Raivo Juurak
-
Digiajastu laps on looja, looja, looja!
Eesti koolilaps peab olema arvutimaailmas looja, mitte valmiskauba tarbija, toonitati Tiigrihüppe sihtasutuse 21. veebruaril peetud aastakonverentsil.
Maailm on täis suurepäraseid ingliskeelseid e-õppematerjale ja kas ei oleks kõige odavam õpetada Eesti õpetajatele lihtsalt inglise keel korralikult selgeks, küsis konverentsi vestlusringis koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi. Temaga nõustuti ainult pooleldi. „Maailma parimaid materjale tuleb kindlasti kasutada, kuid peame suutma e-õppe ülesandeid ka…
4 minutit -
Missugusest õpetajast saab legend
Akadeemik Heino Liimetsa 85. sünniaastapäevale pühendatud konverents 18. veebruaril Tallinna ülikoolis keskendus õpetajaks olemisele. Ettekannetega esinesid kasvatusteadlane professor Airi Liimets, Eesti draamateatri lavastaja Merle Karusoo ja emeriitprofessor Jüri Orn.
Airi Liimets võttis oma ettekandes legendaarsete õpetajatena vaatluse alla omaenda eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tartu 8. keskkoolis Vello Saage, kauaaegse Rakvere muusikaõpetaja Jaan Paku, klaveriõpetaja Bruno Luki ja vene kirjanduse õppejõu…
2 minutit -
Kas õpetamine on kunst?
Seoses legendaarsete õpetajate teemaga, mida käsitleti Heino Liimetsa konverentsil, kerkib taas üles vana hea küsimus − kes siis õpetaja on. Kas ta on nagu väga hea oskustööline, kes töötab kindlate reeglite järgi, täidab ülevalt saadud ülesandeid? Või on ta pigem kunstnik, kes võtab endale ise ülesandeid ning leiab neile loovaid lahendusi? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata.
Võtame näiteks ministeeriumi kavatsuse…
4 minutit -
Esmaspäeval algas üleminek arvutipõhisele õppele
Esmaspäeval, 11. veebruaril anti Gustav Adolfi gümnaasiumis avalöök Eesti arvutipõhisele õppele üleminekuks. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid pilootprojekti, millega viiakse matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õppimine arvutipõhiseks.
Ettevõtmise pöördelist tähtsust Eesti haridusele rõhutas haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes algatas 1996. aastal Tiigrihüppe programmi. Ta meenutas, et selle edumeelse programmi tulemusena…
3 minutit1 kommentaar -
Ministeerium kimbutab Võrumaa kutsehariduskeskust
Võrumaa kutsehariduskeskust ähvardab rakenduskõrghariduse õppekavade sulgemine, mille tagajärjel võib õppijate arv koolis langeda ligi poole võrra.
Riigikogus arutusel oleva uue kutsekooliseaduse § 59 välistab rakenduskõrgharidusõppe kutseõppeasutuses ja see tähendab, et Võrumaa kutsehariduskeskus peab sellest loobuma. Tundub loogiline, et kutsekool peab olema kutsekool, paraku on mitu poliitikut, ettevõtjat ja ka Võru maavanem protestinud rakenduskõrghariduse kadumise vastu Võrumaalt.
Küsimused ministrile
Ka haridusministri…
7 minutit -
Mida õppida Tõstamaa koolivägivalla juhtumist?
Möödunud nädalal avaldasid Tõstamaa keskkooli raskestikasvatatavate klassi õpilased internetis filmilõigu sellest, kuidas koolipoisid mõnitavad matemaatikaõpetajat. Küsisime sel puhul teistelt kogenud õpetajatelt, kuidas nemad on rasketes olukordades ja käitumishäiretega lastega toime tulnud.
Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpetaja Tiina Teppo töötas kaheksa aastat koolis, kuhu koondati Tartu linna õpi- ja käitumisraskustega õpilased − Annemõisa koolis, mis suleti 2004. aastal. Seal kulus…
6 minutit -
Lõputunnistus käes ilma koolis käimata!
