Sirje Pärismaa
-
Soome gümnasist õpib eestlasest pool tuhat tundi vähem
Maailma parimaks peetava koolisüsteemiga Soomes on õpilaste koormus gümnaasiumiastmes märgatavalt väiksem kui Eestis: kohustuslikke kursusi on 75 (meil 96), kooli lõpetamiseks pead olema neist rahuldavalt sooritanud 2/3.
Soome gümnasistid õpivad 510 tundi vähem kui meie noored,” lausub Tartu Herbert Masingu kooli matemaatikaõpetaja Saima Tamm, kes õpetab ka Tartu soome koolis ja on töötanud kümmekond aastat Soomes. Tamm…
5 minutit8 kommentaari -
Kes hoiab ilmaränduri lapse emakeelt?
Oleme Euroopa „rännuhimulisemaid” rahvaid – ligikaudu paarsada tuhat eestlast (15%) elab võõrsil. Emakeelt õppivaid lapsi on välismaal aga kõigest 2700.
Optimist ütleks, et juba 2700 last, sest eelmisel õppeaastal oli õppureid tuhande jagu vähem. 2700 haridus- ja teadusministeeriumi kokkuloetud last on koondunud üle ilma 53 kooli-seltsi-lasteaia juurde. Valdavalt on tegu pühapäevakoolidega, kus eesti keelt ja kultuuri õpitakse mõni kord kuus….
7 minutit -
Kodu, kas võtad mind vastu?
Eesti koolisüsteem peab muutuma paindlikumaks võõrsilt tagasi tulnud laste suhtes.
Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi 11. klassi õpilane Hanna Anderson on sündinud-kasvanud Rootsis. Stockholmi eesti kooli lõpetamise järel otsustas neiu astuda gümnaasiumi Eestis.
„Olen alati iseseisev olnud, aga üksi Eestisse tulek on mind väga palju arendanud,” lausub Anderson. „Kuna olen lapsest saati vaheaegadel siin käinud, teadsin ju enam-vähem, kuhu tulen.”
Ta arvab, et on valinud väga…
6 minutit -
Erakool peab poole pearahaga ellu jääma
Tallinna Jaani kirikus on 17. aprillil heategevuskontsert Võrumaa kaguservas asuva Pikakannu kooli päästmiseks − 20 õpilasega erakoolil jääb iga kuu koduvallalt saamata 657 eurot, kuna Lasva vald on sügisest saati maksnud pearaha riiklikust piirmäärast vaid poole.
„Sellise olukorra tõttu on meil raha aastas ligi 7000 eurot vähem,” lausus Pikakannu kooli direktor Liina Vagula. 2013. aastal on vabariigi valitsuse määruse kohaselt…
2 minutit -
Valimised annavad koolidele ajapikendust
Ehkki ligi 70 kooli gümnaasiumiastmes õpib vaid 60 last ja kümne kooli 10. klassi astus mullu sügisel alla kümne õpilase, ei kiirusta omavalitsused keskkoole põhikoolideks muutma.
Maavalitsustest saadud esialgseil andmeil on 1. aprilliks, mil PGS-i järgi tuli omavalitsustel langetada otsus koolide ümberkorraldamise kohta, vaid kolm volikogu teatanud gümnaasiumi reorganiseerimisest põhikooliks. Harjumaal muutub põhikooliks Kolga keskkool, Lääne-Virumaal Tapa vene gümnaasium, Viljandimaal…
2 minutit -
Tööränne viib lapsed koduõppele
Tervislikel põhjustel koduõppel olevate laste üldarv on paari aastaga kaks korda langenud, kasvamas on aga lapsevanema soovil kodus õppijate arv.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merike Mändla sõnul kasvab vanema soovil koduõppele minejate arv eelkõige seepärast, et välismaale tööle siirduvad pered võtavad lapsed kaasa. Tihti ollakse võõrsil mõni kuu või aasta ja nii lühikeseks ajaks ei peeta otstarbekaks last uude kooli…
5 minutit -
Koolide kodulehed jäävad pildituks
Õpilaste nimekirjade ja fotode kooli kodulehel avalikustamise turvarisk on mikroskoopiline, võrreldes suhtlusvõrgustikes peituvate ohtudega.
