13.11–21.11 Kadripäev Eesti Vabaõhumuuseumis (Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi Tee 12, Tallinn, Eesti ) Kadripäeval liiguvad ringi kadrid – ilusad, puhtad ja valged. Et olla peredes oodatud külaline, ei piisa ainult huvitavast väljanägemisest. Mida üks tõeline kadrisant teadma peaks, saab õppida just meil. Vaata lisa https://lydian.ee/broneeri/programmid/evm/kadripaev/
Õiglase Ülemineku Foorum 2025 keskendub teadlaste ja ettevõtete koostööle 20. novembril toimub TalTechi ja Tartu Ülikooli korraldusel Kohtla-Järve kultuurikeskuses Õiglase Ülemineku Foorumi 2025 teemal „Mida teadlased pakuvad Ida-Viru ettevõtetele?“. Tänavu kolmandat korda toimuva foorumi avab TalTechi Virumaa kolledži direktor ja kõrgkoolidevahelise teaduskonsortsiumi koordinaator Mare Roosileht. Seejärel teeb kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ettekande „Eesti energiajulgeolek ja maavarade väärtusahelad uuel ajastul“. Foorumi ennelõunases blokis on kaks põhiettekannet. TalTechi professor Argo Rosin annab ülevaate „Energeetika uuringutest ja arendustest TalTechi Virumaa kolledžis“ ning Tartu Ülikooli professor Enn Lust esineb teemal „Teadlase pilk Ida-Virumaa haruldaste muldmetallide ning fosforiidivarude kasutatavusele“. Järgneb mõlema ülikooli teadlaste ja ettevõtja…
20. ja 21. novembril toimub Tallinnas eestikeelsele õppele ülemineku konverents „Iga samm loeb“, mis toob kokku keeleõppe eksperdid, praktikud ja õppijad, pakkudes teadmisi, õppetunde ja inspiratsiooni üleminekust ja keeleõppest. Päevakava 20.11.2025 Päevajuht: Aleksandr Žemžurov 10.00 Kogunemine ja tervituskohv. 10.30 Konverentsi avamine. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase videotervitus. 10.45 Iga samm loeb! Kristjan Jaani (Politsei- ja piirivalvekolledži direktor, politseikolonel). 11.30 Vanemate roll eestikeelsele õppele üleminekul. Diana Vender (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keeleteaduse nooremteadur). 12.00–13.30 Lõuna, võimalus tutvuda kirjastuste materjalidega. 13.30 Mitmikidentiteet ehk kas mind on mitu? Viktoria Ladõnskaja-Kubits (lõimumise eestkõneleja ning kirjastaja). 14.15 Stand-up-etteaste “Primaatlingvistikast, kõlekrimkadest ja mõttemustast”. Aleksandr Popov (õpetaja ning koomik). 15.00-15.20 Sirutuspaus, võimalus tutvuda kirjastuste materjalidega. 15.20 Minu samm loeb! Marta Vaarik (kunstnik), Jüri Nikolajev (ERRi Ida-Virumaa korrespondent), Virge Karba (Merko koolitusjuht). 16.30 Miks õpetada „Kevadet“ eesti keelest erineva koduse keelega noortele? Marju Lauristin (Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi emeriitprofessor). 17.30 Õhtusöök. 19.00 Õhtune võrgustumise programm. 21.11.2025 10.00 Tervituskohv….
IT-professorite ja kirjanike debatt: „Kas AI tapab kirjaniku?“ Mis saab Eesti kirjandusest tehisaru ajastul? Kas AI võib tõesti tappa kirjanduse ja seejärel ka kirjaniku? Või on oodata Vestmanni ja Piibelehe eeskujul võitlust „kord tehisaru peal ja kirjanik all, siis jälle kirjanik peal ja tehisaru all“? Tallinna Tehnikaülikooli lugemisklubi on otsustanud novembris tuua ühise laua taha IT-professorid ja Eesti kirjanikud, et arutada tehisaru võimalikust mõjust kirjandusele ja kirjaniku rollile tulevikus. Kas karta tehisaru või mitte? 20. novembril kell 18 TalTechi NRG hoone aatriumis toimuval arutelul osalevad tuntud IT-professorid Tanel Alumäe ja Tanel Tammet ning kirjanike mõtteid jagavad Eesti Kirjanike Liidu juht…
Aruteluring „Hariduslikud lõhed Eestis: minevik ja tänapäev“ Reedel, 21. novembril kell 12.10–13.40 toimub Pärnu Koidula Gümnaasiumi (Metsa 21, Pärnu) aulas Lilli Suburgile pühendatud hõbemündi esitlus ja haridusteemaline aruteluring „Hariduslikud lõhed Eestis: minevik ja tänapäev“. Hariduse ja naiste õiguste fookuses hoidmiseks annab Eesti Pank välja meenemündi Lilli Suburgile. Tegu on esimese mündiga sarjast, mis on pühendatud silmapaistvatele naistele Eesti ajaloos. Suburg oli üks esimestest Eestis, kes naiste õiguste eest avalikult kõneles ja tegutses. Lilli Suburgi pärandist lähtuvalt arutame 150 aastat hiljem, milliste väljakutsetega me täna silmitsi seisame. Toona oli naistel raskem haridust omandada kui meestel – hariduslik lõhe oli meeste kasuks…
