Sirje Pärismaa
-
Tartu õpetajad võitlevad kesise õigekirjaoskusega
Tartu linna emakeele ainesektsioon on juba 13 aastat korraldanud linna ja maakonna õpilastele õigekirjaolümpiaadi.
Ainesektsiooni juhataja Malle Mallingu sõnul sai olümpiaaditraditsioon alguse õpetajate murest õigekirjaoskuse languse pärast kogu riigis. Interneti sisseränne õigekeeles oli juba toona tunda ja see sundis õpetajaid mõtlema välja alternatiivseid meetodeid, mis sunniks õpilasi õigekirjale enam tähelepanu pöörama. Õigekirjaolümpiaad keskendub kitsaskohtadele, milles sageli eksitakse −…
3 minutit1 kommentaar -
Maaülikooli doktoritööl plagiaadikahtlus
Maaülikool on tellinud ekspertiisi hiljuti kaitstud doktoritööle, et kontrollida, kas tegu võib olla plagiaadiga.
Õppeprorektor Ülle Jaakma ei soostunud enne tulemuse selgumist täpsustama, kelle tööga on tegu. „Ei taha enne rääkida, kui kontroll on lõppenud,” ütles Jaakma. „Tegu on väga tõsise kahtlustusega. Rektoraadi tasandil on tehtud otsus, et kõiki asjaolusid kontrollitakse äärmiselt hoolikalt. Kui kahtlus vastab tõele, siis asi…
2 minutit -
Masingu koolis tabatakse eriliste laste imet
Erivajadustega laste puhul tasub otsida tugevusi ja arendada andeid, soovitas Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus kooli 20. sünnipäeva puhul korraldatud psüühiliste erivajadustega õpilaste teemalisel konverentsil.
Masingu kooli juubelikonverentsile kogunes pool tuhat külalist. Lai oli ka teemavalik – erivajadustega laste probleeme käsitlesid pedagoogide kõrval teadlased, meedikud, psühholoogid. Emotsionaalses võtmes kulgenud konverentsi kõrghetkeks olid kahe vilistlase jutustused.
Autist Lauri sattus…
5 minutit1 kommentaar -
Oma külmkappidega laulumatkale
Virumaa poistekoor on tänu oma direktori Ello Odraksi entusiastlikule organiseerimistööle sõitnud laulureisidel läbi peaaegu kogu Euroopa Norra trollidest Itaalia saapani.
Aastal 1991 loodud Virumaa poistekoori esimene reis oli 1993. aastal Soome. Kahekordse bussiga, pardal 60–70 last. Soomes ootasid meie laulupoisse lahked võõrustajad, kes hoolitsesid esinemispaikade, majutuse ja söögi-joogi eest. Kuigi reisid olid suhteliselt odavad, olid paljude perede rahakotid ikka väga õhukesed.
„Seepärast…
4 minutit -
Kui kaua kõlab ülikoolides veel eesti keel?
Eesti keel on Mandri-Euroopa väikseim teaduse ja kõrghariduse keel. Eesti keelenõukogu muretseb, kuidas suudame seda säilitada.
Uuest õppeaastast pole kõrgkoolides seoses üleminekuga tasuta kõrgharidusele enam riigieelarveväliseid õppekohti. Seega hakkavad koolid peagi kukru kasvatamiseks uusi allikaid otsima. Eestikeelset riigieelarvevälist õpet pole ette nähtud, küll aga saab arendada võõrkeelset stuudiumi. See samm edendab rahvusvahelistumist, kuid tundlikumalt keeleküsimustesse suhtuv teadlaskond pelgab, et…
5 minutit2 kommentaari -
Kas siis selle maa keel …
Ülikooliajal veetsime oma esmaspäevad Maarjamõisa haiglas. Küllap nägi ülemaailmse imperialismiga sõttaminekuks valmistuv Nõukogude Liit ette suuremat verevalamist, kui humanitaaridest meditsiiniõdesid koolitas. Ehkki õppeaineid tulnuks lugeda ka vene keeles, ütles meditsiinikursuse juhendaja, napsi- ja naljalembene arst: „Ei hakka mina oma puukeelt vastu teie puupäid taguma!”
