolikaaslastele ka sellest, miks ta üldse läks muusikat õppima, ehkki ei teadnud gümnaasiumi lõpetades klaverist ega solfedžost suurt midagi. Sest muusika meeldis talle! Ta rääkis ka, kuidas ta klaverimängu ja solfedžo…
1 minut -
Kes ütleks vähemalt hea sõna tehtud töö eest?
Tallinnas kütab kirgi kuue pooltühja kooli liitmine suuremate koolidega.
Tallinn on aastaid suuri ja tuntud koole soosinud ning seepärast on täiesti loomulik, et väiksemad koolid on tasapisi kokku kuivanud ja kätte on jõudnud aeg nad suurematega liita, ütleb Sikupilli keskkooli direktor Villu Mengel. Temaga jääb üle ainult nõustuda. Paljud suured koolid on võtnud end õpilastest lõhki – kõik…
12 minutit -
Õppimine kui sport
„Millegipärast näitab just õppeväline tegevus, kuidas ametlik õppimine võiks käia,” ütleb Tallinna tehnikakõrgkooli dotsent Rein Ruus.
Dotsent Ruus armastab sportlikku hasarti. Ta oli juba Tallinna pedagoogilise instituudi üliõpilasena aktiivne osaleja olümpiaadidel, tuli 1979. aastal isegi NSV Liidu ülikoolide tehnilise progressi olümpiaadil esikohale. „Olin pärast tehnikumi lõpetamist ülikooli astudes teistest matemaatikas mõnevõrra maas ja olümpiaadid olid mulle väga hea stiimul, et teistele järele jõuda…
5 minutit -
Õpilane tunneb end seal nagu kala vees
Tallinna teeninduskoolis toimus 31. jaanuaril haridusfoorum „Armas ja kodulähedane põhikool”.
„Sellises koolis tunneb õpilane end nagu kala vees,” ütles Mäetaguse kooli direktor Tarmo Valgepea foorumi teemat kommenteerides. Tunnid on selles koolis huvitavad, hinded pole karistuseks, vaid tunnustus. Selles koolis on ka pärast tunde palju põnevat teha. Lapsevanemad on koolis sagedased külalised. Klassis õpib üle kümne õpilase ja igal lapsel on…
2 minutit -
Kas hea tund on riiklik saladus?
Eesti ja Soome on asutanud ühise hariduspilve. Suurepärane! Nüüd hakkame üksteiselt õppima! Selline on esimene reaktsioon. Aga mida meil soomlastele pakkuda on – see on teine mõte. Kas meil on pakkuda soomlastele näiteks huvitavate tundide konspekte või videosalvestusi?
Hakkasin siis internetist tunnikonspekte otsima. Paraku pidin varsti tõdema, et ega midagi põnevat ei leia. Lõpuks sattus siiski üks konspekt ette, aga seda…
4 minutit -
Tööd alustas Balti filmi- ja meediakooli laste filmikool
BFM-i filmikooli juhataja ja projektijuht Katrin Kuusik märgib, et uus kool arendab 5–10-aastaste laste visuaalset kirjaoskust, õpetab neid ümbritsevat kriitiliselt vaatama ja seda ka teistele näitama.
Laste kultuur on digikultuur, nad mängivad juba kahe-kolmeaastaselt elektroonilisi mänge, laadivad rakendusi. Filmikoolis õpivad nad neid rakendusi teadlikumalt valima, et digimaailmas ohutumalt liigelda. „Edaspidi võiksid lapsed teha ka koolitöid digivahenditega ja…
1 minut -
Mis on Viljandi gümnaasiumis uutmoodi?
Uus on see, et Viljandi riigigümnaasiumil on esimest aastat oma maja. Eelmisel aastal töötati rendipindadel, ütleb gümnaasiumi direktor Ülle Luisk.
Ja uus maja meeldib õpilastele väga. Eriti kiindunud on nad avaras avatud aatriumis olevatesse kõrgetesse trepiastmetesse, millel saab istuda ja arvutitööd teha või suhelda. Nendel astmestikel on 24 pistikupesa arvutite jaoks. Et mugavam istuda oleks, hakkasid õpilased sinna istumise patju…
2 minutit -
Eesti ja Soome rajavad ühise hariduspilve
Kolmapäeval allkirjastasid Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning tema Soome kolleeg Krista Kiuru koostöömemorandumi, mille alusel arendatakse välja kahe maa ühine hariduspilv.
