Raivo Juurak
-
Tudengid hakkavad valikkursusi õpetama
Tänavuse õppeaasta teisest veerandist hakkavad päris mitme gümnaasiumi õpilastele valikkursusi õpetama TLÜ ja TTÜ tudengid.
Idee on pärit TLÜ haridusinnovatsiooni keskusest (HIK). Eesmärk oli tuua õpetamise juurde tudengeid, kes pole otseselt õpetajaks kavatsenud õppida, tutvustades neile põnevaid aktiivõppe meetodeid jms.
HIK-i arendusspetsialist Kerttu Mölder ja koordinaator Merlin Linde meenutavad, kuidas aprillis tekkinud idee reklaamimiseks tehti plakatid ja pandi need ülikoolides üles….
3 minutit -
Haridusvaldkonna saavutused ja sihid
12. augustil tutvustati HTM-i Tallinna esinduses ajakirjanikele dokumenti „Haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüs 2015”.
HTM-i analüüsiosakonna juhataja Aune Valk nimetas dokumenti iga-aastaseks ausaks inventuuriks, kus tuuakse esile nii haridusvaldkonna saavutused kui ka väljakutsed. Sõnavõtu ja kommentaaridega esines minister Jürgen Ligi.
Haridus, tootmine, palk
Silma torkas hariduse järjekindel seostamine tootmise ja palgaga. Näiteks peeti oluliseks välja tuua, et kõrgtehnoloogilised tooted ja teenused moodustavad meie…
5 minutit -
Eduko – esimene samm parema õpetaja poole
29. mail tähistati Tallinnas kuus aastat kestnud Eduko programmi lõppemist piduliku konverentsiga.
Euroopa Liidu sotsiaalfondist rahastatud Eduko programmis edendasid ülikoolid aastatel 2008–2015 Eesti haridusteadust ja õpetajakoolitust. Programmi koordineeris SA Archimedese Eduko büroo.
Et taolist programmi oli hädasti vaja, näitas selle aluseks olnud Eesti õpetajahariduse strateegia 2008–2013, aga ka mitmed uuringud ja hinnangud. Näiteks osaühingu Hermesinvest 2010. aastal tehtud uuringus „Õpetajakoolituse…
6 minutit -
Kuidas toetada uut õpikäsitust?
1. juunil sai esimest korda kokku TLÜ haridusinnovatsioonikeskuse (HIK) nõukoda, kus arutati ajurünnaku korras võimalusi minna kiiremini üle uuele õpikäsitusele. Alljärgnevalt mõned väljavõtted huvitavamatest ideedest.
• Õppida tuleb Lätilt, kus uuendusmeelsed õpetajad õpivad laupäeval-pühapäeval Riias uusi õpimeetodeid rakendama ja juba järgmisel nädalal kasutavad nädalavahetusel õpitut koolis. Ja nii tehakse läbi terve aasta. Järgmisel aastal on Riias õppinud õpetajad juba oma piirkonna…
2 minutit -
Uus vaatenurk – mängiv õpetaja
21. mail kohtus Eesti õpetajate liidu juhatus kirjanik Jan Kausiga. Teemaks oli mänguline õpetamine ja takistused, mis ei võimalda seda praegu piisavalt kasutada.
Jan Kaus ütles, et mäng on väikese inimese töö, lisades, et mäng on ka suure inimese töö. Õpetajat saab võrrelda näitleja, lavastaja, stsenaristi ja mängujuhiga, kõik need ametid on ju seotud mängu ja mängulisusega. Jan Kaus viitas mängivast…
5 minutit -
Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt
Kolmsada pagulast, keda Euroopa Liit meile kvoodi alusel pakub, tuleb muidugi vastu võtta. Kuid nende vastuvõtmiseks tuleb korralikult valmistuda.
Pagulased tuleb vastu võtta, sest kui inimesed on hädas, tuleb neid aidata. Seda on meile meie vanemad, õpetajad ja raamatudki alati sisendanud. Selline on meie kasvatus. Ja võib-olla tuleks tõesti vastu võtta isegi tuhat pagulast, nagu soovitab Siim Kallas, ja…
4 minutit1 kommentaar -
Õpetaja vabalava – uus võimalus tõsta õpetaja staatust
14. mail leidis Tallinnas energia avastuskeskuses aset esimene õpetaja vabalava, kus Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Petri Asperk etendas arvutiõpetuse tundi ning Haabersti vene gümnaasiumi õpetaja Liina Norit kandis publikule ette keelekümblusklassi matemaatikatunni.
