Suvevaheajale vastu minnes kerkib taas küsimus, kui pikk peaks see olema. Õpetajate ja lapsevanemate arvamused on vastakad. Riik tõdeb, et küsimus muutub üha aktuaalsemaks – eeskätt kutsekeskharidust pakkuvate asutuste peale mõeldes, aga ka laiemalt.
Muraste kooli inglise keele õpetaja Merli Lindberg kuulub nende hulka, kellele mõte veidi pikemast õppeperioodist meeldib. Käinud tunde vaatlemas teistes riikides, näeb ta, et Eesti koolielu on stressirohkem kui mujal. Viimati külastas ta kuueklassilist algkooli Espoos, mis on sama suur kui Muraste kool. „Õppetegevus ei eelda seal kiiret tempot, kulgetakse palju rahulikumalt. Idee pole asju ära teha või läbi võtta ning kõik on palju mõtestatum,“ vahendab ta nähtut.
“Septembris alustatakse tavaliselt kordamisega, et aru saada, mis tasemel õpilaste teadmised on, ja meenutada tuleb palju.
Merli Lindberg
Kui Eestis kestab õppeaasta 35 nädalat, siis Soomes 38 ja sealt see vahe Lindbergi hinnangul tulebki. Veel aitab pikem õppeperiood vähendada koduste tööde hulka. „Rääkisin seal nii õpetajate kui õpilastega ja tuleb välja, et teatud eranditega jäetakse seal õppematerjalid tavaliselt päeva lõpus lausa kooli.“ Et võrdlusmomenti luua, meenutab Lindberg hiljutist väljasõitu õiguskantsleri juurde, kuhu ta koos 25 kuuendikuga kutsutud oli. Seal viibides küsis õiguskantsler õpilastelt, kui paljud neist iga päev vähem kui pool tundi kodus õpivad. Selle peale tõusis kolm kätt ja kui edasi uuriti, et kes üldse ei õpi, tõusid samad käed. „Enamik lastest teatas, et koduste tööde peale kulub neil rohkem kui tund aega, ja seda on liiga palju,“ usub Lindberg.
Võib tekkida küsimus, kas kolm nädalat terve õppeaasta taustal saab tõesti nii palju muuta. Lindberg vastab, et kui üheksas klass eksamite ja muu lõpetamisega seotu tõttu kõrvale jätta, siis algkoolis ja ülejäänud põhikooliklassides saab küll. Need kolm nädalat saaks õppeaastasse ka ära hajutada. Õpetanud Eestis kolmes koolis, ei salga ta, et ilusate ilmade tulles õpilaste õpimotivatsioon kahaneb. „Püksikummi venitamist tuleb mai lõpus ja juuni alguses palju ette, seega peab suvevaheaja lühendamine olema väga läbi mõeldud. Muidu tähendab see lihtsalt riigi rahaga lastehoiuteenuse pakkumist,“ nendib Lindberg.
Viimsi kooli bioloogiaõpetaja Meri Heinsalu suvevaheja lühendamist ei poolda ja tema argumendid on muuhulgas seotud ilmaga. „Õppeaasta pikendamisest on varemgi räägitud, aga õnneks on see jutt vaibunud. Meie kliimavöötmes on kõige mõnusamat õues olemise aega niigi vähe. Patt oleks seda veelgi lühemaks teha,“ alustab Heinsalu teema lahkamist. Veel meenutab ta, et tegelikult on seda juba tehtud: kui varem lõppes kool mai lõpus, siis nüüd kestab see peaaegu poole juunini. „Veebruarikuusse tehti lisavaheaeg, aga ilusat suusailma on sel ajal seoses kliimasoojenemisega järjest harvem.“ Lisaks on osa koolimaju tema sõnul ehitatud nii, et suvistel pikkadel päevadel kütab päike maja kuumaks ja seal on suvekuudel ning mais võimatu õppida ja töötada.
“Ei ole mingi saladus, et pikk suvepuhkus on õpetajaameti suur pluss. Kui see ära võetakse, suureneb niigi suur õpetajate puudus veelgi.