Andres Lehtme sai Põltsamaa ametikooli lõputunnistuse nii, et koolis peaaegu kohal ei käinudki. Sisuliselt õppis ta seal kolme aasta asemel üheainsa. Kuidas see võimalik on?
Andres Lehtme on eduka kümne töötajaga ettevõtte Antimo Autoteenindus OÜ juht ja omanik. Firma asutas ta juba 15 aastat tagasi. Autoeriala õpetas talle elu ise − praktilisi töid tehes said asjad selgeks ja peagi…
6 minutit -
Raivo Juurak: Tõstamaa sündroom
Eesti haritlane ei oska oma häid võimalusi ära kasutada – selline mulje jääb, kui Tõstamaa vahejuhtumi järelkajasid vaadata. Ainult meedia püüdis serveerida juhtunut kurioosumina, kus n-ö mitte koer ei hammusta meest, vaid mees koera – pealkirjadest jooksis läbi, et lapsed kiusavad õpetajat. Paraku on suuremate kogemustega pedagoogid märkinud, et Tõstamaa kiusamislugu on lapsemäng selle kõrval, mida nemad on kogenud, ja…
4 minutit -
Pealinna tuleb kaks Treffnerit
25. jaanuaril võttis Tallinna linnavolikogu vastu otsuse, et pealinnas gümnaasiumide põhikooli- ja gümnaasiumiosa teineteisest ei lahutata. Gümnaasiumiosa kaob aga nendel 12-klassilistel koolidel, kuhu võetakse kolm aastat järjest vastu alla 60 õpilase. Aselinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei kohusta praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus põhikooliosa gümnaasiumist eraldama ja Tallinnas seda ka ei tehta.
Siiski rajatakse pealinna aastatel 2013−2021 kaks reaalsuunaga Treffneri tüüpi puhast gümnaasiumi….
2 minutit -
Raivo Juurak: Katkem kogu maa rahvaportaalidega
Ma ei ole nii rikas, et osta endale odavat ülikonda, ütleb inglane. Seda ütlemist võiksime meeles pidada ka siis, kui soovime ületada riigi ja rahva vahel laiutavat lõhet, millele „Harta 12” osutab. Odav mittekompleksne lahendus võib osutuda kõige kallimaks
Paraku on meil valitud siiski just odav lahendus – on tehtud üksainus Rahvakogu portaal, mis kogub lihtsalt inimeste arvamusi ja…
4 minutit -
Lõimitud ainekavad – 190 lehekülge!
Kas kujutate ette, et ühte ja sama tundi valmistaks ette ja viiks läbi kaheksa õpetajat? Ei tundu võimalik? Paide gümnaasiumi õpetajad on oma tunde just kaheksakesi ette valmistanud ja läbi viinud, ning seda juba mõnda aega. Ja nagu oleks sellest veel vähe – nad on kaasanud ühistöösse veel kuus Eesti ja ühe Islandi kooli.
Jutt on elukestva õppe arendamise sihtasutuse…
5 minutit -
Põltsamaa Gümnaasium 95! Ka väike gümnaasium võib olla tõhus
Seoses 95. aastapäevaga on taas tõusnud päevakorda Põltsamaa ühisgümnaasiumi tuleviku küsimus. Uue seaduse järgi peaks kooli gümnaasiumiosas õppima vähemalt 252 õpilast, kuid ühisgümnaasiumis on neid 145.
„Gümnaasiumi suurus pole lapse kodanikuks kasvamise juures sugugi kõige tähtsam näitaja, headuse otsustab see, mida ja kuidas seal õpitakse ning õpetatakse,” leiab ühisgümnaasiumi 7.−12. kl õppealajuhataja Tiia Mikson. Tal…
8 minutit -
Kollektiivsest egoismist tuleb üle saada
Sellest on räägitud juba terve igavik, et eri ainete õpetajad ei tee koostööd, vaid pigem vastanduvad üksteisele, näiteks nõudes endale teiste arvelt tunnimahtu juurde. Olukorra ebanormaalsusest on aru saadud ja kriitikat on jagunud. Nähtust on nimetatud ainepatoloogiaks ja kollektiivseks egoismiks. Samas on takerdutud ikka üksnes probleemi nimetamise juurde, pakkumata välja konstruktiivseid lahendusi.
