Raivo Juurak
-
Tänu ja tunnustus kaitseministeeriumile
Riigikaitseõpetust viiakse koolides läbi haridus- ja teadusministeeriumi ning kaitseministeeriumi tihedas koostöös. Kuidas on haridus- ja teadusministeerium selle koostööga rahule jäänud? Kuidas riigikaitseõpetus õppeainena tundub? Õpetajate Lehe küsimustele vastab HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.
Kas riigikaitseõpetus ei peaks olema kohustuslik õppeaine?
Irene Käosaar: Riigikaitseõpetus on meie koolis tänuväärsel kohal. See valikaine ei ole mõeldud ainult ettevalmistuseks ajateenistusse minejatele, kuigi on kindlasti toeks…
5 minutit -
Strateegia nimi − „Uus õpikäsitus”
TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory arutati 30. oktoobril elukestva õppe strateegiat 2014−2020.
Olen strateegia kavandi aruteludel osalenud neli korda ja viimast versiooni lugedes olin mõnevõrra pettunud. Seal ei olnud enam seda emotsiooni, mis oli varasematest aruteludest meelde jäänud. Minister Aaviksoo võrdles strateegia eelviimast varianti paar aastat tagasi Prantsuse revolutsiooniga. Nüüdne dokument on aga puhtalt juriidiline tekst, kus korduvad sõnad…
4 minutit -
Miks me talume õpilaste looderdamist?
ETV-s on näidatud juba mitu osa tõsieluseriaalist „Üheksandikud”. Vaatajate peamine reaktsioon on olnud suur ehmatus. Kas tõesti teavad üheksanda klassi õpilased nii vähe? Kas tõesti puudutakse ja hilinetakse nii palju? Kas tõesti huvitab õppimine nii väheseid noori? Nendele ja teistelegi küsimustele, mida seriaal on esile kutsunud, vastab „Üheksandike” matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo.
Kas me näeme „Üheksandikes” tüüpilisi Eesti koolilapsi?
Agu Ojasoo: „Üheksandikes”…
6 minutit2 kommentaari -
Kes otsustab kutsekooli õppekavade mahu?
Uus kutseõppeasutuse seadus lubab õppemahtusid oluliselt vähendada, ent kes otsustab, mis on paras maht?
Nagu üldhariduskoolis on võetud eesmärgiks vähendada õppkavade mahtu kaks korda, nii on sama teema päevakorral ka kutsekoolis. Kui firmas kohapeal õpib puhastusteenindaja ameti selgeks poole aastaga, siis miks peaks kutsekooliõpilane sedasama ametit õppima oma koolis kaks aastat? Nii küsiti Narvas toimunud kutsekoolijuhtide nõupidamisel, kus uue kutseseaduse…
5 minutit2 kommentaari -
Lahmuse on poolenisti kutsekool
Erivajadustega laste kool annab noorele väga hea ettevalmistuse kutsekooli astumiseks, seepärast tasub nende tavakooli üleviimist tõsiselt kaaluda.
Kuuno Tiitus on töötanud Lahmuse Kooli tööõpetuse ja kutseõppe õpetajana juba kaheksa aastat ja seda 7/24, nagu ta ütleb. Ta õpetab õpilastele puidutööd, aga juhendab ka korvpallitreeninguid, kavas on avada noorematele õpilastele puidutööring.
Varem õpetas Kuuno Tiitus tööõpetust Imavere põhikoolis, kuid Lahmusel meeldib talle tunduvalt…
6 minutit -
Ka õpilane suudab konflikte lahendada …
Kooliprobleemide lahendamine peaks olema senisest rohkem ka õpilaste endi asi.
Õpilaste konfliktide lahendamine, võitlemine koolikiusamisega jms on õpetajatöö üks väsitavamaid külgi. Probleem on aga selles, et paljud koolid ei oska otsida siin abi õpilastelt endilt. Väga harva teadvustatakse, et õpilasedki suudavad oma kaaslaste vastuolusid lahendada ja neid ära hoida. Näiteks noorteühingu TORE liikmed õpivad koolitusel konflikte lahendama ja on…
6 minutit1 kommentaar -
Ükski kool ei tohi maha jääda
10. oktoobril esines meie riigikogu konverentsikeskuses ettekandega Soome haridus- ja kultuuriminister Krista Kiuru.
