Sündmused

Meeri Silla nimeline hariduskonverents toimub laupäev, 5. septembril Tallinna Lilleküla gümnaasiumis. Ettekannetega esinevad Mart Laanpere (TLÜ matemaatika ja informaatika didaktika professor), Aleksandra Ljalikova (TLÜ prantsuse keele didaktika dotsent), Kätlin Valge ja Laura Vetik (etwinningu projektijuhid), Ingrid Maadvere (Gustav Adolfi gümnaasiumi haridustehnoloog ja Eesti haridustehnoloogide liidu liige ja etwinningu ekspert), Merike Saar (Tallina prantsuse lütseumi inglise keele õpetaja ja haridustehnoloog, Tallinna ülikooli õpianalüütika teadur ja külalislektor,  õpetajate koolitaja, mentor, haridustehnoloog; Eesti inglise keele õpetajate seltsi juhatuse liige), Ülle Türk (Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituut, anglistika osakond), Airi Aavik (Haapsalu kutseharidusekeskuse haridustehnoloog), Margit Timakov (Tallinna ühisgümaasium, Eesti õpetajate liit); Leila Lehtmets (Kose gümnaasium,…

Eesti Vabaõhumuuseumi haridusprogramm „Leivategemise lugu” 7.–30. septembrini „Austa leiba, leib on vanem kui meie.“ Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ning töömahukas. Kes tahab suve lõpul kuldselt rukkipõllult saaki lõigata, peab viljaterad juba eelmisel sügisel maha külvama. Õpime selgeks koodiga rehepeksu, vilja tuulamise, käsikivil jahu jahvatamise ning maitseme koos musta leiba. https://lydian.ee/broneeri/programmid/evm/leivategemise-lugu/

Esmaspäeval, 7. septembril kell 13 toimub Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ulvi Kõrgemaa inaugureerimine. Haridus- ja teadusminister nimetas juunis Tallinna tervishoiu kõrgkooli uueks rektoriks kõrgkooli senise õppeprorektori Ulvi Kõrgemaa. Tema viieaastane ametiaeg algas 1. juulil 2026. Kõrgemaa sõnul on kõrgkooli lähiaastate suurim väljakutse hoida õppe kvaliteet tipptasemel ning vastata ühiskonna ja Eesti tervishoiu kiiresti muutuvatele vajadustele. „Tallinna tervishoiu kõrgkool on viimastel aastatel kiiresti arenenud ning kõrgkooli positsioon Eesti tervishoiuhariduses on tugev. Ma ei pea vajalikuks järsku kursimuutust, vaid läbimõeldud edasiminekut – kvaliteedi hoidmist, töötajate toetamist ning Eesti tervishoiu vajadustega kaasas käimist,“ sõnas Ulvi Kõrgemaa. Rektori valis seitsmeliikmeline valimiskogu, kes esitas haridus- ja…

Teisipäeval, 8. septembril kl 11–12 tähistatakse rahvusvahelist kirjaoskuse päeva erinevais Eesti paigus lugemistunniga, mis kutsub üles võtma lugemiseks aeg maha. Eesmärgiks on propageerida lugemist eelkõige laste ja noorte hulgas, aga osalema on oodatud igas vanuses lugejad. Tallinnas kogunetakse kl 11.30 avalikule lugemisele Estonia puiesteel Südalinna raamatukogu ja Tallinna reaalkooli vahel, kus võetakse järjestikku lugemisketti koos mitme tallinlasest kirjanikuga. Tallinna linnavalitsuse toimuv korraline istung algab lugemispausiga, millega tervitatakse lugejaid üle Eesti. Tartus kogunetakse kl 11 traditsiooniliselt Emajõe ääres Atlantise trepistikul, kus kaaslugejateks on mitmed Tartu kirjanikud. Lugemistunni juhatab sisse Tartu linnapea Urmas Klaas. Kaasa võib võtta kas oma raamatu või saad…

Professor Karl Kruusamäe räägib inauguratsiooniloengul, kuidas saab robotite ja inimeste vahel usaldus tekkida 8. septembril algusega kell 16.15 peab Tartu ülikooli koostöörobootika professor Karl Kruusamäe ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Robot kui kolleeg, abiline ja innustaja – kuidas sünnib koostöö ja usaldus?“. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st. Robotid on jõudmas tehasehallidest meie igapäevaellu, töötades inimestega kõrvuti, abistades kodutöödes ja aidates eakatel iseseisvalt toime tulla. „Vananeva ühiskonna ja süveneva tööjõupuuduse tõttu kasvab vajadus masinate järele, mis ei asenda küll inimest, kuid toetavad ja innustavad teda – olgu tegu kehaliste harjutuste, vaimu virgutava tegevuse või sujuva abiga töökohal. Ent enne kui saame lubada roboti enda…

Kolmapäeval, 9. septembril toimub Tartus, ülikooli senati saalis (Ülikooli 18, II korrus) rahvusvaheline õigusajalookonverents professor Marju Luts-Sootaki 60. sünnipäeva auks. Konverentsi teema on „Õigusajalugu loeb“, esinejad on Marju lähedased kolleegid, tunnustatud õigusajaloolased Soomest, Lätist, Rootsist, Saksamaalt, Belgiast ja Tšehhist. Konverentsi töökeeled on saksa ja inglise keel. Kõik huvilised on oodatud, kuid palume oma tulekust ette teada anda kontaktidele: merike.holzhäuser@ut.ee või hesi.siimets-gross@ut.ee või marju.luts-sootak@ut.ee Info