1970-ndate lõpul, mil vene keel ja meel üha agressiivsemalt peale tungis, oli selline eiramine mõistagi julgustükk. „Julged” mehed…
4 minutit -
Tartu koolivõrku kärbivad komisjonid
Tartu koolide ümberkorraldamiskomisjonid aitavad suure hooga käivat gümnaasiumireformi õpetajaile valutumaks muuta.
Tänavu lõpetab Tartus tegevuse kahe gümnaasiumi – Raatuse ja Forseliuse − gümnaasiumiosa ning koolid muudetakse põhikoolideks. Järgmisel aastal ootab sama saatus ka Karlova gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ning vene lütseumi. Nende koolide töö sujuvamaks ümberkorraldamiseks loodi eelmisel aastal komisjonid, kuhu kuuluvad nii kooli kui ka linnavalitsuse esindajad. Et põhikoolideks minnakse üle…
4 minutit -
Õpetajate palgatõusul on suured käärid
Suuremate linnade õpetajad said jaanuari töötasu veel vana mõõdupuu järgi, sest kollektiivlepingu läbirääkimised käivad. Pisteline uue palga saajate küsitlus eri maakondades näitas aga mitmekordset erinevust.
Minu jaoks on palgatõus tuntav, osutab Ülenurme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves pangakonto väljavõttele. Varem oli tema kuuteenistus 644 eurot, nüüd aga pisut alla 800. Lisaks miinimumpalgale suurenes ka koormus. Siiski ei usu…
7 minutit4 kommentaari -
Peipsi gümnaasiumi ei sünni
Peipsi-äärsed omavalitsused ei lähe kaasa Jõgeva maakonna algatusega luua Mustveesse Peipsi riigigümnaasium.
Aasta algul tuli Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev välja ideega avada Mustvees Peipsi gümnaasium, kus õpiksid noored Peipsi-äärsetest valdadest Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaalt. Maakondadeülese riigikooli rajamise mõte tulenes asjaolust, et Mustvees napib õpilasi riigikooli loomiseks – vene kooli gümnaasiumiastmes on alla 40 ja eesti kooli gümnaasiumiosas 30 noort. Ehkki sügisest üritatakse…
3 minutit -
Laps tunneb õhust ära õpetaja armastuse
Käitumishäiretega lastega hakkama saamiseks on vaja eelkõige armastust, ütleb kuuendat aastat Tartu Herbert Masingu koolis klassiõpetajana töötav Külli Karo.
Nädala viimane koolipäev hariduslike erivajadustega Masingu koolis on lõppemas ja õpetaja Külli Karo saadab oma klassi 12−14-aastasi rüblikuid koduteele. Üks tüdruk tuleb enne minekut õpetajat kallistama. Ehkki paljud õpetajad ei julge lapsi enam näpuotsagagi puutuda, saab neiu vastukallistuse.
„Olen koolis teada-tuntud…
3 minutit -
Emakeeleõpetajad protestivad eksamikünnise tõstmise vastu
Emakeeleõpetajate selts saatis 28. jaanuaril haridus- ja teadusministeeriumile ning riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise, milles tegi ettepaneku säilitada riigieksami senine 20% künnis ja sätestada see ka PGS-is.
Emakeeleõpetajate arvates on eksamikünnise tõstmine 50%-le ennatlik. 2012. aasta eesti keele riigieksami tulemused näitasid, et 22% tulemustest jäi alla 50%. 0,3% õpilaste tulemus koguni alla 20%. Õpetajad on seisukohal, et meie…
2 minutit2 kommentaari -
Geenart Nagel – Töö olgu ilus
Vastseliina gümnaasiumi töökoja akendest paistab valgus veel hilistel õhtutundidelgi. 35 aastat töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana töötanud Geenart Nagel juhendab lisaks õppetundidele ka käsitööringe ja oskab tegevusse rakendada suurimaidki rüblikuid.
