Algatuse „Huvitav kool” partnerite päeval olid paljude asutuste-organisatsioonide esindajad meeldivalt üllatunud üksteise tegemistest koolides ja leidsid, et vaja on ühtset infosüsteemi.

Erinevalt kooliinimeste tavapärastest kokkusaamistest, kus õpetajate keskmine vanus peegeldub ka saalist, olid 10. juunil Tallinnas Energia Avavvstuskeskuses toimunud „Huvitava kooli” partnerite päeval oma asutuste koostööst koolidega rääkimas valdavalt noored. OÜ Eesti Pandipakend turundusjuht Kerttu-Liina Urke tutvustas kolme aasta eest alustatud keskkonnaharidusprogrammi, mille käigus oli üks suuremaid ettevõtmisi loodussõbraliku kooli projekt, kus 70 kooli kogus võistu pakendeid. Ettevõtte esindajad andsid koolides tunde ja valmistasid õppekomplekte, milles ei puudunud juhendmaterjal õpetajaile.

Rahvusvahelist õpilasvahetust korraldav YFU Eesti käib aga koolides ettevõtluspädevust toetavaid koolitunde andmas. Et õpilasvahetuse hinnad on krõbedad, tuleb otsida sponsoreid. Kuid toetajaid on vaja tihtipeale muukski, näiteks lõpuekskursiooni või ägeda bändiga klassiõhtu korraldamiseks. YFU Eesti tegevjuhi Kadri Eensalu sõnul on nad kaasanud tundidesse oma kogemusi jagama nii meie noori, kes vahetuses olnud, kui ka siia tulnud välismaalasi, samuti ettevõtete esindajaid, kellelt tihti toetust otsitakse.

Oma parimaid praktikaid tutvustasid ka Energia Avastuskeskus, Vanemuine, „Tagasi kooli” jpt. Tutvust sobitati rühmatöödes.

„Kui paljud teist teadsid enne tänast, mida teised teevad?” kõlaski küsimus. Ettevõtted üksteise tegevusest koolis suurt ei tea, samuti ei jõua õpetajad kaevata välja kõiki programme, mida asutused-organisatsioonid koolidele pakuvad. Infohulk, mis koolidesse tuleb, on lõputu. Pakuti ka lahendust: just „Huvitav kool” võiks olla see vihmavari, mis koondaks üle Eesti infot.

„Infopank tuleb sügisest,” lubas algatuse „Huvitav kool” eestvedaja Pille Liblik. „Infot saab koolide endi ja hariduse sõprade käest. Ootame koolide elulugusid, neid on nii esseede kui ka blogipostitustena juba üksjagu. Edu jagamine on hästi tähtis.

Koostame ülevaadet haridusuuendustest koos Tallinna ülikooliga, kes kavandab ka uuenduste mõju analüüsi õpilastele ja õpetajaile, seda ka aspektist, kas see meelitab partnereid senisest enam panustama.”

Aruteluringis vaagisid parimate praktikate päevale kogunenud, kuidas saavad partnerid kooli toetada, et õppimist huvitavamaks muuta.

Et õpetajad lähtuvad õppekavas püstitatud eesmärkidest, peaks ettevõtete esindajad enne kooli minekut uurima õppekava ja küsima, millised on kooli ootused koostööle. Tegevust tuleb hästi planeerida – kooliaasta võiks alata visioonikonverentsiga, kus osaleksid ka partnerid. Kool peaks senisest julgemalt ütlema, milles abi vajab.

Murekohana toodi välja, et õpilased ei tea isegi oma kodulinna ettevõtete võimalusi. Pärast kooli läheb noor mujale õppima, aga kuidas teda tagasi meelitada? Kontakte saab luua „Tagasi kooli” programmi raames ja õpilasi ettevõtetesse külla kutsudes. Kogukonna kaasamisest on aga raske rääkida, kui koolid pole avatud. Lapsevanemadki ei pääse alati vabalt kooli, kuigi peaksid olema kooli partnerid.

Õpetajaid tuleb ka moraalselt toetada, arvasid ettevõtete esindajad. Ühiskonna surve on suur ja õpetaja on hirmul. Ühelt poolt käib pidev teadmiste mõõtmine ja võrdlemine, teisalt ootavad ettevõtted, et tööle tulevatel noortel on kujunenud välja õiged väärtushinnangud.

Pille Libliku sõnul on pooleteise aasta jooksul „Huvitava kooli” algatusega liitunud poolsada partnerit. Uusi huvilisi tuli ka vahetult enne partnerite päeva, näiteks TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory ning põllumajandusmuuseum.