Targalt ja rahulikult uude õppeaastasse: Kuidas luua lapsele õppimist toetav keskkond? 9. septembril kell 15.00–16.00 toimub tasuta veebikoolitus “Kuidas toetada lapse keskendumist ja õppimist kodus, lasteaias ja koolis?” Veebikoolitusel räägib tegevusterapeut ja sensoorse integratsiooni spetsialist Grete Eiche (TegevusTe arendus- ja teraapiakeskus), kuidas märgata lapse vajadusi ning millised keskkonnakohandused ja vahendid võivad toetada tema keskendumist, õppimist ning eneseregulatsiooni. Me näeme sageli lapsi, kelle kohta öeldakse: “Ta oleks nii tubli, kui ta ainult keskenduks rohkem”. Aga mis siis, kui küsimus ei ole tahtejõus, vaid selles, et laps vajab õppimiseks teistsuguseid tingimusi? Õigete teadmiste, strateegiate ja sobivate vahenditega saame luua keskkonna, kus lapsel…

EKA Arh konverents “Jätkub … Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni” 10. septembril EKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all „Jätkub … Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni“ ning moodustab esimese poole Tallinna arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist. Konverents keskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnaruumi arengu kesksele küsimusele: kuidas edasi liikuda olukorras, kus nullist alustamine ei ole enam mõistlik ega jätkusuutlik lahendus? Kuigi teadmisi kliimamuutuste, ressursipiirangute ja ehitatud keskkonna kohta on rohkelt, osutub nende teadmiste muutmine ühisteks eesmärkideks ja tegudeks sageli keeruliseks. Küsimuse „mis saab edasi?“ asemel uurib konverents, mis saab ja peaks jätkuma. Rahvusvahelised esinejad ja teadlased käsitlevad kohanemise, taaskasutuse ja ruumilise ümberkujundamise…

Peaasi.ee avaldas juhendmaterjali „Enesetapukatse järgse tegutsemise juhis haridusasutusele“, mis annab haridusasutustele selge tegevuskava olukorraks, kus õpilane on teinud enesetapukatse või ennast tahtlikult vigastanud. Juhisega saab tutvuda siin  „See on juhis, mida loodetavasti vaja ei lähe, aga kui läheb, siis on kool selleks valmistunud. Juhis annab koolile selguse, kes mida teeb, millal, kuidas lapsevanemat teavitada, kuidas hinnata riske ning kuidas toetada nii last, tema peret kui ka juhtunust mõjutatud kaaslasi ja personali,“ rääkis Peaasi.ee suitsiidiennetuse projektijuht Anna-Liisa Leppik. Juhis rõhutab nelja läbivat põhimõtet: kriisis oleva lapse ja teiste mõjutatute heaolu esikohale seadmine, koostöö kõigi osapoolte vahel, teadlik ja häbimärgivaba hoiak ning…

Rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval, 10. septembril kl 16–17.30 toimub veebinar haridusasutustele. Vebinaril arutame noorte suitsiidikäitumise olemust ja reaalsust, enesetapukatsejärgse tegutsemise juhist haridusasutusele, SOS suitsiidiennetusprogrammi koolidele.  

PeaceAct seinamaalingute avamisüritus Neljapäeval, 10. septembril kell 17–19 toimub Tallinnas (A. Weizenbergi 7) PeaceAct seinamaalingute avamisüritus! Koostöös noortega PeaceAct projekti raames loodud seinamaalingud toovad rahu, dialoogi ja igapäevaste tegude teemad avalikku ruumi ning kutsuvad inimesi peatuma, mõtlema, looma seoseid ja tegutsema. Üritus on suunatud eelkõige õpetajatele, noorsootöötajatele ja võimestajatele, kes on huvitatud rahuharidusest, loovast õppimisest ja kaasavast lähenemisest. Üritus on tasuta, kuid registreerimine on vajalik Tule avasta, kuidas seinamaaling võib olla midagi enamat kui lihtsalt pilt seinal – see võib olla lähtepunkt mõtlemiseks, dialoogiks ja tegutsemiseks.

11.–13. septembrini toimuvad üle Eesti muinsuskaitsepäevad, mille tänavune teema on „Pärand on ohus. Elavda. Hoia. Mõtesta.“ Kolme päeva jooksul kutsume inimesi osalema ekskursioonidel, loengutel, näitustel ja teistel pärandisündmustel, mis aitavad mõtestada kultuuripärandi väärtust ning selle hoidmise võimalusi. Loe edasi „Pärand ei ole ainult minevikust säilinud hooned, esemed või paigad. See on meie ühine mälu ja identiteet. Tänavune teema tuletab meelde, et kultuuripärand võib olla haavatav ning selle säilimine ei ole iseenesestmõistetav. Samal ajal näeme üle Eesti suurepäraseid näiteid sellest, kuidas inimesed ja kogukonnad annavad pärandile uue elu, hoiavad seda ning aitavad selle tähendust järgmistele põlvedele edasi kanda,“ ütles muinsuskaitseameti peadirektor…