Minister Aaviksoo toonitas, et hariduspilv tähendab uut keskkonda, kuhu koondatakse digitaalsed õppematerjalid, andmebaasid ja kõik muu, mida on tänapäevaseks õppimiseks vaja. Kuid hariduspilv ei ole midagi sellist, mille Eesti ja Soome valitsus ostaksid oma rahvale –…
3 minutit3 kommentaari -
Kui palju maksab jalgpallimäng lumesajus?
Praegu maksavad Martin Reimi jalgpallikooli lapsed õppemaksu 20–30 eurot kuus, kuid see summa võib peagi tõusta ligi kahekordseks. Oma igapäevast trenni tegevaid noori jalgpallureid pole see oht seni veel häirinud. Lihtsalt oodatakse, kuidas olukord laheneb, ja mängitakse jalgpalli – isegi lumesajus. Näiteks Viimsi pargi väljakul, kus harjutavad 4.–5. klassi poisid, algas treening lume rookimisega. Poistel oli kümmekond lumesahka…
2 minutit -
Tallinn kavatseb lähestikku asuvaid koole ühendada
Tallinn kavatseb liita Liivalaia tänaval asuva Südalinna kooli ühisgümnaasiumiga, Mustamäe 37. keskkooli Arte gümnaasiumiga ning Juhkentali gümnaasium Kesklinna vene gümnaasiumiga.
Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm märgib, et selline otsus on talle mõnevõrra ootamatu, sest seni on liigutud selles suunas, et tema koolist saaks põhikool, nagu need on Kalamajas, Rahumäel, Nõmmel, Kivimäel. Kümnendasse klassi Südalinna koolis eelmisel aastal enam…
2 minutit -
Kool huvitavaks – alustame nüüd ja kohe!
3. jaanuaril sai Tallinna ülikoolis kokku Huvitava Kooli mõttekoda, et panna paika Eesti kooli huvitavamaks muutmise põhimõtteline kava ja esimesed sammud selles suunas astumiseks. Teatava üllatusena selgus, et see polegi nii lihtne. Esiteks tekitas probleeme küsimus, missugune kool on siis huvitav. Teiseks esitati ettepanekuid kooli huvitavamaks muutmiseks väga palju. Mõttekoda saab järgmine kord kokku veebruaris ja selleks ajaks…
9 minutit7 kommentaari -
Balletikool avas huvilistele uksed
10. jaanuaril kutsus balletikool ajakirjanikke ja teisi huvilisi oma maja ning tegevusega tutvuma. Külalised said heita pilgu õpetajate tuppa, koolisööklasse, klassiruumidesse ja tantsusaalis näitasid balletikooli lapsed ligi tund aega kestnud etteastetega, mida nad juba oskavad. Esitati nii klassikalist balletti kui ka karaktertantse, džäss- ja moderntantsu. Etteasteid kommenteeris kooli direktor Kaie Kõrb. Pärast seda said soovijad rääkida rahvusballeti juhi Toomas Eduri,…
1 minut -
E-õpe on tulnud, et jääda
Euroopa Liit kavatseb suurendada juba lähiaastatel koolides e-õppe mahtu kümneid kordi ehk teha Euroopa Tiigrihüppe. Eesti on juba praegu maailmas tuntud kui e-riik. Lisaks PISA headele tulemustele oleme Euroopa Liidu absoluutses tipus ka e-õppe võimaluste kasutamise poolest koolis. Milliseid võimalusi edasi minna meil veel on?
Õpetajate Lehe selleteemalistele küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
E- ja digi- paistab meil imbuvat igale poole….
8 minutit2 kommentaari -
Teletornis tunnustati õpilasleiutajaid
6. detsembril autasustati Tallinna teletornis õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid. Noored leiutajad saatsid tänavu konkursile kokku 626 ideed, mille hulgas oli nii lapse elavat fantaasiat kui ka tõelisi leiutisi – näiteks Markus Villigi uudne taksotellimise süsteem mTakso, mis võimaldab valida endale meelepärast taksojuhti. See süsteem on Tallinnas ja Tartus juba kasutusel ning praegu sõlmitakse välislepinguid.
Tunnustati ka kõige pisemate loovat mõttetööd….
2 minutit -
Eesti õpetajad on saanud suurepärase tunnustuse!
On juhtunud midagi, millest ei oleks söandanud mõni aeg tagasi veel unistadagi.
Eesti õpilased on PISA tulemuste poolest matemaatikas Soome lastest ees ja loodusteadustes otse nende kannul. Ning ega funktsionaalses lugemisoskuseski vahe suur ole. Ja seda kõike on meie õpetajad saavutanud põhjanaabritest kitsamates tingimustes, tihti ka kehvemate õppevahendite ning madalama palgaga. See näitab meie õpetajate suurt professionaalsust ja…
2 minutit -
Suurim noorte infomess „Teeviit”
29. ja 30. novembril peeti Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses infomessi „Teeviit”, mis toimus tänavu juba kahekümnendat korda. Üle 150 organisatsiooni (kutse- ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagasid messil teavet noortele, kellel on ees edasise koolitee valik. Ei puudunud ka välisriikide koole tutvustavad boksid.