Meri Heinsalu
Üks peamisi argumente, miks õppeperioodi pikendada ei tohiks, puudutab õpetajate suvevaheaega. Heinsalu toob välja, et kui kooliaasta pikeneb, lüheneb paratamatult õpetajate puhkus. „Ei ole mingi saladus, et pikk suvepuhkus on õpetajaameti suur pluss. Kui see ära võetakse, suureneb niigi suur õpetajate puudus veelgi,“ arutleb ta. Merli Lindberg seda aga nii ei näe: „Ametlikult lõpeb kooliaasta õpetajate jaoks 20. juuni kandis ja sealt oleks juba ligi kaks nädalat õppetööks juurde võtta. Sama kehtib augusti kohta.“
Ameerika Ühendriikides elava Kaire Kroosi hinnangul mõjutab seda otsust kõige rohkem õpetajate meelestatus. Ta toob välja, et näiteks Texases, kus ta ise elab, on pikk puhkus üks peamisi põhjusi, miks õpetajaks hakatakse. Õpetajaametit populariseerides rõhutakse eelkõige just sellele. „Kui teha suvevaheaeg lühemaks ja õpetajate tööaeg peaks seetõttu pikenema, on vaja mõelda, kuidas teha seda parimal moel, sest õpetajate järelkasvu nappus on Eestis juba väga suur probleem,“ räägib tema.
Paljudel pole lapsi kuhugi panna
Kuigi Kroos on olnud haridusteemadega seotud ka SA Noored Kooli kunagise tegevjuhina, võtab ta teemat lahates esmalt sõna kui lapsevanem. Tema on kindlalt seda meelt, et suvevaheaega peaks lühendama, kuigi tõdeb, et lapsevanemate seaski jagunevad arvamused kaheks. „On lapsevanemaid, kes lähenevad olukorrale emotsionaalselt ja meenutavad oma vanaema juures veedetud igavikuna näivaid suvesid. On mõistetav, et nad soovivad sama oma lastele,“ lausub Kroos.
Meri Heinsalugi meenutab, et igav neil lastena küll ei hakanud: „Hommikul võti kaela ja õue, õhtul püüti kinni, pesti puhtaks, plaasterdati ja järgmisel päeval jälle õue.“ Ta lisab, et mänguaega jäi neil lastena ikka puudu ja tänapäeva maailmas, kus istumisest on saanud uus suitsetamine, tuleks lastele just õues mängimine jälle selgeks õpetada.
“Ette puhata inimesed minu teada ei saa ja pikk suvepuhkus õppeaasta jooksul tekkivaid pingeid ära ei kaota.
Kaire Kroos
Kroosi sõnul on ühiskond aga muutunud ja võimalust lapsed maal kogu päevaks välja saata esineb üha vähem. „Näiteks minu ema veetis suved töötades ja linnakorteris, mis tähendas, et minu lastel polnud sellist varianti,“ tõdeb ta.
Kroos jätkab, et variant oleks saata lapsed laagrisse, aga kuna tänapäeval on see väga kallis, ei saa paljud pered seda endale lubada. Lisaks moodustab kümme päeva pikast suvest väga väikese osa ja probleem säilib, sest lapsevanemad kasutavad oma puhkusepäevi ära ka teistel koolivaheaegadel. „Isegi kahe vanema puhul ei tule see matemaatiliselt välja, rääkimata sellest kui vanemaid on üks,“ mõtiskleb ta.