Tõstamaa keskkooli kodulehel algas digipildiajastu kümne aasta eest. Selle aja jooksul on sinna kooli sündmustest palju fotosid-videoklippe üles laetud. Ka vanemad ja vanavanemad on ühendust võtnud ning rõõmustanud, et laste tegemistest piltide vahendusel osa saavad. Mõnigi lapsevanem on kurtnud, et lapse teise kooli minnes ei saa…
7 minutit -
Teisel ringil põhikoolis
Kolmes põhikoolis – Saugal, Ardus ja Vana-Vigalas − pakutakse kaugõppe võimalust neile, kel haridustee varakult katki jäänud.
Kuigi me pole oma kaugõppele reklaami teinud, õppureid jagub, info liigub suust suhu, lausub Sauga põhikooli direktor Arvo Tali. Pärnumaal Saugal alustati kaugõppega viie aasta eest. Nüüdseks on lõpetanuid poolsada. Sel õppeaastal on 7.−9. klassis tarkust nõutamas 17 õpilast vanuses 17−40. Kool kavatseb kaugõppeosa veelgi…
4 minutit -
Millal tuleb Eestisse Soome lütseum?
Ehkki üldhariduskoolides on kolme aastaga lisandunud kolmsada soome keele õppijat, omandab meie hõimurahva keelt alla 1% õppuritest.
Uus riiklik õppekava tõi lastele võimaluse õppida „suurte” keelte kõrval teise võõrkeelena ka soome keelt. Õppega alustas mullu kolm kooli: Viljandi Kesklinna kool, Tartu Mart Reiniku kool ja Jõgeva ühisgümnaasium, tänavu lisandus Pärnu Ülejõe gümnaasium. Kokku sadakond last. Et soetada õppematerjali ja koolitada…
8 minutit -
Tartu õpetajad võitlevad kesise õigekirjaoskusega
Tartu linna emakeele ainesektsioon on juba 13 aastat korraldanud linna ja maakonna õpilastele õigekirjaolümpiaadi.
Ainesektsiooni juhataja Malle Mallingu sõnul sai olümpiaaditraditsioon alguse õpetajate murest õigekirjaoskuse languse pärast kogu riigis. Interneti sisseränne õigekeeles oli juba toona tunda ja see sundis õpetajaid mõtlema välja alternatiivseid meetodeid, mis sunniks õpilasi õigekirjale enam tähelepanu pöörama. Õigekirjaolümpiaad keskendub kitsaskohtadele, milles sageli eksitakse −…
3 minutit -
Maaülikooli doktoritööl plagiaadikahtlus
Maaülikool on tellinud ekspertiisi hiljuti kaitstud doktoritööle, et kontrollida, kas tegu võib olla plagiaadiga.
Õppeprorektor Ülle Jaakma ei soostunud enne tulemuse selgumist täpsustama, kelle tööga on tegu. „Ei taha enne rääkida, kui kontroll on lõppenud,” ütles Jaakma. „Tegu on väga tõsise kahtlustusega. Rektoraadi tasandil on tehtud otsus, et kõiki asjaolusid kontrollitakse äärmiselt hoolikalt. Kui kahtlus vastab tõele, siis asi…
2 minutit -
Masingu koolis tabatakse eriliste laste imet
Erivajadustega laste puhul tasub otsida tugevusi ja arendada andeid, soovitas Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus kooli 20. sünnipäeva puhul korraldatud psüühiliste erivajadustega õpilaste teemalisel konverentsil.
Masingu kooli juubelikonverentsile kogunes pool tuhat külalist. Lai oli ka teemavalik – erivajadustega laste probleeme käsitlesid pedagoogide kõrval teadlased, meedikud, psühholoogid. Emotsionaalses võtmes kulgenud konverentsi kõrghetkeks olid kahe vilistlase jutustused.
