-
Judith Wallis.
Saksamaa haridussüsteemi head ja vead
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppis aasta Judith Wallis, vahetusüliõpilane Mecklenburg-Vorpommernist. Ühe õppeülesandena kirjutas ta arutluse Saksamaa haridussüsteemist, analüüsides selle tugevaid…
8 minutit -
Palamuse Põhikooli õpilased hindasid kõrgelt uut tarkust, kuidas metsa ja puid mõõdetakse – metsarahvana tasub igal noorel kooliajal tibake metsandustarkust taskusse pista. Fotod: Luua Metsanduskool
„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“
Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.
EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…
8 minutit -
Pöördumised härra Aaviku poole
Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.
Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…
8 minutit1 kommentaar -
Kutsehariduse rebranding USA-s – kas ja mida on Eestil sellest õppida?
Eestis alanud kutsehariduse reformi ajendid on väga sarnased sellega, mis käivitas kutsehariduse rebranding’u…
6 minutit2 kommentaari -
Uutmoodi küll, aga kas ka õigesti?
Tänavune kevad on mitmes mõttes kummaline. Mõnel pool sajab maikuus lund ja rahet, teisal hävitatakse kuuseistikuid, üle Eesti aga mängitakse kooli.
Just mängitakse, sest mõistusevastane on, et eksamid on juba läbi, aga tunnid ikka kestavad. Eesti auguliseks uuendatud haridusmaastik on HTM-i ja Harno kõlavnimedega ametnike innovatsioonipalavikust kooliaasta lõpuks ära kurnatud.
Pidasime õppejuht Kadriga paar päeva tagasi oma iganädalast „kohviistungit“ ning ikka…
9 minutit -
Merike Kaste.
Õpiampsud laiendavad silmaringi
Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…
2 minutit -
eha
Värske EHA keskendub üldpädevustele ja heaolule
Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) värskest ajakirjanumbrist leiate üheksa väga aktuaalset teadusartiklit Eesti haridusteadlaste Eestis tehtud uuringutest. Eripedagoogika…
4 minutit -
Õpiraskusi ei ole varasemast rohkem, vaid neid osatakse paremini ära tunda. Algklassilapse jaoks on kõige keerulisem töö juures püsida ja tööle keskenduda.Foto: Õpetajate Lehe arhiiv
Eripedagoog: „Õpiraskustest võivad kasvada välja käitumisraskused, ja vastupidi“
Kooliaasta saab kohe läbi ja vastseid põhikooli lõpetajaid ootab ees uus…
8 minutit -
OLYMPUS DIGITAL CAMERAPärnu linnavalitsuse noortegarantii tugisüsteemi meeskond. Foto: erakogu
Mis saab noortest, kes ei õpi ega tööta?
Koolist väljalangus on üks olulisemaid põhjusi, miks noorest saab NEET-noor. Uuringu „Mis mõjutab noorte NEET-staatusesse langemist?“ järgi oli…
4 minutit2 kommentaari -
Artikli autor Chat GPT pilgu läbi, loonud kolleeg Carita Hommik.
Miks kasutan oma tundides TI-d ja mis jama olen sellega endale kaela tõmmanud?
Olen rakendanud TI-d kahe viimase õppeaasta jooksul gümnaasiumi bioloogiatundides. Töötades keskmisest motiveeritumate…
10 minutit1 kommentaar -
Kristi Kivisaar.
Laps ei saa endale peret valida
15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…
2 minutit2 kommentaari -
Leo Siiman. Foto: Raili Adoson
Kuidas TI saab õpetajat aidata?
Eelmisest kevadest kasutavad Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tudengid praktikumides Microsoft Copiloti vestlusrobotit, et õppida, kuidas tehisintellekti abil õpetamist diferentseerida, õppematerjali kohandada…
3 minutit -
Jüri Valge on Eesti Keelenõukogu esimene esimees, Birute Klaas-Lang juhib nõukogu praegu. Keelenõukogu nõustab valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel, osaleb keelealaste arengukavade koostamisel. Foto: Sirje Pärismaa
Eesti keelevaldkonna mäed ja karid
26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.
Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…
5 minutit -
AT250507AT825 TÜ keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professori Ilona Tragel inauguratsiooniloeng Sinu, minu, meie eesti keel. Kuidas Teda märgata, uurida ja õpetada? Ülikooli 18 aula Foto Andres Tennus/Tartu ÜlikoolIlona Tragel oma inauguratsiooniloengul. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool
Keelt märgata on tahte küsimus
Praegusel suurte muutuste ajal on üha olulisem mõista keele olemust, keele rolli mõtlemises ja õppimises ning veelgi laiemalt – inimeseks olemises,…
8 minutit -
Larissa Degel. Foto: Andrei Nikitin
Üleminek eesti õppekeelele Narva koolides: esimene aasta ausalt ja avatult
Narva koolides saab läbi esimene eesti õppekeelele ülemineku aasta. Muutused on olnud kiired,…
8 minutit -
Asko Uri.
Kool, kus õpitakse enda jaoks – kas utoopia või tulevik?
Käesolev arvamusartikkel on Johannes Aaviku 145. sünniaastapäeva puhul korraldatud konkursil „Mida sina igatsed, mis su…
5 minutit2 kommentaari -
11.04.2025, Türi Täna toimus Türi ühisgümnaasiumi 14. lennu tutipidu, millega tähistati viimast koolipäeva. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva TeatajaTüri Ühisgümnaasiumi tutipidu, millega tähistati viimast koolipäeva. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix
Õppija areng kui kvaliteedimääraja
Koolide kvaliteet ei ole seotud mitte eksamitulemustega, vaid sellega, kuidas seal õppija arengut toetatakse. Et oma kooli kvaliteeti hinnata,…
8 minutit2 kommentaari -
Marie-Johanna Kippar.
Laste ja noorte tervis on meie kõigi asi
Kahju, kui koolid astuvad sammu parema tuleviku suunas, kuid väljaspool kooli seda ei märgata.
Eesti koolid on agarad liikumakutsujad…
7 minutit -
DigiÄKK-il osales ligi 300 lasteaialast ning üritust aitas läbi viia ligi 50 üliõpilast.Fotod: Laura Murel ja Gretel Juhansoo
Digiteemaline äkkõppus vallutas Tähtvere
300 rõõmsameelset lasteaialast osales teist korda Tartu Ülikooli tudengite korraldatud digiturvalisuse välkõppusel DigiÄKK.
Olgugi et ürituse fookus oli…
4 minutit -
Jaan Bärenson ja Heili Meibaum. Fotod: Illimar Toomet ja Enlil Sonn
Mis raamatust me algame?
Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus. Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…
8 minutit -
Tõnis Lukas.Tõnis Lukas.
Opositsioonisaadikud: haridusleppes on palju juttu, vähe lahendusi
Riigikogu kultuurikomisjoni kolm opositsioonisaadikut leiavad, et koalitsioonileppe hariduse peatükk on sõnades ambitsioonikas, kuid tegelikkuses…
6 minutit2 kommentaari -
Veel kord põhikooli lõpueksamitest. Õpetajad pärivad aru, Harno vastab
Põhikooli lõpueksamite toimumise aja varasemaks toomine on kütnud kirgi ja tekitanud küsimusi eksamite järelgi. Õpetajate hinnangul olid eksamid kokku pandud kiirustades, küsimustes oli hooletusvigu ja nende sõnastus kohati segane. Tavapäratud olid ka koolidesse saadetud kaaskirjad täpsustustega.
Näiteks eesti keele eksamil oli viga teises lugemisülesandes (populaarteaduslik tekst „Kotkad Eestis“). Ümbrikus oli kaaskiri, mis andis teada,…
5 minutit2 kommentaari -
Martin Pent. Foto: Kristi SaksingMartin Pent. Foto: Kristi Saksing
Kokkuvõtete tegemise aeg
Korra kuus teeb suvel Lähte Ühisgümnaasiumi direktori ametisse asunud Martin Pent ülevaate oma eelmise kuu tegemistest.
Aeg, mil haridusvaldkonnas pakkus enim kõneainet…
5 minutit -
Peep Leppik.Peep Leppik.
Kuhu on kadunud mõtlemisoperatsioonid?
Veerandsada aastat tagasi, või varemgi, jõudis Eestisse lausa loodusseaduste vastane „tõde“ – laps on täiskasvanuga võrdne, isiksus. Las ta areneb…
4 minutit -
Kaasaegsed, mugavad ja esteetilised vormirõivad sobivad kooli identiteediga ning süvendavad ühtekuuluvustunnet. Fotod: NorrisonKaasaegsed, mugavad ja esteetilised vormirõivad sobivad kooli identiteediga ning süvendavad ühtekuuluvustunnet. Fotod: Norrison
Koolivorm kui koolikultuuri osa: miks ühtne riietus loeb?