Lõppkokkuvõttes tähendab pikk suvevaheaeg Kroosi sõnul seda, et õppekava on kokkupressitum ja ettenähtud teadmiste edasiandmine ning omandamine paneb kooliperele omajagu pingeid peale. „Ette puhata inimesed minu teada ei saa ja pikk suvepuhkus õppeaasta jooksul tekkivaid pingeid ära ei kaota.“
Pikk suvi suurendab hariduslõhet
Aasta alguses avaldatud Eesti inimarengu aruande põhjal süveneb Eestis hariduslik ebavõrdsus ja Kroos leiab, et otsapidi on ka see seotud pika suvega. Nimelt suudavad lapsevanemad, kellel on paremad majanduslikud võimalused, pakkuda oma lastele puhkuse ajal rohkem harivaid ja sotsiaalselt arendavaid tegevusi, mille hulka kuulub lisaks laagritele näiteks ka reisimine. „Lapsed, kelle vanematel need võimalused puuduvad, vaatavad ise, kuidas oma päevad õhtusse saadavad. Ameerikas räägitakse palju sellest, kuidas laste teadmised suve jooksul kahanevad,“ räägib ta. Eestis peaks probleem olema veel suurem, kuna erinevalt USA-st ei ole siin levinud suvekoolid nende jaoks, keda on vaja järele aidata.
Selle probleemi tõstatas ka Merli Lindberg, kelle kogemuse põhjal unustab õpilane kolme kuu jooksul tohutult palju. „Septembris alustatakse tavaliselt kordamisega, et saada aru, mis tasemel õpilaste teadmised on, ja meenutada tuleb palju,“ ütleb tema.
Kroos jätkab, et teadmiste kahanemist täheldatakse eriti just kehvemates sotsiaalmajanduslikes oludes viibivate laste puhul. „Kui tahame õpilaste perede taustast tulenevat ebavõrdust hariduse kaudu vähendada, peaksime mõtlema suvepuhkuse lühendamise peale. Ameerikas on tehtud palju uuringuid selle kohta, kuidas suvi hariduslikku ebavõrdsust suurendab.“
Esmalt keskhariduses
Haridus- ja teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin tõdeb, et koolide suvepuhkuse pikkus on neil jutuks tulnud küll. Esmajoones aga kutsekeskharidust pakkuvate asutuste puhul.
Ülle Matsin.
Kui palju riik suvevaheaja pikkuse peale hiljuti mõelnud on?
Seoses sellega, et meil käivituvad hariduskeskused, kus eri liiki keskhariduse õpet viiakse läbi ühe katuse all ja kus õppijad saavad ka õppekava vahetada, on meil tõepoolest esile kerkinud suvevaheaja pikkuse küsimus. Nendel koolidel, kes juba praegu nii toimetavad, on õpetajate tööd korraldada päris keeruline, kuna ühed ja samad õpetajad annavad tunde nii gümnaasiumi kui kutsekeskhariduse õppekavade õpilastele. Õigusruumi kohaselt õppenädalate arv eri õppekavade puhul aga erineb ja see teeb olukorra keeruliseks.
Üldhariduse puhul näeme, et üha rohkem koole soovib sissejuhatava tegevusega alustada juba nädalake enne 1. septembrit. On ka lapsevanemaid, kes on aruteludes välja toonud, et kuni jaanipäevani võiksid lapsed koolis toimetada. Seni on need olnud üksikud väljahõiked, aga just kirjeldatud hariduskeskuste valguses peame hakkama asja üle tõsisemalt arutlema. Praegu ühtegi eelnõu veel pole.
Kas eeskätt räägime me keskharidusest?
Jah. Kuna kaks õigusakti ehk põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kutseõppeasutuse seadus on meil praegu eraldi, peame tegema õppekorralduslikke kokkuleppeid, et regulatsioonid ei oleks üleliigsed ja õpetajatel ja õpilastel oleks võimalik oma tööd sujuvalt korraldada.
Küll aga on tõsi, et meie kooliaasta on võrreldes teiste OECD riikidega üks lühemaid ja samal ajal ägavad nii meie õpetajad kui õpilased ülekoormuse all. Küsimus ongi, kas räägime kooliaasta pikendamisele mõeldes ka põhiharidusest ja kas nii õppeaasta eel kui järel võiks olla lisaaeg, mil õppetööd läbi viia.