Messil sai ka päris praktilisi katseid teha. Tallinna ettevõtlusameti kutselaboris oli võimalik kätt proovida kaheksas valdkonnas (infotehnoloogia,…
1 minut -
Lüürika on seljatanud füüsika
Vaid viis protsenti meie huvihariduse õppekavadest on pühendatud tehnika ja loodusteaduse teemadele.
Ülejäänud 95 protsenti õppekavadest on muusika, kunsti, tantsu ja spordi vallast. 1960. aastatel vaieldi selle üle, kas ühiskonnale on tähtsamad humanitaar- või reaalteadused, lüürikud või füüsikud. Tollasel kosmose vallutamise alguse ajal kippusid füüsikud ülekaalu saavutama ning tehnika- ja loodusringid moodustasid siis kogu ringitegevusest üle paarikümne protsendi. Praeguseks on see…
5 minutit -
Riigikogu saalis istusid hoopis õpilased
Riigikogus peeti 22. novembril noortefoorumit „101 last Toompeale”, mille seekordne teema oli noorte kaasamine neile oluliste poliitiliste otsuste tegemisse.
Foorumi teema oli laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisse, sest paljud noored ei taju, et nende arvamusega arvestataks. Kuidas seda probleemi lahendada, sellele otsiti lahendusi kaheksal eelfoorumil Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Paides, Kuressaares, Viljandis ja Tõrvas. Eelfoorumitel kogutud ettepanekuid tuldigi…
2 minutit -
E-õpe on huvitavam ja kergem
8. ja 9. novembril oli Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis HITSA innovatsioonikeskuse seminar „Tuleviku kool”. Ootuspäraselt oli seminari kõige põnevam osa pühendatud veebiõppele, näiteks veebikonverentsi, Facebooki, Skype’i ja muude võimaluste kasutamisele aineõpetuses.
Põnev oli ka töötuba „Haara kaasa omaenda digivahend”, kus tutvustati õpilaste isiklike sülearvutite ja nutitelefonide kasutamist tunnis. Kui õpilaste telefonides on rakendusprogramm Socrative, saab õpetaja kiiret tagasisidet selle kohta, kas aine…
5 minutit1 kommentaar -
Noortekonverents „Lahe koolipäev”
Tallinnas Nokia kontserdisaalis toimus 19. novembril 10. noortekonverents „Lahe koolipäev”, mille ajal kuulutati välja ka konkursi „Hea eeskuju” võitja. Selleks osutus Tallinna humanitaargümnaasiumi õpilane Makar Timofejev, kes aitab koos rühma noortega vaesuses ja raskustes lapsi ja peresid Lasnamäe sotsiaalkeskustes ja Koplis asuvas Tuulemaa sotsiaalmajas. Riigikogu esimees Ene Ergma andis talle üle 1300-eurose stipendiumi. Esitleti ka noortealgatustest kõnelevat raamatut „Eestimaa…
1 minut -
Tulge mugavustsoonist välja!
Õppida saaks täiesti uut moodi ja palju efektiivsemalt, kui inimesed vaevuksid oma mugavustsoonist välja tulema.
Nii väidab Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults, kelle viimane suurem mugavustsoonist väljumine on olnud vene õpilaste õpetamine eesti õppekeelega koolis, kunstigümnaasiumis. Juba neli aastat järjest on ta võtnud kooli vastu ühe esimese klassi, kus õpivad ainult vene kodukeelega lapsed. Ja õpivad kõiki õppeaineid eesti keeles, keelekümblusmeetodil.
Läbimurre
„See on…
13 minutit5 kommentaari -
Millega kaitsevägi noori üllatab?
Suur kehaline koormus, meeskonnana õppimine, teadmiste „lihastesse harjutamine” – see kõik on mõnelegi koolipingist tulnule uudis.
Nii kool kui ka kaitsevägi on õppeasutused. Mõlemas omandatakse teadmisi, oskusi ja ka hoiakuid. Samas on neil kahel siiski sedavõrd palju erinevusi, et noorsõduritel võtab mitu nädalat, enne kui nad kaitseväe õppimisstiiliga harjuvad. Mille poolest erineb siis õppimine kaitseväes kooli omast, seda uurisime kaitseväe esimese…
6 minutit