Tartu õpetajad said 24. jaanuaril toimunud konverentsil „Inspi­reeriv õpetaja” soovitusi, kuidas luua innustavat õpikeskkonda.

Juhtimiskonsultant Mait Raava viis esmalt auditooriumi loovuselainele: ta palus ühendada tahvlile joonistatud üheksa punkti nelja sirgjoonega pliiatsit tõstmata. Raava nentis, et loomingulisus on igas töös väga oluline − kui sul on kihvt idee, oled inspireeritud ja annad energiat. Ka Gustav Ernesaks ütles, et esinema minnes peab vaim peal olema. Õpilast inspireerib aga jõukohane loominguline idee. Teda inspireerida saad alles hetkest, mil aine on selge. Seega tuleks anda ikka jõukohaseid loomingulisi ülesandeid.

„Paljud lapsed ei oska enam keskenduda,” rääkis Raava. Et olla ülesandest haaratud, on vaja täielikku keskendumist. Haaratust suurendavad ülesande elulisus, rühma- ja individuaaltööd, vähendajaiks on aga eksamid, loengud, TV.

Kuidas Soomes?

Helsingi ülikooli lektor, arenduskeskuse Opinkirjo projektijuht Merike Kesler rääkis, et Soomes praegu ettevalmistamisel oleva, 2016. aastal jõustuva uue õppekava keskmes on küsimus, kuidas õpetada. Eelmise õppekava puhul oli märksõna „mida peab õpetama”. Arenduskeskus Opinkirjo toodab õpetajate abistamiseks õppekava läbivate teemadega seotud materjale. Need peaks andma õpetajale võtme muuta kooli. Arenduskeskus korraldab õpetajaile ka loova probleemi lahendamise kursuseid.

Soome ja küllap meiegi õpetajaile ainet mõtisklemiseks peaks andma Opinkirjo läbiviidud kampaania, kus keskus uuris presidendi palvel lastelt, mis teeb nende päeva elamisväärseks. Selgus, et kõige tähtsamad asjad on tavalised ja igapäevased. Seega pole vaja inspireerimiseks midagi suurt, geniaalsus peitub lihtsuses, nentis Kesler.

Soomes on praegu käimas lai diskussioon õpikeskkonna eesmärkide teemal – kas need peaks aitama õpilast ja õpetajat või on tähtsad paremad õpitulemused.

PISA pani mõtlema

Lõhe õpetajate ja poliitikute vahel on väga suur. Õpetajad rääkisid juba mitu aastat enne PISA tulemuste avalikustamist, et midagi peab koolis muutma, aga poliitikud ei uskunud ja soovitasid oodata PISA tulemusi. Ent tulemused ei olnud head, nüüd peab midagi muutma. Poliitikud arvasid seni ka, et IT muudab kooli superheaks, kuid IT tähtsustamine ei ole lahendus, neid koostisosi on rohkem. Üha tähtsam on ka õpikeskkonna kooliväline osa. Soomes ongi arutelu all, kas hindamisel peaks arvesse võtma ka seda, mida õpilane väljaspool kooli teeb.

„Inspiratsioon tekib, kui oled puhanud, ka koolitused tekitavad uusi mõtteid,” arvas Forseliuse kooli õpetaja Kristi Mumm. „Jagame oma koolis kogemusi, ka kolleegid inspireerivad. Vahel juhtub, et valmistad tunni õhinaga ette, aga laste meelest polegi see lahe. See võtab tuhinat maha.”