Ettekande esimeses pooles selgitas minister Kiuru Soome haridusedu tagamaid, teises peatus probleemidel, millega Soomes hariduses praegu tegeldakse.
Mis on taganud Soomele edu?
PISA uuringutes on Soome olnud nii hea eelkõige põhjusel, et võrreldes teiste maadega on Soomes väga vähe nõrkade tulemustega õpilasi, märkis minister Kiuru. Ta lisas, et see ei…
8 minutit1 kommentaar -
Mida lubatakse valimiste eel hariduse vallas?
Seoses lähenevate valimistega küsis Õpetajate Leht suurematelt erakondadelt ja valimisliitudelt, mida on neil kavas ette võtta hariduse vallas.
Vastused olid konstruktiivsed. Kinnitatakse, et haridus viiakse kohaliku arengu teenistusse ning kõige paremaks kooliks saab kodulähedane põhikool. Lubatakse meie vene lastele eesti keel juba põhikoolis selgeks õpetada, nii et neil poleks enam raske gümnaasiumis eesti keeles õppida. Lubatakse luua täiendavaid lasteaiakohti,…
2 minutit -
Vererõhu mõõtmisest
Teisipäeva hommikul kell kümme avalikustas sihtasutus Innove 2013. aasta riigieksamite statistika. Täpselt samaks ajaks, kella kümneks, kutsuti ajalehtede haridustoimetajad Suur-Sõjamäele Innovesse väiksele selgitusele, kus manitseti, et riigieksamite tulemuste põhjal ei ole õige koolide pingeridu koostada. Paraku – juba tunni aja pärast olid pingeread ajalehtede võrguversioonides üleval …
Innove analüütik Krista Hinno rõhutas, et nende sihtasutus pole kunagi koolide pingeridu koostanud ega hakka seda…
4 minutit -
Täna avatakse Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus
Tallinna ülikoolis avatakse täna, 13. septembril nüüdisaegse sisustusega haridusinnovatsiooni keskus. Esialgses tööversioonis nimetati innovatsioonikeskust didaktikakeskuseks, selgitab innovatsioonikeskuse juhataja professor Mati Heidmets. Põhjus oli asjaolus, et just didaktikas olid probleemid kõige suuremad.
Nimelt väärtustasid instituudid ainult oma põhitegevust, jättes didaktikud suuremal või vähemal määral saatuse hoolde. Lisaks olid eri õppeainete didaktikud ka eri instituutides ega teinud omavahel…
6 minutit -
Läti noored eelistavad õppida Eestis
Valgamaa kutseõppekeskus õpetab juba teist aastat ka lõunanaabrite lapsi.
Möödunud sügisel võttis see kool õppima 11 läti keelt rääkivat ehituspuuseppa ja tänavu 16. Veokorraldust (õpilased on nii Eestist kui ka Lätist) asus mullu õppima üheksa ja tänavu neli läti õpilast.
Ehituspuuseppade väljaõpe toimub põhikooli baasil, mis tähendab, et noored peavad õppima ka keskkoolis õpitavaid üldaineid. Kuna noormehed eesti keelt veel ei…
5 minutit -
Kuidas kavatsete üle minna õpetaja 35-tunnisele töönädalale ja uuele palgasüsteemile?
HELMER JÕGI
Jaan Poska gümnaasiumi direktor
Oleme õpetajatega uuest palgakorraldusest rääkinud ja jõudnud tõdemuseni, et õpetajaamet on kutsumus ning seda ei saa tükeldada ja iga tüki eest eraldi maksta – see ei looks koolis head akadeemilist õhkkonda. Meil jääb endiselt 20−21 püstijalatundi baasiks ja kes annab üle selle, peab endiselt ka rohkem…
4 minutit1 kommentaar -
Mitut koolivaheaega on vaja?
