Valminud on 17 raamatust koosnev Eesti kultuuriloo õppematerjali kogumik, mis on kõigile kättesaadav aadressil www.eays.edu.ee.

Õppematerjal, mis koostati aastatel 2011–2013, toetab kehtiva riikliku õppekava (2011) ajaloo ainekavas rõhutatud põhimõtet – õppida tundma kodukoha aja- ja kultuurilugu. Ainekava seab eesmärgiks, et õpilased mõistaksid oma rolli kultuuripärandi säilitaja ja edasikandjana. Ajalugu õpitakse lähemalt kaugemale liikudes, alustades kodukoha ajaloost, kus on oluline luua käsitletava teema ja paikadega isiklik seos. Lisaks pakub õppematerjal õpetajatele valikuvariante laiendamaks õpikeskkonda õppekäikude kaudu oma koduümbruses ning abi kultuuriloolise klassiekskursiooni marsruudi koostamiseks Eesti teistesse piirkondadesse. Esimest eesmärki aitab täita oma kodumaakonna õppematerjal, teist teiste maakondade/linnade raamatud.

Mis põhimõtetest on lähtutud?

Õppematerjal on koostatud illustreerimaks gümnaasiumi Eesti ajaloo õpinguid, kuid seda saab kasutada ka põhikoolis koduümbruse ajaloo tundma õppimiseks ning kultuurikeskkonna mõtestamiseks.

Ühte suurde karpi pakitud komplekt koosneb 17 raamatust, ilmumise järjekorras: Raplamaa, Viljandi­maa, Võru­maa, Lääne­maa, Hiiu­maa, Lääne-Viru­maa, Jõgeva­maa, Järva­maa, Valga­maa, Tartu, Ida-Viru­maa, Saare­maa, Tallinn, Tartu­maa, Harju­maa, Põlva­maa, Pärnu­maa. Iga piirkond sai 300 raamatut koolidele jagamiseks. Gümnaasiumid saavad lisaks kõikidest raamatutest koosnevad komplektid.

Õppematerjal on ehitatud üles kronoloogilisel põhimõttel, struktureeritud Eesti ajaloo ainekava periodiseeringu alusel: esiaeg, keskaeg, varauusaeg, Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Eesti vabariik 1918–1940, Eesti Teises maailmasõjas, Nõukogude aeg, iseseisvuse taastanud Eesti. Õppematerjalis on esindatud teabetekstid, millega tutvumiseks on koostatud töölehed, aga ka legendid, ülevaade piirkonna tuntud isikutest, tähtsamad muuseumid koos annotatsiooniga, mida võiks õpilastega külastada. Tagakaanel on Regio koostatud maakonna/linna kaart koos selgitava legendiga, kus on esindatud kõik raamatus esitletud objektid. Kaarti on hea kasutada õppekäigu ja ekskursiooni kavandamisel. Lepiti kokku, et iga piirkond pakub kogumikku umbes 50 objekti. Valikut oli raske teha, kuid kokkulepe seadis raamid. Kõige mahukam on Tallinna kogumik ja õhem Hiiumaa oma, mis on ka igati mõistetav.

Kultuuriobjektide valimisel võeti aluseks objektid, paigad ja ehitised, mis võiksid illustreerida käsitletavat ajalooteemat. Võib-olla olnuks kunstiajaloolase või kultuuriloolase valik teistsugune. Õppematerjalis on esindatud rubriigid, mille kohta vastavast perioodist konkreetses piirkonnas näiteid leidub. Näiteks linnused, linnamäed, matmispaigad, asulakohad, hiied, muinaspõllud, kirikud (sisustus, arhitektuur jms), kloostrid, kindlustused ja kaitseehitised, monumendid, hooned ja ehitised eri ajajärkudest, nt raekojad, turuplatsid, elamud ning aidad, tööstushooned, tehased, seltsi- ja rahvamajad, koolimajad, rehielamud, mõisahäärberid, raudteejaamad, kõrtsid, postijaamad, meiereid, kolhoosikeskused jm.

Kes on autorid?

Õppematerjal valmis projekti raames, mille käigus kooskõlastati struktuuri, ühtlustati nõudeid teabetekstidele ja õppeülesannetele ning arutati esilekerkinud küsimusi. Piirkonna autorite tööd koordineerisid Anu Sotter Tallinnast, Piret Parve ja Veronika Uussaar Harjumaalt, Kalle Lõuna Läänemaalt, Heli Heinaste Raplamaalt, Eda ja Ivo Maripuu Saaremaalt, Kristel Rosenthal ja Jana Uuskari Hiiumaalt, Madis Somelar ja Ülle Ütt Pärnumaalt, Liivi Vislapuu Viljandimaalt, Aave Päeva Järvamaalt, Erika Sari Jõgevamaalt, Kaja Raud Valgamaalt, Tiiu Leppikus Põlvamaalt, Tiiu Ojala Võrumaalt, Viivi Rohtla ja Krista Tõnnov Tartumaalt, Karolina Antons ja Terje Hallik Tartust, Julia Smirnova ja Tiina Kilumets Ida-Virumaalt, Harry Laiv, Teele Jurtom-Lukašin Lääne-Virumaalt.