„Õpetaja Nageli kohta kehtib kõige paremal ja ehtsamal moel väljend „maa sool”,” lausub Vastseliina gümnaasiumi direktor Neeme Lumi. „Tema õpetusi ja näpunäiteid on saanud kogeda mitte ainult õpilased, vaid ka täiskasvanud käsitööhuvilised-enesetäiendajad…
2 minutit -
Võõrsile läinud vanem röövib lapselt hingerahu
Kui Birgit Pillmann kolme aasta eest Tartu Karlova gümnaasiumi psühholoogiks läks, arvas ta, et tema juurde tulevad põhiliselt armuvalus noored. Probleemid on aga märksa keerukamad. Üha enam satub koolipsühholoogi jutule lapsi, kelle murede algpõhjus on võõrsil töötav vanem.
See on meeletu igatsus, mis nendes lastes peitub, ütleb Pillmann. „Eriti mõjub ema äraolek. Üks laps tahab sel päeval, kui…
7 minutit -
Õigusrikkumine on üksi jäetud lapse appihüüd
Mis põhjustel satuvad politsei huviorbiiti lapsed, kelle vanemad on välismaal?
Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanem, Tartu alaealiste komisjoni esimees Marina Paddar:
„Kui laps paneb toime süüteo, peame andma ta üle seaduslikule esindajale. Tahame vanematega ühendust võtta, aga ei saa, sest neid pole Eestis. Laps on jäetud sugulase või tuttava hoole alla.
Üha rohkem ongi olukordi, kus peame kutsuma järele kellegi,…
3 minutit -
Rahvusvahelisse koolipinki eesti kultuuri saadikuks
Maailma eri paigus asuvat 12 rahvusvahelist kooli koondava UWC (United World Colleges) liikumise Eesti ühing pakub tublile ja hakkajale gümnaasiumiõpilasele täisstipendiumi õpinguteks UWC Norra kolledžis.
Stipendium katab õppemaksu, majutuse ning söögi, lennupiletid tuleb endal osta. Kandideerima oodatakse 10. või 11. klassi õpilasi. Konkursile tulijad ei pea olema läbi-lõhki viielised. UWC Eesti ühingu liikme Taavi Raidma sõnul otsitaksegi pigem…
4 minutit -
Haridusministri uueks nõunikuks sai Andrus Saare
Alates 21. jaanuarist töötab haridus- ja teadusministri nõunikuna endine riigikogu liige Andrus Saare.
Vastse nõuniku ülesanne on aidata luua paremat sidet ministeeriumi ja omavalitsuste vahel, leidmaks lahendusi koolivõrgu korrastamisel ja hariduse rahastamisel.
„Seni on osapooled tunnistanud küll muutuste vajalikkust, kuid kokkuleppele pole jõutud,” nentis Saare. „Mõlemas suunas on olnud usaldamatust ja selleks on omad põhjused. Omavalitsuste jaoks on liiga…
2 minutit -
Järgmiste aastate sündimuse langus on meie mõjutada
2012. aastal sündis Eestis 14 054 last − 624 võrra vähem kui aasta varem. Võrreldes 2009. aastaga on lapsi vähem ilmale tulnud kogunisti kahe keskmise kooli jagu – 1771 võrra.
Sündide arv on langenud ja langeb veelgi − kuni aastani 2025, selle toob kaasa laste arvu madalseis umbes aastal 2000, tuletab varasemat statistikat meelde politoloog, Tartu ülikooli…
3 minutit -
Euroliidu südamest Põlvamaale tagasi
Põlvamaa Vastse-Kuuste kooli ajaloo ja inglise keele õpetaja Siiri Hommik ei saanudki uue aasta esimesel koolipäeval kohe täie rauaga tulistada, vaid pidi jagama lastele ja kolleegidele muljeid oma tööaastast Brüsselis.
