Sirje Pärismaa
-
Soome gümnasist õpib eestlasest pool tuhat tundi vähem
Maailma parimaks peetava koolisüsteemiga Soomes on õpilaste koormus gümnaasiumiastmes märgatavalt väiksem kui Eestis: kohustuslikke kursusi on 75 (meil 96), kooli lõpetamiseks pead olema neist rahuldavalt sooritanud 2/3.
Soome gümnasistid õpivad 510 tundi vähem kui meie noored,” lausub Tartu Herbert Masingu kooli matemaatikaõpetaja Saima Tamm, kes õpetab ka Tartu soome koolis ja on töötanud kümmekond aastat Soomes. Tamm…
5 minutit8 kommentaari -
Kes hoiab ilmaränduri lapse emakeelt?
Oleme Euroopa „rännuhimulisemaid” rahvaid – ligikaudu paarsada tuhat eestlast (15%) elab võõrsil. Emakeelt õppivaid lapsi on välismaal aga kõigest 2700.
Optimist ütleks, et juba 2700 last, sest eelmisel õppeaastal oli õppureid tuhande jagu vähem. 2700 haridus- ja teadusministeeriumi kokkuloetud last on koondunud üle ilma 53 kooli-seltsi-lasteaia juurde. Valdavalt on tegu pühapäevakoolidega, kus eesti keelt ja kultuuri õpitakse mõni kord kuus….
7 minutit -
Kodu, kas võtad mind vastu?
Eesti koolisüsteem peab muutuma paindlikumaks võõrsilt tagasi tulnud laste suhtes.
Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi 11. klassi õpilane Hanna Anderson on sündinud-kasvanud Rootsis. Stockholmi eesti kooli lõpetamise järel otsustas neiu astuda gümnaasiumi Eestis.
„Olen alati iseseisev olnud, aga üksi Eestisse tulek on mind väga palju arendanud,” lausub Anderson. „Kuna olen lapsest saati vaheaegadel siin käinud, teadsin ju enam-vähem, kuhu tulen.”
Ta arvab, et on valinud väga…
6 minutit -
Erakool peab poole pearahaga ellu jääma
Tallinna Jaani kirikus on 17. aprillil heategevuskontsert Võrumaa kaguservas asuva Pikakannu kooli päästmiseks − 20 õpilasega erakoolil jääb iga kuu koduvallalt saamata 657 eurot, kuna Lasva vald on sügisest saati maksnud pearaha riiklikust piirmäärast vaid poole.
„Sellise olukorra tõttu on meil raha aastas ligi 7000 eurot vähem,” lausus Pikakannu kooli direktor Liina Vagula. 2013. aastal on vabariigi valitsuse määruse kohaselt…
2 minutit -
Valimised annavad koolidele ajapikendust
Ehkki ligi 70 kooli gümnaasiumiastmes õpib vaid 60 last ja kümne kooli 10. klassi astus mullu sügisel alla kümne õpilase, ei kiirusta omavalitsused keskkoole põhikoolideks muutma.
Maavalitsustest saadud esialgseil andmeil on 1. aprilliks, mil PGS-i järgi tuli omavalitsustel langetada otsus koolide ümberkorraldamise kohta, vaid kolm volikogu teatanud gümnaasiumi reorganiseerimisest põhikooliks. Harjumaal muutub põhikooliks Kolga keskkool, Lääne-Virumaal Tapa vene gümnaasium, Viljandimaal…
2 minutit -
Tööränne viib lapsed koduõppele
Tervislikel põhjustel koduõppel olevate laste üldarv on paari aastaga kaks korda langenud, kasvamas on aga lapsevanema soovil kodus õppijate arv.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merike Mändla sõnul kasvab vanema soovil koduõppele minejate arv eelkõige seepärast, et välismaale tööle siirduvad pered võtavad lapsed kaasa. Tihti ollakse võõrsil mõni kuu või aasta ja nii lühikeseks ajaks ei peeta otstarbekaks last uude kooli…
5 minutit -
Koolide kodulehed jäävad pildituks
Õpilaste nimekirjade ja fotode kooli kodulehel avalikustamise turvarisk on mikroskoopiline, võrreldes suhtlusvõrgustikes peituvate ohtudega.
Tõstamaa keskkooli kodulehel algas digipildiajastu kümne aasta eest. Selle aja jooksul on sinna kooli sündmustest palju fotosid-videoklippe üles laetud. Ka vanemad ja vanavanemad on ühendust võtnud ning rõõmustanud, et laste tegemistest piltide vahendusel osa saavad. Mõnigi lapsevanem on kurtnud, et lapse teise kooli minnes ei saa…
7 minutit -
Teisel ringil põhikoolis
Kolmes põhikoolis – Saugal, Ardus ja Vana-Vigalas − pakutakse kaugõppe võimalust neile, kel haridustee varakult katki jäänud.
Kuigi me pole oma kaugõppele reklaami teinud, õppureid jagub, info liigub suust suhu, lausub Sauga põhikooli direktor Arvo Tali. Pärnumaal Saugal alustati kaugõppega viie aasta eest. Nüüdseks on lõpetanuid poolsada. Sel õppeaastal on 7.−9. klassis tarkust nõutamas 17 õpilast vanuses 17−40. Kool kavatseb kaugõppeosa veelgi…
4 minutit -
Millal tuleb Eestisse Soome lütseum?
Ehkki üldhariduskoolides on kolme aastaga lisandunud kolmsada soome keele õppijat, omandab meie hõimurahva keelt alla 1% õppuritest.
Uus riiklik õppekava tõi lastele võimaluse õppida „suurte” keelte kõrval teise võõrkeelena ka soome keelt. Õppega alustas mullu kolm kooli: Viljandi Kesklinna kool, Tartu Mart Reiniku kool ja Jõgeva ühisgümnaasium, tänavu lisandus Pärnu Ülejõe gümnaasium. Kokku sadakond last. Et soetada õppematerjali ja koolitada…
8 minutit -
Tartu õpetajad võitlevad kesise õigekirjaoskusega
Tartu linna emakeele ainesektsioon on juba 13 aastat korraldanud linna ja maakonna õpilastele õigekirjaolümpiaadi.
Ainesektsiooni juhataja Malle Mallingu sõnul sai olümpiaaditraditsioon alguse õpetajate murest õigekirjaoskuse languse pärast kogu riigis. Interneti sisseränne õigekeeles oli juba toona tunda ja see sundis õpetajaid mõtlema välja alternatiivseid meetodeid, mis sunniks õpilasi õigekirjale enam tähelepanu pöörama. Õigekirjaolümpiaad keskendub kitsaskohtadele, milles sageli eksitakse −…
3 minutit