Kahtlemata on teema arutelu väärt ja kõigepealt võtame jutuks keskhariduse tasandi, aga ka põhihariduse poole pealt tasub õppeaasta pikendamisele juba mõelda. Kui õpe muutub mitmekülgseks ja praktilistest õppetegevustest saab õppe osa, ei peaks me pelgama ilusa ilmaga õppimist. Põllumajandusühiskonnast oleme ju välja kasvanud, meil ei ole vaja lapsi suveks põllutööde jaoks koolist vabastada.
Kuidas koolid teie hinnangul plaanitavasse muudatusse suhtuvad?
Esimene märk sellest, et päris paljud koolid on valmis läbirääkimisteks, on see, et järjest tekib juurde õppeasutusi, kus mingil kujul õpitakse õppeaastast kauem. Riigina soovime oma kokkulitsutud õppeaasta juures olla hästi konkurentsivõimelised ja paratamatult ei ole meie koolidel aega kõigega tegelda. Alati on kurb kuulda, kui kuskil räägitakse mingite teemade läbivõtmisest – neid peaks ju õppima! Selle tava on aga tinginud see, et meil on kogu aeg kohutavalt kiire.
Kommentaarid
Enne kooliaasta pikendamist tuleks esmalt õppekavad ajakohastada.
Teiseks puudub koolidel igasugune valmisolek suvekuumuses tundide andmiseks – mai keskel on klassiruumides juba praegu talumatult palav. Tunnen õpilastele kaasa, me oleme sellest valmisolekust veel valgusaastate kaugusel.
Kui riigil on mure laste suvise tegevusetuse pärast, korraldagu riiklikke suvekoole ja lastehoide ja otsigu sinna omaette õpetajad.
Ametlik kooliaasta peaks aga algama tarkusepäeval ja lõppema lastekaitsepäeval.
T
Mu venna lapsed elavad Soomes ja käivad ka seal koolis ja oi kuidas nad kadestavad minu lapsi sellepärast, et neil on pikem suvepuhkus. Meie suved on niigi lühikesed ja päikesevalgust aastas vähe. Milleks sundida lapsi suvise kuumaga koolimajja. Kui tahta tõesti natuke pikendada kooliaastat, siis võiks ära jätta selle veebruari vaheaja.
Laur
“Küll aga on tõsi, et meie kooliaasta on võrreldes teiste OECD riikidega üks lühemaid ja samal ajal ägavad nii meie õpetajad kui õpilased ülekoormuse all.” Kas õpetajad on nõus, et nende “koormus väheneb” suvise puhkuse lühenedes? Kas poleks mõistlik, et kutseõppeasutused reguleerivad ise oma õppeperioodi, selle asemel, et nende järgi riiklikult ja sama puuga mõõta kõigile, k.a algklassilastele? Kui suvevaheaeg tekitab hariduslikku ebavõrdsust (sest paremal järjel lapsed reisivad ja laiendavad silmaringi), siis tekitame “võrdsust” nõnda, et kärbima ära paremad võimalused – olgu kõigil ühtviisi halb? Kui halvemate tulemuste taga on ikkagi liiga lühike õppeperiood, siis vbl oleks mõistlik just aeglasematele suvekool korraldada, mitte kõiki vaheaja lühendamisega karistada?
Tuule
Kolleegid!
Õppeaasta pikendamisega ei lahenda me SISULISI probleeme koolis. Nii loome vaid muljet muutustest-uuendustest koolis. Küll tuleks vaadata, mis toimud igas antud aine tunnis. Lähemalt minu raamatukesest “Carpe diem!” (EÜK, 2020). Lugegem selle avalugu ja… mõelgem kaasa!
Peep Leppik
Need, kes räägivad õppeaasta pikendamisest, võiksid pisut arvutada.
Kui lisada õppeaastasse üks nädal, annaks see juurde sõltuvalt klassist 20 … 35 tundi. Neid tunde on kõigi ainete peale kokku, mitte iga aine kohta!
Kooliaastas on 35 nädalat. Mida annab üks lisanduv nädal? Jah! Arvutasite õigesti see annab nädala kohta 0,6 kuni 1 tund nädalas (NB! mitte päevas) võitu.
Kui tahta koolipäevi märgatavalt lühendada, näiteks üks tund päevas, tuleks õppeaastale lisada 5 … 8 nädalat.