Kahes Tallinna koolis on alanud õppeaasta kevadisel poolaastal kaks vaheaega.
Õppeaasta alles algas, aga kaks Eesti kooli on juba läbi mõelnud, kuidas õpilaste kevadväsimusele vastu asuda. Nimelt ootab Tallinna inglise kolledži ja Kesklinna vene gümnaasiumi õpilasi teisel poolaastal ühe koolivaheaja asemel kaks koolivaheaega – üks veebruari ja teine aprilli lõpus. See tähendab, et just kõige suurema kevadväsimuse eel, veebruari lõpul, saavad lapsed…
6 minutit -
Riigigümnaasiumid tõusuteel
Riigile kuuluva puhta gümnaasiumi idee on muutumas unistusest reaalsuseks. Tänavu alustab uuendatud või uhiuutes ruumides tööd koguni neli riigigümnaasiumi. Loomulikult on sellele kaasa aidanud riigi selge ja tugev toetus. Praeguse seisuga on aga loota, et puhtaid riigigümnaasiume tekib veel juurde ja nendelgi on lootust saada endale laitmatud hooned. Viimane nüüdisaegne koolimaja peaks valmis saama 2020. aastal.
Üks hea asi, mis riigigümnaasiumid…
6 minutit -
Veel üks aken Euroopa poole valla
26. augustil peeti Tallinna Euroopa kooli avaaktust.
Eesti vajab välisriikide tippspetsialiste ja nende lastele on vaja siin heal tasemel koole, kus õpitaks inglise, prantsuse või saksa keeles. Seni on meie välisspetsialistid pannud oma lapsi Tallinnas asuvasse rahvusvahelisse kooli Liivalaia tänaval, nüüd on aga vajadus koolikohtade järele kasvanud ja tegevust alustab ka Tallinna Euroopa kool Ülemiste City’s.
Sihtasutuse Innove juhatuse liige Robert Lippin…
2 minutit -
Kelle jalg adra taga astub …
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool tähistas 10. augustil oma asutamise 100. aastapäeva.
Pidulikul juubeliaktusel jagati au- ja tänukirju ning toonitati Olustvere kooli headust. Seda rõhutasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, riigi koolivõrgu juhataja Kalle Küttis, Innove juhatuse esimees Lea Orro, Viljandimaa haridusjuht Ilmar Kütt ja paljud teised, nende hulgas Läti Priekule põllumajanduskooli direktor Imants Kupcs, kelle õpilased Olustveres tihti praktikal käivad.
Ehkki Olustveres õpitakse paljusid…
5 minutit -
Gruusia kutsekoole aitamas*
Gruusial on meilt ja meil Gruusialtki mõndagi õppida, nendib Rakvere Ametikooli direktor Hannes Mets.
Kaks nädalat tagasi külastas direktor Hannes Mets Iberia sõpruskutsekooli Gruusias, et korraldada kahele sealsele õpilasele praktika ja kahele õpetajale stažeerimine Rakveres.
Neli selle kutsekooli õpetajat on juba käinud Rakveres stažeerimas − 2011. aastal tutvusid sealse kooli auto- ja arvutiõpetajad Rakvere Ametikooli praktikabaasidega, külastades ka linna auto- ja arvutiettevõtteid. Iberia…
6 minutit -
Miks mulle Kesklinna erakool meeldib?
Ei saa öelda, et oleksin fundamentaalne erahariduse pooldaja. Pooldan segavariante, kus on nii era-, munitsipaal- kui ka riigikoole. Aga jälgides juba paar nädalat kestnud erakoolivastast kampaaniat, mis päevalehtedes on spontaanselt puhkenud, tekib soov öelda mõni sõna ka erakooli, täpsemalt asutamisel oleva Tallinna Kesklinna Põhikooli toetuseks.