Autist Lauri sattus…
5 minutit -
Oma külmkappidega laulumatkale
Virumaa poistekoor on tänu oma direktori Ello Odraksi entusiastlikule organiseerimistööle sõitnud laulureisidel läbi peaaegu kogu Euroopa Norra trollidest Itaalia saapani.
Aastal 1991 loodud Virumaa poistekoori esimene reis oli 1993. aastal Soome. Kahekordse bussiga, pardal 60–70 last. Soomes ootasid meie laulupoisse lahked võõrustajad, kes hoolitsesid esinemispaikade, majutuse ja söögi-joogi eest. Kuigi reisid olid suhteliselt odavad, olid paljude perede rahakotid ikka väga õhukesed.
„Seepärast…
4 minutit -
Kui kaua kõlab ülikoolides veel eesti keel?
Eesti keel on Mandri-Euroopa väikseim teaduse ja kõrghariduse keel. Eesti keelenõukogu muretseb, kuidas suudame seda säilitada.
Uuest õppeaastast pole kõrgkoolides seoses üleminekuga tasuta kõrgharidusele enam riigieelarveväliseid õppekohti. Seega hakkavad koolid peagi kukru kasvatamiseks uusi allikaid otsima. Eestikeelset riigieelarvevälist õpet pole ette nähtud, küll aga saab arendada võõrkeelset stuudiumi. See samm edendab rahvusvahelistumist, kuid tundlikumalt keeleküsimustesse suhtuv teadlaskond pelgab, et…
5 minutit -
Kas siis selle maa keel …
Ülikooliajal veetsime oma esmaspäevad Maarjamõisa haiglas. Küllap nägi ülemaailmse imperialismiga sõttaminekuks valmistuv Nõukogude Liit ette suuremat verevalamist, kui humanitaaridest meditsiiniõdesid koolitas. Ehkki õppeaineid tulnuks lugeda ka vene keeles, ütles meditsiinikursuse juhendaja, napsi- ja naljalembene arst: „Ei hakka mina oma puukeelt vastu teie puupäid taguma!”
1970-ndate lõpul, mil vene keel ja meel üha agressiivsemalt peale tungis, oli selline eiramine mõistagi julgustükk. „Julged” mehed…
4 minutit -
Tartu koolivõrku kärbivad komisjonid
Tartu koolide ümberkorraldamiskomisjonid aitavad suure hooga käivat gümnaasiumireformi õpetajaile valutumaks muuta.
Tänavu lõpetab Tartus tegevuse kahe gümnaasiumi – Raatuse ja Forseliuse − gümnaasiumiosa ning koolid muudetakse põhikoolideks. Järgmisel aastal ootab sama saatus ka Karlova gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ning vene lütseumi. Nende koolide töö sujuvamaks ümberkorraldamiseks loodi eelmisel aastal komisjonid, kuhu kuuluvad nii kooli kui ka linnavalitsuse esindajad. Et põhikoolideks minnakse üle…
4 minutit -
Õpetajate palgatõusul on suured käärid
Suuremate linnade õpetajad said jaanuari töötasu veel vana mõõdupuu järgi, sest kollektiivlepingu läbirääkimised käivad. Pisteline uue palga saajate küsitlus eri maakondades näitas aga mitmekordset erinevust.
Minu jaoks on palgatõus tuntav, osutab Ülenurme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves pangakonto väljavõttele. Varem oli tema kuuteenistus 644 eurot, nüüd aga pisut alla 800. Lisaks miinimumpalgale suurenes ka koormus. Siiski ei usu…
7 minutit -
Peipsi gümnaasiumi ei sünni
Peipsi-äärsed omavalitsused ei lähe kaasa Jõgeva maakonna algatusega luua Mustveesse Peipsi riigigümnaasium.