Küsige õpilaste käest, kas nad eelistaksid käia 5 nädalat suvel koolis või seda, et iga päev oleks üks tund vähem.
Enne võiks natuke ikka mõelda ja arvutada, kui puusalt ettepanekuid paugutama asutakse.
Enn Kirsman
Juba praegu aastast aastasse kooliaasta lõpus viimased kaks isegi kolm nädalat midagi sisukat tundides ei tehta! materjalid on läbi ja lihtsalt venitatakse …. Mis selle veel pikema perioodi mõte sellisel juhul on? ÕPPEPogrammid VAADATA ÜLE, kas on igast jama vaja ikka vaja pähe tuupida…(ntks kas on vaja teada peast kimalaskoolibri kaalu ????kontrolltöös) . See oli ka viimase Eesti inimarengu uuringu kokkuvõtte ja ettepanek koostajate poolt, mitte et teeme veel pikemaks kooliperioodi! Minu lapsel põhikoolis on enam jaolt igav ootab ja passib, mil teised valmis saavad. Ehk ei ole mingit ulme tempot.
Evelin
Mulle tundub, et eesti kooli tahetakse hävitada. Õpetajad lahkuvad. Asemele ei jätkuks ka endisi katlakütjaid, kes õhtul paragrahvi läbi loevad ja hommikul ümber jutustavad…
Henno
On üsna loomulik, et inimesed on erinevate võimete ja võimalustega. Kõigile ühtviisi pikemat kooliaastat vaja pole, sest nagu eelpool kommenteerijad kirjutasid, on praegugi neid, kel põhikoolis igav ja samas on neid, kes on ülekoormatud ja stressis. Pigem oleks mõistlik ettenähtud õppekava omandanud õpilased lubada suvevaheajale lastekaitsepäeval ning jätta rahulikumat lisaaega neile, kes vajavadki õppimiseks väiksemat-vaiksemat keskkonda ja rohkem õpetajapoolset tuge.
Nele
Pikem kooliaasta – rohkem vaimse tervise probleeme! Nii õpilasele kui õpetajale. Milleks?… Suvi ongi puhkamiseks, lihtne, loogiline. Vahelduseks vaimsele pingele kohustustevaba kulgemist, päikest, aega iseendale. Loomulikult ununeb osa õpitust suvel, mis seal imelikku on? Septembri algul tuletame meelde ja läheme siis edasi uute teemadega.
Üpris õõvastav, kuidas ametniku-tädid (küllap, et oma olemasolu õigustada) otsustavad kuiviklikult õpetajate ja õpilaste saatust – pannes neile selga veel suurema koorma, kui see niigi on! On ju hea, kui kõik saavad suvel korralikult välja puhata. Ametnikud enamasti on ise päristööd teinud vähe, mõni pole üldse. Pikk puhkus on paljudele pedagoogidele ainus “kompvek”, mis neid veel koolis tööl hoiab – palk seda ju ei tee. Koolijuhid peaks ka olema huvitet hästi puhanud õpilastest-õpetajatest. Kui puhata ei lasta, hakkavad ka õpilased rohkem puuduma, ise tekitama endale rahulikku laadimisaega! Ärge tehke rumalusi, ametnikutädid… P.S. Lapsevanemad, kes ise oma võsukestega aega ei taha veeta – suve läbi lapsi kooli ära sokutada pole lahendus. Lugege vastavat kirjandust, saavutage lapsega kontakt, õpetage laps aega ka omapead sisukalt veetma ja kui te puhkus algab, nautige koos suve – nad on väikesed ainult 1x !!
NB! Koolide juurde võiks teha kov-de toel soodsa hinnaga linnalaagreid, et lastel oleks suvel tegevust (selleks ei pea vägisi kooliaastat venitama). Laste jaoks peab selle raha leidma, MOTT!!