Miks on vaja korraldada õpetaja vabalava? Sest inimene vajab tunnustust rohkem kui õhku, on öelnud sotsioloog Ülo Vooglaid, ja see käib ka õpetaja kohta. Meil…
9 minutit -
Suur mure poiste ja meeste pärast
Kutseõppeasutuste juhid ja õpetajad ei kujuta kuigi hästi ette, kuidas oma koolis ja ka ühiskonnas laiemalt soolist võrdõiguslikkust edendada.
Nii tõdeti 8. mail Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse (ENUT) kevadkonverentsi ettekandes „Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud”. Ettekanne põhines 2014. aastal tehtud küsitlustel, mille käigus intervjueeriti 24 kutsehariduse valdkonna inimest: 8 nais- ja 6 meeskutseõpetajat, 3 nais- ja 3 meeskutsekoolijuhti…
7 minutit -
Kas erakooli peab toetama või mitte?
Erakoolide tegevustoetusest ilmajätmise idee kutsus esile elava diskussiooni ka Eesti haridusfoorumi diskussioonilistis. Küsimus osutus sedavõrd keerukaks, et ühese hinnanguni ei jõutudki, küll aga saadi teatav ülevaade idee pooldajate ja vastaste argumentidest. Järgnevalt mõningad iseloomulikud seisukohad.
– Riik võiks arvestada, et erakoolid on enamasti kogukonnakoolid, kuhu lapsevanemad panustavad tavakooli vanematest mitu korda rohkem nii raha kui ka aega. Miks aga hakkavad…
6 minutit -
Gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla?
Pikka aega on olnud õhus idee, et väiksed maagümnaasiumid võiksid liituda naabruses asuva kutsekooliga, kuid viimasel ajal räägitakse sellest järjest vähem.
Eestis on gümnaasiumi ja kutsekooli ühinemise kohta hea näide: Väike-Maarjas liitusid 2008. aastal gümnaasium ja kutsekool ning ollakse igati rahul.
Hea eeskuju pole aga leidnud järgimist. Pikalt peeti läbirääkimisi Põltsamaa gümnaasiumi ja lähinaabruses asuva ametikooli ühendamise üle, kuid lõpuks…
7 minutit -
Riigieksamite periood on alanud
Tänavune riigieksamite periood algas 27. aprillil eesti keele eksamiga. Eesti keele riigieksamile registreerus 7222 ja eesti keele teise keelena eksamile 2497 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi. Eksamiperiood lõpeb 21. mail matemaatika riigieksamiga.
Eesti keele riigieksami lugemisosa alustekstideks olid katkend Andrus Kivirähki näidendist „Kevadine Luts”, Jürgen Rooste poeem „Rahvaloendaja”, David Vseviovi artikkel „Kas ajalugu tunneb usaldust?” ning Alar Karise artikkel „Oma hing ja…
1 minut -
Kes peaks kiitma koka keedetud suppi?
Eelolevast sügisest võivad kutsekoolid taotleda endale õigust oma lõpetajatele ise kutset anda.
Kutsekoda, Eesti kutsehariduse edendamise ühing ja HTM korraldasid Tallinna tööstushariduskeskuses 17. aprillil infopäeva, mille teema oli kutsekool kui kutseandja. Kui seni kutsekool õpetas ja kutse sai õpilane n-ö väljastpoolt kooli ehk töömaailma kutseandja tehtud kutseeksamil, siis sellest sügisest hakkavad kutsekoolid valmistuma oma lõpetajatele ise kutset andma. Seminaril rõhutati,…
6 minutit -
Kuidas saada paat õiges suunas liikuma
9.–12. aprillini toimus kaitseväe keskpolügoonil viie kooli ühine riigikaitseõpetuse laager.
Ühises laagris osalesid Tallinna Vanalinna hariduskolleegium, Saku gümnaasium, Pirita majandusgümnaasium, Lasnamäe üldgümnaasium ja Tallinna humanitaargümnaasium – kolm eesti ja kaks vene kooli.
Laagriülem major Meelis Peterson märkis, et viie kooli ühise laagri mõte oli tekitada ühtekuuluvustunnet. Algul oli mõte teha isegi eesti ja vene õpilaste segarühmad, et noored üksteisega paremini tuttavaks…
4 minutit -
Kätekõverdused on su teine nimi!