Eelkõige meeldib mulle, et kesklinnas avatav erakool aitab meil leevendada reaalainete heade valdajate defitsiiti. Väidetavalt…
4 minutit -
„Kasu” on sõna, mis määrab suhtumise
Riik peaks õpilaste praktikat juhendavaid ettevõtteid rahaga toetama, leiab Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin.
Õpilastele praktikakohtade leidmine on kutsekoolide üks suuremaid peavalusid. Kõige vastumeelsemalt võtavad praktikante vastu väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted, kus on töötajaid vähe ning iga euro firmale elu ja surma küsimus. Neil ei ole lihtsalt aega noori juhendada, sest pingeline igapäevatöö tahab tegemist. Kui nad aga…
6 minutit -
Millisena näeb kooli riigikaitseõpetaja?
Koolis peaks olema praegusest tugevam ühiskonnaõpetus, rohkem õppeainete lõimimist ning rühmapedagoogikat, leiavad alljärgnevas kahekõnes riigikaitseõpetajad Kristo Pals MTÜ-st Riigikaitse Rügement ja Meelis Rõigas, kes õpetab riigikaitset Saku gümnaasiumis.
Kas „Välisilma” vaatate?
Riigikaitseõpetajana tööd alustades olid nii Kristo Pals kui ka Meelis Rõigas üllatunud, kui vähe gümnasistid maailmas toimuvast teavad.
Meelis Rõigas: Küsisin oma õpilastelt, kes on Julian Assange, aga ainult üks…
8 minutit -
Gümnaasium teeb koostööd suurtükiväepataljoniga
Kõige parema riigikaitseõpetuse tagab kooli otsene koostöö kaitseväega, leiab Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part.
Enamasti toonitatakse, et riigikaitseõpetuses pole eesmärk läbida õpilastega sõduri baaskursust, vaid tutvustada kaitseväge kui niisugust. Rakvere gümnaasiumis on kujunenud siiski välja just tihe koostöö kaitseväega. Näiteks kõik riigikaitseõpetajad on neil Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljonist. Aivar Part toob välja selle koostöö peamised plussid.
– Iga teemat õpetab…
5 minutit -
Ärgem kartkem eriarvamusi!
16. ja 17. mail arutas Eesti kutsehariduse edendamise ühingu (EKEÜ) juhatus oma edasist tegevuskava.
„Küsimus on selles, mida me tahame oma ühinguga lähiaastatel saavutada,” ütleb EKEÜ juhatuse esimees, Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus. „Meil on tuleviku kohta erinevaid arvamusi, kuid me ei karda neid, sest just eriarvamused panevadki kõige paremini järele mõtlema, kas sa ikka ajad õiget asja ning kas sinu tegevus…
7 minutit -
Noored mängisid Tallinna volikogu istungit
3.−5. maini toimus Tallinna linna noortevolikogu ja MTÜ Tegusad Eesti Noored eestvedamisel Tallinna linnavolikogu istungi simulatsioon.
Esimesed kaks päeva kulusid istungi ettevalmistusele Tallinna ühisgümnaasiumis, kus jaguneti transpordi-, keskkonna-, noorsootöö-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduskomisjoniks. Tallinna õpilased läksid õhtuks koju, Jõgevalt, Mahtrast, Tartust, Nõost, Käinast ja teistest kaugematest kohtadest tulnud magasid aga ühisgümnaasiumi klassiruumides oma kodust kaasa võetud kummimadratsitel, nii et…
2 minutit2 kommentaari -
Kutsekool ja gümnaasium ühe katuse all
Viis aastat tagasi ühendati Väike-Maarja gümnaasium ja õppekeskus üheks õppeasutuseks ja see otsus on ennast õigustanud.
Väike-Maarja õppekeskuse tulevik oli 2007. aastal küsimärgi all, sest õpilasi jäi iga aastaga vähemaks. Kui gümnaasiumist ja õppekeskusest otsustati teha ühine õppeasutus, oli ideel nii pooldajaid kui ka vastaseid. Kahte nii erinevat koolikultuuri ei ole võimalik kokku sulatada, oli vastaste peamine argument. On küll,…
6 minutit