Tänapäevased koolivormid on kaugel vanast arusaamast rangest ja ebamugavast vormist. Järjest rohkem koole valib oma…
3 minutit -
Lapse kasvatamiseks läheb vaja tervet küla – aga kus on küla?
Kujutlegem ühiskonda, kus soov „olla lapse jaoks olemas“ on kõigile loomulik osa igapäevaelust– vanemad leiavad aega lastega rääkimiseks, mängimiseks ja päriselt kohal olemiseks. Selleni jõudmine nõuab aga teadlikku pingutust, sest kiirenenud elutempo, kasvav töökoormus ja ühiskondlikud normid on loonud olukorra, kus eneseteostust väärtustatakse sageli rohkem kui pereelu. Kui puudub piisav puhkeaeg ja toetav võrgustik,…
4 minutit1 kommentaar -
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi 82 kevadpäevadel õppijat + kohapeal liitunud emakeeleõpetajad Foto: Kaja Sarapuu koguEesti Emakeeleõpetajate Seltsi 82 kevadpäevadel õppijat + kohapeal liitunud emakeeleõpetajad. Foto: Kaja Sarapuu kogu
Emakeeleõpetajad õppisid Brüsselis iseolemist
Meie mõtlemiskoht. Eestis laotud väärtused peegelduvad Brüsselist tagasi
82 Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liiget – eesti keele ja kirjanduse…
8 minutit -
Illustratsioon: vecteezy.com
Mida kokkuvõtteks öelda?
Lõppevat õppeaastat jäävad Eestis eelkõige iseloomustama mitmesugused reformid ja muudatused. Suurim neist on eestikeelsele haridusele üleminek, mis otseselt puudutab küll vaid…
10 minutit3 kommentaari -
Haridusminister Kristina Kallas. Foto: Tuulike Kivestu-Rotella
Intervjuu minister Kristina Kallasega
Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutab, et iga haridusreformi ja sellega kaasnevate muudatuste eesmärk on pakkuda kõikidele…
7 minutit1 kommentaar -
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / ScanpixRagnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Mulle palun puust ja punaseks
Õpetaja ülesanne on selgitada oma õpilastele täpselt, detailselt ja järk-järgult, mida miski tähendab, mil viisil see toimib ja milliste tulemusteni viib….
3 minutit -
Endine rahandusminister Ivari Padar käis teda asendavale põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile viimaseid tööasju üle andmas.Foto: Andres Haabu/Äripäev/Scanpix
Murdekeeled ametlikuks – kas tunniplaani või lihtsalt suhtluskeelena
Praegune keeleseadus lubab Eesti koolides õppida mitmeid keeli emakeelena, kui keele õppimiseks on…
10 minutit -
Valikeksamina ruulis inglise keel
Põhikooli lõpetamiseks on õpilastel vaja sooritada kolm eksamit, millest üks on valikeksam. Aastast aastasse on olnud lõpetajate lemmikeksam inglise keel, millele registreerus tänavu 9663 põhikoolilõpetajat.
Kui Harno lehelt statistikat vaadata, siis prantsuse keele valikeksamit on alates 2020. aastast igal aastal teinud 2–6 õpilast. Ka varasemal ajal pole sooritajate arv oluliselt suurem olnud.
Tallinna Prantsuse Lütseumi prantsuse keele õpetaja Rahel Kard ütleb, et…
6 minutit
Viimased Artiklid
-
Kaasaegsed, mugavad ja esteetilised vormirõivad sobivad kooli identiteediga ning süvendavad ühtekuuluvustunnet. Fotod: NorrisonKaasaegsed, mugavad ja esteetilised vormirõivad sobivad kooli identiteediga ning süvendavad ühtekuuluvustunnet. Fotod: Norrison
Koolivorm kui koolikultuuri osa: miks ühtne riietus loeb?
Tänapäevased koolivormid on kaugel vanast arusaamast rangest ja ebamugavast vormist. Järjest rohkem koole valib oma…
3 minutit -
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi 82 kevadpäevadel õppijat + kohapeal liitunud emakeeleõpetajad Foto: Kaja Sarapuu koguEesti Emakeeleõpetajate Seltsi 82 kevadpäevadel õppijat + kohapeal liitunud emakeeleõpetajad. Foto: Kaja Sarapuu kogu
Emakeeleõpetajad õppisid Brüsselis iseolemist
Meie mõtlemiskoht. Eestis laotud väärtused peegelduvad Brüsselist tagasi
82 Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liiget – eesti keele ja kirjanduse…
8 minutit