Riigikaitseõpetus muutub kõigile kohustuslikuks – nii kõlab uue koalitsioonileppe üks punkte. Krimmi poolsaar on okupeeritud, Donbassis on hukkunud juba tuhandeid inimesi, president Ilves on avaldanud arvamust, et Eesti vallutamisele kulub Venemaal neli tundi. Arusaadav, et sellises olukorras läheb mõte kohustuslikule riigikaitseõpetusele.
Kui aga pisut mõelda, on asi päris kole – riigikaitsja peab ju olema valmis tapma ja ka ise surma saama….
4 minutit -
Minister Jürgen Ligi: „Mu missioon on keeruline …”
8. aprillil andis riigikogus uue haridus- ja teadusministrina ametivande Jürgen Ligi. Alljärgnevalt vastab ta küsimustele, mis lähtuvad uue koalitsioonileppe haridusvaldkonna punktidest ja haridusavalikkuses enim kõneainet leidnud teemadest.
Jürgen Ligi, kui teid valiti haridusministriks, kas teile anti kaasa ka mingi n-ö suur ülesanne, mille peate täitma? Näiteks Aaviksoo ülesanne oli viia sisse tasuta kõrgharidus.
Hariduses ja teaduses ei ole…
6 minutit -
Mis õpipoisiõpe ettevõtjale maksma läheb?
2020. aastaks on HTM-il kavas luua kutseõppes 8000 õpipoisikohta. Kuidas see programm aga ettevõtjatele vastuvõetavaks muuta?
Euroopa Liit on eraldanud Eestile 25 miljonit eurot õpipoisiõppe edendamiseks. Haridusministeeriumi kodulehel on kirjas, et käesoleval õppeaastal „parandatakse õpipoisiõppe korraldust ja koordineerimist. Luuakse ligikaudu 600 täiendavat õppekohta õpipoistele ja kaasatakse uusi ettevõtteid õpipoisiõppe läbiviimisse.”
Eestis on püütud laialdast õpipoisiõpet käivitada juba varem. Selle õppevormi…
6 minutit -
Lõpp aineõpetusele!
Soomlased ei väsi üllatamast. Ajal, mil meil nõuavad kõik endale tunnimahtu juurde ja tunniplaani püütakse järjest uusi õppeaineid sisse suruda – alates malest ja etiketist ning lõpetades ettevõtlusega –, on soomlased asunud täpselt vastupidisele teele ehk õppeainete kaotamisele, et hakata minema üle teemapõhisele õppele. Jah, alates augustist 2016 algab neil uue õppekava järgi teemapõhine õpe. Ühe teema raames õpitakse seal mitut ainet…
4 minutit -
Kui palju aitab „Noor meister” noortel kooli valida?
6. ja 7. märtsil toimus Tallinnas kutsehariduse mess „Noor meister”, kus nii õpilased kui ka täiskasvanud said tutvuda kutsekoolides pakutavaga.
Võistlejaid oli messil 350 ja võisteldi 25 erialal. Pealtvaatajaid käis esimesel päeval ligi seitse tuhat ja teisel päeval üle kolme tuhande. Seega oli kutsekoolist huvitatud väga suur hulk inimesi.
„Noorel meistril” on kaks ülesannet korraga. Ühelt poolt selgitatakse…
7 minutit -
Tallinna laste turvakeskuses avati laste kainestustoad
Siseministeerium alustas 10. märtsil programmi „Tark vanem” raames üle-eestilist teavituskampaaniat, mille eesmärk on õpetada koolieelikute ja algklassilaste vanematele, kuidas oma lapsi alkoholist ja teistest meelemürkidest eemal hoida.
Kampaania avalöök anti Tallinna laste turvakeskuses pressikonverentsina. Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ütles ajakirjanikele, et alkoholi esmatarbimine liigub üha noorema ea suunas. Iga kolmas laps on enne 11-aastaseks saamist purjus olnud….
2 minutit -
Kas meie kool õpetab piisaval määral homseid oskusi?
Kõige väärtuslikum homne oskus on oskus teha koostööd, olla ettevõtlik ja aktiivne.
Mis on toonud meid siia, see ei vii meid enam edasi, tõdes president Toomas Hendrik Ilves ka vabariigi aastapäeval peetud kõnes. Seejuures pidas ta silmas ka haridust: „Kui praegu kooliteed alustavad lapsed tööle jõuavad, on 40% tänastest töökohtadest kadunud või muutunud. Küsigem siis: kas meie…
13 minutit