Aasta algul tuli Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev välja ideega avada Mustvees Peipsi gümnaasium, kus õpiksid noored Peipsi-äärsetest valdadest Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaalt. Maakondadeülese riigikooli rajamise mõte tulenes asjaolust, et Mustvees napib õpilasi riigikooli loomiseks – vene kooli gümnaasiumiastmes on alla 40 ja eesti kooli gümnaasiumiosas 30 noort. Ehkki sügisest üritatakse…
3 minutit -
Laps tunneb õhust ära õpetaja armastuse
Käitumishäiretega lastega hakkama saamiseks on vaja eelkõige armastust, ütleb kuuendat aastat Tartu Herbert Masingu koolis klassiõpetajana töötav Külli Karo.
Nädala viimane koolipäev hariduslike erivajadustega Masingu koolis on lõppemas ja õpetaja Külli Karo saadab oma klassi 12−14-aastasi rüblikuid koduteele. Üks tüdruk tuleb enne minekut õpetajat kallistama. Ehkki paljud õpetajad ei julge lapsi enam näpuotsagagi puutuda, saab neiu vastukallistuse.
„Olen koolis teada-tuntud…
3 minutit -
Emakeeleõpetajad protestivad eksamikünnise tõstmise vastu
Emakeeleõpetajate selts saatis 28. jaanuaril haridus- ja teadusministeeriumile ning riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise, milles tegi ettepaneku säilitada riigieksami senine 20% künnis ja sätestada see ka PGS-is.
Emakeeleõpetajate arvates on eksamikünnise tõstmine 50%-le ennatlik. 2012. aasta eesti keele riigieksami tulemused näitasid, et 22% tulemustest jäi alla 50%. 0,3% õpilaste tulemus koguni alla 20%. Õpetajad on seisukohal, et meie…
2 minutit -
Geenart Nagel – Töö olgu ilus
Vastseliina gümnaasiumi töökoja akendest paistab valgus veel hilistel õhtutundidelgi. 35 aastat töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana töötanud Geenart Nagel juhendab lisaks õppetundidele ka käsitööringe ja oskab tegevusse rakendada suurimaidki rüblikuid.
„Õpetaja Nageli kohta kehtib kõige paremal ja ehtsamal moel väljend „maa sool”,” lausub Vastseliina gümnaasiumi direktor Neeme Lumi. „Tema õpetusi ja näpunäiteid on saanud kogeda mitte ainult õpilased, vaid ka täiskasvanud käsitööhuvilised-enesetäiendajad…
2 minutit -
Võõrsile läinud vanem röövib lapselt hingerahu
Kui Birgit Pillmann kolme aasta eest Tartu Karlova gümnaasiumi psühholoogiks läks, arvas ta, et tema juurde tulevad põhiliselt armuvalus noored. Probleemid on aga märksa keerukamad. Üha enam satub koolipsühholoogi jutule lapsi, kelle murede algpõhjus on võõrsil töötav vanem.
See on meeletu igatsus, mis nendes lastes peitub, ütleb Pillmann. „Eriti mõjub ema äraolek. Üks laps tahab sel päeval, kui…
7 minutit -
Õigusrikkumine on üksi jäetud lapse appihüüd
Mis põhjustel satuvad politsei huviorbiiti lapsed, kelle vanemad on välismaal?
Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanem, Tartu alaealiste komisjoni esimees Marina Paddar:
„Kui laps paneb toime süüteo, peame andma ta üle seaduslikule esindajale. Tahame vanematega ühendust võtta, aga ei saa, sest neid pole Eestis. Laps on jäetud sugulase või tuttava hoole alla.
Üha rohkem ongi olukordi, kus peame kutsuma järele kellegi,…
3 minutit -
Rahvusvahelisse koolipinki eesti kultuuri saadikuks
Maailma eri paigus asuvat 12 rahvusvahelist kooli koondava UWC (United World Colleges) liikumise Eesti ühing pakub tublile ja hakkajale gümnaasiumiõpilasele täisstipendiumi õpinguteks UWC Norra kolledžis.
Stipendium katab õppemaksu, majutuse ning söögi, lennupiletid tuleb endal osta. Kandideerima oodatakse 10. või 11. klassi õpilasi. Konkursile tulijad ei pea olema läbi-lõhki viielised. UWC Eesti ühingu liikme Taavi Raidma sõnul otsitaksegi pigem…
4 minutit
