Tiina Kivirand

Sõnapaar „hariduslik erivajadus” on muutunud igapäevase keelekasutuse osaks ja ka rahvusvaheliselt omamoodi ametlikuks terminiks, mida kiputakse erinevalt tõlgendama. Eri riikides käsitletakse mõistet erinevalt. Üldine tendents on aga, et kui veel kümmekond aastat tagasi seostusid sellega eelkõige puuded, siis nüüd mõeldakse hariduslike erivajadustega õpilaste all kõiki, kel ühel või teisel põhjusel on oht…

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldusega seoses on ka Eestis viimasel ajal rõhutatud kaasava hariduse põhimõtte järgimist. Ekslikult on jäänud aga kõlama arusaam, justkui oleks kaasava hariduse ideoloogia põhisõnum see, et kõik hariduslike erivajadustega, sh puuetega õpilased võiksid õppida tavakoolis. Kaasava hariduse põhimõtte rakendamine tähendab eelkõige seda, et kõik haridusest kõrvale jäämise ohus õpilased oleksid võimetekohaselt…