Õpetaja Eveli
Vaadake õppekava sisu, mõtekus ja siis reaalelu siia kõrvale- õppekava oleks nagu pehmikute põlvkonna kavatamiseks, suure sotsiaalse kallakuga ning pehmete ainete suure ülekaaluga. Samas loen tihedalt arvamusi, et insenere on vaja ning töötegijaid pole. Kasvatame aga ajakirjanike ning ametnike armeed. Kuskil hariduses, suht algselt kahe kõrva vahel, võiks inimestel olla teadmine- mis toob riigile ja rahvale rikkuse- kas maalide maalimine ja näiteks kiva teemal pidev vestlemine (peaks aga hoopis vanematega vestlema) või siis tehnoloogiafirmade ning neile vajaliku kasvulava loomine? Või siis hoopis bioloogide, laboritehnikute või geoloogide kasvulava? Kokkuvõtvalt siis- jama ärajätmisel saab normaalse õppe taastada ja kool muutub ka huvitavaks ning seda ka kõurikutele ja mürsikutele.
Suht harimatu keskmine eesti mees, kes ei kirjuta apelsiin või alkohool.
Väga hea. Teismelisel ei tohikski olla vaba aega, vaid peaks tegema tasuta tööd, sest peab õppima tegema tööd, kui ei tee tuleb anda peksa ja kõik
Lauri Sander
Minu meelest on rumal arvata, et laste koolirõõm suureneks või stress väheneks, kui kooliaasta pikemaks teha. Vabanenud aeg täidetakse imeruttu uute ainete ja põhjalikumaks muudetud programmidega. Pole ju mingit rahvusvahelist standardit, kui mitu valemit peab teatud vanuseks peas olema või mitu ruutmeetrit töövihikulehti peab täitma. Meie laste ülekoormus on meie hoiakute küsimus, mitte õppeaasta pikkusest tingitud.
Lapsevanem
Kuulates neid arvamusi, mis siin artiklis avaldati, tahaks avardada ka nende õpetajate, vanemate ja ametnike pilti pärisõpilase elust. Olles ise ühe eliitkooli õpilane gümnaasiumiastmes, siis oleks selline muudatus minu arvates halb. Esiteks seepärast, et paljudes ainetes on aasta lõpuks juba kõik läbitud ning venitamiseks mingisuguse tundide arvu täissaamiseks pole mõistlik, eriti lööb see välja üleminekueksamite ja lõpueksamitega, kui need on tehtud aga tundidesse tuleb endiselt minna ja eetriaega täita. Pigem on tegu õpilase jaoks ajakuluga (mida saaks kasutada näiteks tööl käimiseks) ning ka tööjõukuluga riigile. Teiseks tasuks välja tuua ka suvise pikema puhkuse vajalikkuse, et maandada ära kogu stress ja magamata unetunnid, mis on kooliaasta jooksul tekkinud, ning uskuge mind, eliitkoolis on seda palju-palju (kohati on kummaline vaadata kuidas minu vanemad nädalavahetuseti puhkavad, samas kui endal kulub reede, laupäev ja pühapäev peaaegu täies ulatuses võrdlemisi intensiivseks õppimiseks, ning see on paraku ka õpetajate tööreaalsus) ning seega sooviks sellise koormusega korralikku suve, kus saaks rahus tööl käia ja aeg kasvõi hetkeks maha võtta. Koolide võimalused peaksid olema paindlikud korraldada ise, kuidas nad vaheaega teevad, ning seda õpilasi tugevalt kaasates. Praegu jääb endale seda artiklit lugedes maik, et otsusi tehakse üle õpilaste peade ning mõeldakse eelkõige alg- ja põhikooli õpilaste peale, samas kui keskhariduses õppivate õpilaste vajadusi ei arvestata Tahaks näha ametnikku, kes HTM’ist tuleks gümnasistidele põhjendama õppeaasta pikendamisotsust argumendiga, et alg- ja põhikooliõpilastel pole midagi teha ja koju neid jätta lapsevanemad ei julge.