Täpselt aasta tagasi saabus Siiri Hommik koos oma kolleegi Dagny Feigenbaumiga euroliidu südamesse, seljataga hulk ingliskeelseid teste ja töövestlus ning hinges valmisolek hakata õpetajaks Euroopa Komisjoni töötajate lasteaias. Värbajail oli…
5 minutit -
Kolm õde ei löö lustides risti ette
14. detsembri õhtul olid Eestimaa nelja kooli õpilased telerite ees, telefonid pihus ja meeled ärevil. „Alati ikka peale tööd koju ei läe, ei risti ette löö, aeg alles algab ju …” rokkisid telestuudios nende õpetajad, „Perepeo” saate finalistid – Tõrva gümnaasiumi muusikaõpetaja Imbi Umbleja, Saverna põhikooli muusikaõpetaja Saidi Tammeorg ning Pärnjõe ja Tootsi põhikooli muusikaõpetaja Kalli Rõõmusaare.
Olgu ajaloolise tõe…
7 minutit -
Jaanuarist töökorraldus veel ei muutu
Vastab HTM-i avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb
Koolidesse pole saabunud veel ühtki ametlikku paberit ega ole ka valitsuse määrust, mis fikseeriks miinimumpalga. Millal see vastu võetakse?
Pedagoogide palga alammäärasid fikseeriv määruse eelnõu on valmis. Kolmapäeval kohtusime oluliste partneritega, nagu omavalitsusliidud, õpetajate liit ning haridustöötajate liit, mille järel saadame eelnõu kooskõlastusringile. Üldise palgatõusu osas on koolide ja koolipidajate otsustada, millal ja…
4 minutit1 kommentaar -
Margit SutropUT110907AT286 Tartu Ülikooli eetikakeskus tähistab oma 10. aastapäeva 7. 9. septembril 2011. Pildil: Tartu Ülikooli rektor prof Alar Karis, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop. Foto Andres Tennus/Tartu ÜlikoolKui pikk peaks olema hea kooli mõõdupuu?
Palju kära tekitanud riigieksamite pingeridade kõrvale on sündimas uus koolide hindamis- ja tunnustussüsteem, mis teeb praegusest nähtavamaks iga…
7 minutit1 kommentaar -
Uus palgakorraldus tekitab koolides peataolekut
Kuigi 1. jaanuarist otsustab iga kool oma palkade üle ise, ei tea õpetajad ega juhid, kuidas see täpselt käima hakkab.
„Pean vist minema PR-kursustele, et õppida end paremini reklaamima,” muigab Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Krista Mägi. Ehkki Mägi sulest on ilmunud eesti keele ja kirjanduse õpetamise käsiraamatuid ning ajaleheartikleid, pole tal veel aimu, kuidas seda aktiivsust uuest aastast rahaga…
3 minutit1 kommentaar -
Õpetajad paisutavad kooli kukrut
Usinad õpetajad suudavad kirjutada projekte, mis toovad tunniväliseks tegevuseks hulga lisaraha.
Iga esmaspäeva pärastlõunal, kui tunnid läbi, ruttab kümmekond Tartu kunstigümnaasiumi kaheksanda klassi õpilast keemiaklassi suunas. Valgesse kitlisse rõivastunud õpetajal Ulvi Kruusil on laudadele valmis pandud kolvid, statiivid ja keerulise nimega mõõteriistad. Interaktiivsel tahvlil ripub tööjuhend. Õpetaja lühikese selgituse järel haaravad lapsed katseklaasid ning asuvad innukalt ülesandeid täitma. Alanud on järjekordne…
5 minutit -
Riigigümnaasiumide ideoloogiasse löödi esimesed mõrad
Omavalitsustele üllatuseks nõuab riik kohamaksu ka riigikoolis õppivate laste pealt.
„Viljandi supergümnaasiumist sünnib kool, mis on eeskujuks kogu riigile!” hõiskas eelmine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kui Viljandi võimukoalitsioon oli 2010. aasta kevadel langetanud otsuse luua Mulgimaa pealinna Eesti esimese riigigümnaasiumi. Tänavu sügisel alustaski Viljandis uus kool tööd. Kuigi tegutsetakse asenduspindadel − oma kodu alles kerkib −,…
8 minutit