Midagi on hakanud siiski liikuma. Õpetajate koolitaja Leelo…
10 minutit -
KLAB on parem kui EHIS!
KLAB ei ole ei Club ega Klaabu, vaid akronüüm sõnadest kooli liikmeskonna andmebaas. Selle on välja töötanud Tallinna transpordikool ja väidetavalt on see parem kui Eesti hariduse infosüsteem EHIS.
Ent alustame kaugemalt. Kes on koolis juba kauem töötanud, ilmselt mäletab veel, kuidas andmeid oli iga aastaga järjest raskem meeles pidada, sest infot kogunes lõpuks lihtsalt liiga palju. Koolis, kus mina töötasin, leidis direktor…
5 minutit -
Raivo Juurak: Internet kui peidupaik
Vahel muutuvad asjad iseenda vastandiks. Näiteks kannab Taanis üks parempoolne erakond nime Vasak ja meie Reformierakond pole kuigi aktiivne reformija. Aga üllatav on, et isegi internet, millest pidi saama kõige avalikum paik meie avatud maailmas, on muutunud paljude jaoks pigem peidupaigaks.
10–15 aastat tagasi usuti, et tänu internetile astub meie demokraatia pika sammu edasi, sest kõik muutub avalikuks. Tänu sellele…
4 minutit -
Kuidas langeb õpetaja koormus?
Kutsekooliõpetaja koormus on pidevalt kasvanud ja õpetajad sellest väsinud. Samal ajal selgub haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna sellekohasest aruandest just vastupidine: kutsekoolis on nii aine- kui ka kutseõpetajate koormus hoopis langenud. Vt http://www.hm.ee/index.php/?popup=download&id=11840 lk 13.
Haridusfoorumi diskussioonilistis otsiti sellele vasturääkivusele seletust ja leiti järgmised kaks.
Ühelt poolt on suurenenud õpetajate normkoormus. Kui varem pidi täiskohaga kutsekooliõpetaja andma aastas 800 kontakttundi, siis nüüd 880….
2 minutit -
Kui laps tuleb kallale …
Loomulikult püüab iga pedagoog keerukat olukorda sõnadega lahendada, kuid välistatud pole seegi, et endast väljas õpilane õpetajat lausa füüsiliselt ründab, olgu siis tegemist afektiseisundis või psüühikahäirega lapsega. Mida sel juhul teha?
Enamasti ei ole Eesti õpetaja valmis siis midagi tegema, sest kusagilt on teadvusse siginenud mõte, et õpilast ei tohi sõrmeotsagagi puudutada, kui seda teed, siis oled vägivaldne, ületad piire ja väärid…
3 minutit -
Kui palju läheb maksma õpetaja tervisest hoolimine?
Raivo Juurak uuris, kui pikk on õpetajate tööpäev tegelikult – võib öelda, et tulemus on siiski omamoodi üllatav.
6 minutit -
Vajame arengut toetavat kooli
Eesti võiks võtta eeskuju Suurbritanniast, kus õpilase arengut maksimaalselt toetavad koolid saavad kvaliteedimärgi, leiab professor Margit Sutrop.
5 minutit -
Kas kaebamine on pahe?
Küllap on igaühel meist koolipõlvest meeles, et kaebaja pole õige inimene. Mäletame, et kui kaebajat kiusati, siis ei astunud keegi vahele. Ja kui keegi näiteks spikerdas, ei andnud keegi teda välja, kogu klass vaikis. Solidaarne oldi spikerdaja, mitte kaebajaga.
Seoses Silver Meikari parteist väljaviskamise ja Signe Kivile umbusalduse avaldamisega tulevad need episoodid „kuldsest lapsepõlvest” paratamatult meelde. Päris mitu mu head tuttavat on öelnud,…
4 minutit