MP
Probleem ei ole õppeaasta pikkuses, vaid ainekavades, mis ei vasta reaalsele elule. Ministeerium võiks ükskord ometi hakata tegelema sisuliste küsimustega, mitte vormiga. Selle asemel, mis kell peab igas külas kool algama, keskenduge parem sellele, milliseid jamasid peavad meie lapsed tuupima ja seda eriti reaalainetes.
Endine õpetaja Raivo
Enne kui hakatakse õppeaastat pikendama, võiks keegi lõpuks päriselt otsa vaadata sellele, MIS seal koolis üldse toimub. Praegu tundub kogu see jutt lihtsalt järjekordse kabinetivaikuses sündinud geniaalse ideena inimestelt, kes pole ammu klassiruumi näinud ega saa aru, kuidas päris koolielu välja näeb.
Õppeaasta peaks algama tarkusepäeval ja lõppema 31. mail. PUNKT. Lapsed vajavad suve. Mitte ainult puhkamiseks, vaid normaalseks eluks. Päikest, liikumist, sõpru, igavlemist, oma mõtteid ja lihtsalt olemist. Meie suvi on niigi lühike ja siis leitakse kuskilt geniaalne mõte see ka veel ära rikkuda.
Kõige absurdsem on see, et mai lõpuks on hinded juba väljas. 9. klassi õpilased on eksamid kuidagi hambad ristis ja viimase jõuraasuga ära teinud, pooltel koolidel on programm läbi ja siis algab see hale venitamine. Tehakse nägu, et toimub õppimine, aga tegelikult vahitakse niisama, täidetakse aega ja oodatakse vaheaega, et saaks koolist juba minema. Lisaks — millega need lapsed seal juunis üldse tegelema peaksid? Vanemate raha eest ei tohi enam väljasõite teha, koolidel endal raha pole, huvitavaid tegevusi napib ja lõpuks istutakse lihtsalt telefonis või vahitakse filmi. Väga hariv tõesti.
Ja siis räägitakse kuskil tõsise näoga “motiveerivast koolikeskkonnast”. Kellele see motiveeriv on? Lapsel on ajud kokku jooksnud, õpetaja on väsinud ja klassis on 25 kraadi sooja.
Ja lõpetage ära see jutt, nagu pikem kooliaasta lahendaks hariduse probleemid. Ei lahenda. Probleem ei ole suvevaheajas, vaid selles, et õppekavad on ajast maha jäänud ja lapsed peavad siiani pähe tuupima hunnikut kuiva ja mõttetut jama, eriti reaalainetes. Valemid, definitsioonid, mingid suvalised faktid, mida pähe aetakse lihtsalt selleks, et kontrolltöös õigesse kohta kirja panna ja nädal hiljem ära unustada. Mitte keegi ei selgita, miks seda vaja on või kus seda päris elus kasutatakse. Aga samal ajal oodatakse, et lapsed oleksid motiveeritud, õnnelikud ja vaimselt terved. Täiesti absurdne.
Me elame aastal 2026, mitte 1983. Tänapäeval elame infokülluses — kogu teadmine on sekundiga taskust leitav. See ära kulunud kortsus lehtedega õpik ei ole enam tänapäeva lapse jaoks mingi püha teadmiste allikas. Kui midagi muuta, siis mitte suve lühemaks teha, vaid kool lõpuks tänapäeva tuua. Vähem mõttetut tuupimist, rohkem päris elu. Kool käitub ikka nagu inimene ilma peast õpitud definitsioonideta elada ei oskaks.
Selle asemel võiks õpetada:
– rahatarkust,
– kriitilist mõtlemist,
– suhtlemisoskust,
– vaimse tervise hoidmist,
– praktilist elu,
– ettevõtlikkust,
– ja lõpuks ka seda, kuidas üldse inimeseks jääda.
Kõik lapsed ei ole ühesugused. Üks on tugev matemaatikas, teine kunstis, kolmas spordis, neljas ajaloos või mõnes muus valdkonnas. Üks tahab kätega teha, teine loovalt mõelda, kolmas analüüsida ja neljas lihtsalt liikuda ning tegutseda. Aga meie süsteem mõõdab kõiki ühe joonlauaga ja siis imestab, miks pooled on stressis ja pooled segavad tundi lihtsalt sellepärast, et huvi puudub ja nad ei näe õpitaval mingit mõtet.