Teadusköögi õpilasvõistlus KRINGEL toob reaalteadused elulisse konteksti Tallinna Ülikooli Teadusköök korraldab teist aastat järjest üle-eestilise gümnasistidele suunatud õpilasvõistluse KRINGEL, mille sihiks on viia omandatud teadmised klassiruumist elulisse konteksti – kööki. Võistluse eesmärk on rakendada reaalteaduste teadmisi, kombineerida neid innovaatiliselt ja nutikalt gastronoomia valdkonnaga ning lahendada elulisi ülesandeid loodusteaduste sisu silmas pidades. Õpilasvõistlus KRINGEL on oluline samm teaduse ja igapäevaelu seoste esiletoomisel ja aitab siduda erinevates õppeainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning ületada lõhe teoreetilise õppe ja praktilise elu vahel. „Sageli jäävad õpilaste jaoks loodus- ja reaalainete teadmised abstraktseks. KRINGEL pakub ainulaadse platvormi, kus näiteks piima hapendamine või leiva kergitamine muutub…
Sel sügisel saab alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi, mille esimesed neli kohtumist keskenduvad ülevaateteosele “Eesti muusikalugu 1”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost alates 12.–13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Raamatu peatoimetaja on Toomas Siitan ja autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Kõlar, Anu Schaper, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. “Sellise väärika ja mahuka teose ilmumine eesti raamatu aastal on märgiline ja nõuab väärilist tähistamist. Raamatusse üksinda süüvimine võib olla suur väljakutse ning tõenäosus, et raamat jääb riiulisse seisma, on…
Homme algab kõrgetasemeline keelpillimängijate konkurss Kolmapäeval, 26. novembril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Eesti keelpillimängijate konkurss, mille ajalugu ulatub 1969. aastasse ja mis on muusikute ringkonnas hinnatud ning oodatud sündmus. 2015. aastal võitis kõrget professionaalsust nõudva konkursi tšellist Marcel Johannes Kits, 2020. aastal viiuldaja Hans Christian Aavik. 2025. aasta laureaat selgub 5. detsembril. “See on professionaalne konkurss, mitte “sähvatus”, kus osaleja astub lavale ja esitab kolme minuti pikkuse teose. Mängijad peavad ette valmistama suure hulga muusikat, mis on eraldi professionaalsuse näitaja. Lisaks muusikalisele virtuoossusele on oluline ka muusiku intellektuaalsus, lai silmaring, kultuuri tundmine ja maailma tajumine,” sõnab Eesti…
26. novembril kell 12.00–14.00 toimub KüberPuuringu võistlus, kus üle saja Eesti kooli õpilased panevad proovile oma teadmised küberturvalisusest. Tulemused kuulutatakse välja samal päeval kell 15.00 õpetajate küberseminaril. Võistlus toimub ainult koolides kohapeal – väljastpoolt osaleda ei saa, sest kõik kohad on juba täitunud. Võistluses osalevad 7.–12. klassi ja kutseõppeasutuste õppijad ja jaht käib harivatele auhindadele. KüberPuuringu toetajad ja auhinnapartnerid pakuvad noortele 2025/2026 õppeaastal harivaid elamusi ja külastusi: Telia, Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), KPMG, Cybernetica, OIXIO Cyber, Lennuakadeemia, Kood Jõhvi, Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Sisekaitseakadeemia. Eriauhindade seas on näiteks lennusimulaatori kogemus, küberturvalisuse töötoad, külastused tipporganisatsioonidesse ja kutse Rootsi võistlusele Säkerhets-SM 2026. KüberPuuring…
27. novembril tähistatakse teatri- ja draamaõpetajate päeva, mille kutsus 2008. aastal ellu IDEA (Rahvusvaheline Draama/Teatri ja Hariduse Liit). Rohkem infot.
Konverentsil arutatakse kliimamuutuste mõju ja kohanemisvõimaluste üle Tartus toimub 27.–28. novembrini kliimakonverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“, mis toob kokku eksperdid meilt ja mujalt, et jagada kliimateaduste värskeid teadmisi. Kahepäevast konverentsi saab otseülekandes jälgida nii Tartu Ülikooli UTTV videokeskkonnas kui ka Postimehe veebiportaalis. Kliimamuutused mõjutavad äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu paduvihmade või kuumalainete kaudu üha tugevamini ka Eestit. Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolli sõnul võime tulevikus näha, et need sagenevad veelgi. „Lisaks fossiilkütuste kasutuse vähendamisele ja kasvuhoonegaaside heitmete kärpimisele saab üha olulisemaks muutuvate kliimatingimustega kohanemine. Näiteks taristu rajamisel peame arvestama tulevikutingimustega ega saa lähtuda mineviku kliimast,“ tõi Toll näite. Seejuures…
Millised taipamised on vajalikud, et toetada õpilaste õppimist? Mida tähendab ahhaalik õppimine tänases koolis ja kas see sobib igale õppijale? Milline keskkond ja suhted õppimist toetavad ja kuhu me tegelikult teel oleme? Tule ja saa osa ahhaaliku kooli hariduskonverentsist “Teekond taipamiseni” ja nopi üles enda taipamised 28. novembril V Spa konverentsikeskuses Tartus! Info Oodatud on õpetajad ja koolijuhid, haridusametnikud ja poliitikakujundajad, üliõpilased ja tulevased õpetajad, lapsevanemad ning kõik, keda kõnetab hariduse areng. Piletid ja lisainfo https://fienta.com/et/teekond-taipamiseni