Autoreid osales õppematerjali koostamisel 75. Kõige suurem panus oli autoritest Sigrid Abilisel Tallinna raamatus, ta kirjutas 52 teksti üksinda ja seitse kaasautorina, lisaks kümne isiku kirjeldus, seitse legendi ja ülevaate muuseumidest. Kõige väiksem panus oli ühe töölehe kaasautoriks olemine. Viljandimaa ja Võrumaa raamatud valmisid ühe autori tööna. Kõige rohkem oli autoreid Pärnumaal, kokku 18. Kolm raamatut koostasid kaks ja sama palju kolm autorit.

Kogumiku teabetekstide toimetajad olid Kärt Jänes-Kapp (Lääne-Viru­maa, Ida-Viru­maa, Hiiu­maa, Saare­maa, Tal­linn, Harju­maa) ja Mati Laur (Rapla­maa, Viljandi­maa, Lääne­maa, Võru­maa, Järva­maa, Valga­maa, Jõgeva­maa, Tartu, Tartu­maa, Põlva­maa, Pärnu­maa).

Töölehtede toimetaja oli Mare Oja. Keeletoimetajad Eda Kauksi (Raplamaa ja Läänemaa) ning Ene Sepp (kõik ülejäänud raamatud).

Kärt Jänes-Kapp nimetas kõige paremaks tekstikirjutajaks Aivar Põldvee Harjumaa raamatus, kuid märkis, et tunnustamist väärivad kõik, kes jaksavad oma põhitöö kõrvalt lisakohustusi võtta. Mati Laur tunnustas Tartu raamatu autoreid Karolina Antonsit ja Terje Hallikut, aga ka Viljandimaa kogumiku koostajat Liivi Vislapuud ja Raplamaa ühte autorit Jüri Metssalu. Huvitavaid ülesandeid ja ideid oli kõikide raamatute töölehtedel, kuid kompaktsemad ja terviklikumad küsimused on Viivi Rohtla ja Kristi Tõnnovi koostatuna Tartumaa kogumikus.

Mis on piltidel

Autorid tõstsid ise kõige väärtuslikumana esile töö käigus avardunud teadmisi kodukoha ajaloost. Enesekriitiliselt märgiti, et objektide valik on kodupaiga poole kaldu. Töö käigus selginesid mitmed asjaolud. Kummutati linnalegend, et Tallinnas ei ehitata ka tänapäeval Oleviste kirikust kõrgemaid hooneid. Vastavat määrust linnaplaneerimise ametist ei leitud. Noarootsi kiriku ristimisvaagnal on Rooma numbrid M XXVIII, mida peeti poolikuks aastaarvuks 1(5)28 (MDXXVIII). Uurides selgus aga, et tegemist on viitega Matteuse evangeeliumile: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.” Trükkimisest praeguseni on toimunud muutusi, mis teevad kogumikus trükihetkel aktuaalse info kiiresti ajalooks. Näiteks on teisenenud Läänemaa haldusjaotus.

Õppematerjali koostamisse oli panustajaid veelgi. Kogumiku kastid valmistas disainer Veiko Liis. Raamatud trükiti Põltsamaal Vali Pressi trükikojas. Põltsamaa ühisgümnaasium oli valmis raamatuid hoiustama. Nõuannete, täiendavate materjalidega ja fotode loovutamisega toetas kultuuriloo kogumiku valmimist veel palju häid inimesi. Õppematerjali koostamist finantseeris haridus- ja teadusministeerium. Kõikidele neile suur tänu!

Kogumiku 2. novembril aset leidnud esitluse lõpul kontrolliti piltide kaudu, kui hästi õpetajad Eestimaa kultuurilugu tunnevad. Võitjad olid võrdse arvu objekte ära tundnud Gerda Neito (Kalmetu põhikool) ja Aare Ristikivi (Tartu Hugo Treffneri gümnaasium). Ära ei arvatud vaid Lootuse kuju August Weizenbergi vanemate haual Kanepis. Seega, Eestimaa kultuuriloo paremaks tundmaõppimiseks saab nüüd soovida – head lugemist!