Ja veel üks asi — kui riigil on probleem sellega, et lastel on suvel “liiga palju vaba aega”, siis tehku suvelaagreid, huviringe ja päevakeskusi. Ärgu keeraku kogu koolisüsteemi pea peale lihtsalt sellepärast, et mõni lapsevanem ei suuda välja mõelda, mida oma lastega suvel peale hakata. Kool ei pea olema riiklik lastehoid, kuhu lapsed hommikul lihtsalt kodust ära tuuakse, sest vanemad ei viitsi või ei taha ise oma lastega tegeleda.
Praegu jääb kogu sellest jutust mulje, et mitte midagi sisulist muuta ei taheta. Õppekavasid ei puuduta, õpetajate ja ka õpilaste ülekoormusest ei räägi, vaimset tervist ignoreeritakse — aga venitame kooliaastat pikemaks ja teeme näo, et reform tehtud. Meie uus haridusreform on siiani suutnud peamiselt ainult asju hullemaks teha — rohkem segadust, rohkem koormust ja vähem päris lahendusi.
Lapsed ei vaja rohkem kooli. Nad vajavad targemat ja päris elu õpetavat süsteemi, mitte kuiva tuupimist. Kui hariduses midagi päriselt muuta tahetakse, siis alustagu lõpuks sisust, mitte ärgu venitatagu lihtsalt laste suve lühemaks, sest kellelgi kabinetis tuli “hea mõte”.
T-M.S
Just nimelt! Viimased nädalad on koolis mõttetu molutamine – midagi ei õpita, mingid kasutud üritused lihtsalt aja täitmiseks. Seal on lisaaeg – kui õppida, siis lõpuni, kui puhata, siis täiega.
Carpe diem!
Remy
Lp. T-M.S (ja lugejad)!
Üldhariduskoolis toimuv toetus pikka aega inimkonna ajaloolisele KOGEMUSELE, kuid 21. sajandi kool saab tugineda vaid TEADUSELE (eriti arengupsühholoogiale).
T-M.S! Teie pakutud variant on ammu läbi proovitud ja… LÄBI KUKKUNUD (näiteks ameerika avalik kool)!
Looduspäraselt on kooli peaülesanne laste MÕTLEMISVÕIME ARENDAMINE, mida tehakse koolis erinevate ainete õppimise-õpetamise kaudu rakendades eelkõige pedagoogika ja kognitiivse psühholoogia lähtekohti. Mõtlev inimene suudab ISE lahendada Teie poolt loetletud “oskusi” rahatarkusest suhtlemisoskuseni… Sellest lähemalt raamatukeses “Mõtlemine on huvitav” (REKK, 2003). Kahjuks ei toeta eeltoodut tänases Eesti koolis toimuv, aga see on omaette suur probleem…
Peep Leppik
Huvitav, et HTM propageerib koolialguse hilisemat kellaaega ja see ei muuda koolipäevi pikemaks.
Aga samas tahavad suvist koolivaheaega teha lühemaks.
Võiks siis teha hoopis nii, et kool algaks 1.oktoobril ja lõpeks 1.mail.
Kui koolitunnid algavad hommikul hiljem ja sellega jõutakse palju rohkem ära teha ning ei jää ka koduseid ülesandeid.
Kui selline fenomen on päriselt võimalik, siis võib olla peaks HTM kaaluma ka seda, et kool algaks 1.oktoobril.
Nii jõuab palju rohkem materjali läbi võtta.
Lihtne lahendus! Selle asemel, et HTM tegeleks päris probleemidega. Näiteks sellega, et lapsed ei istuks kella üheni öösel telefonis.
Probleemides ei ole süüdi liiga varajane koolipäeva algus.
Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!
Haritud, aga juurteta – nii võib iseloomustada praeguse aja koolinoori, kellest paljud kannatavad…
15 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseks
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lisa kommentaar