• Aprilli lõpunädalal suundus 16-liikmeline haridusjuhtide delegatsioon Tallinna ülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel õpirändele Norrasse, et tutvuda Norra mentorsüsteemiga ja jagada kogemusi. Pea nädalapikkune reis andis tervikliku ülevaate ülikooli, omavalitsuse, koolide ja lasteaedade  töö süsteemsusest ja põhimõtetetest.

Norra alustavate õpetajate mentorlussüsteem on kujunenud pikaajalise haridusuuenduse, teadustöö ja riikliku koostöö tulemusena. Süsteemi eesmärk on toetada uusi kvalifitseeritud õpetajaid nende esimestel tööaastatel nii lasteaedades kui ka koolides ning aidata neil kujuneda ennastjuhtivateks ja professionaalseteks õpetajateks.

Norra süsteemi keskmes on alustava õpetaja professionaalne areng ja ametialase identiteedi kujunemine. Õpetajakoolituse lõpetamisel peetakse õpetajat kvalifitseerituks ning tema sobivust õpetajaametisse hinnatakse kogu õppeprotsessi vältel. Seetõttu ei keskendu sisseelamisprogramm õpetaja hindamisele, vaid just tema professionaalsele toetamisele töökohal. Vastutus õpetaja edasise arengu toetamise eest liigub valdavalt haridusasutusele, kus õpetaja tööle asub.

Norra teadlaste hinnangul kestab õpetajaametiga kohanemise periood 1–5 aastat. Esimest kolme aastat käsitatakse sisseelamise perioodina, millele järgneb sisseelamisjärgne aeg. Seda peetakse oluliseks etapiks, mil õpetaja kujundab oma professionaalset identiteeti ja õpib siduma teoreetilisi teadmisi praktilise õpetajatööga.

Kas mentor või professionaalne mentor?

Norra süsteemis eristatakse mentorlust ja professionaalset mentorlust. Mentorlus võib olla üldine ja mitteametlik kolleegilt saadav tugi, mis põhineb kohanemisperioodil ehk esimesel aastal kogemuste jagamisel ja praktilistel nõuannetel. Selline lähenemine on tuttav meilegi.

Professionaalne mentorlus on aga teadlikult kavandatud protsess, mille eesmärk on toetada õpetaja refleksiooni, oma töö mõtestamist ja eneseanalüüsi. Selle keskmes on eesmärgistatud vestlused, pedagoogiliste valikute analüüs ning õpetaja iseseisva professionaalse mõtlemise kujunemine.

Oluliseks peetakse arusaama, et alustavate õpetajate peamised raskused ei tulene enamasti aineteadmiste puudumisest, vaid vähesest praktilisest kogemusest ja oskusest rakendada teooriat töökeskkonnas. Seetõttu keskendub professionaalne mentorlus praktiliste oskuste kujundamisele; tööalase enesekindluse toetamisele; refleksiooni- ja eneseanalüüsioskuse arendamisele; professionaalse identiteedi kujunemisele ja õpetaja iseseisva otsustusvõime toetamisele.

Norras on haridusasutustel kohustus omada alustavate õpetajate toetamiseks mentorlussüsteemi. Samal ajal toetab neid riiklik professionaalsete mentorite võrgustik, mis koolitab ja toetab mentorite pidevat arengut; korraldab kogemuskohtumisi ja veebiseminare; koostab juhendmaterjale koolidele ja lasteaedadele ning levitab parimaid kogemusi.

Professionaalseks mentoriks saamine eeldab vähemalt viieaastast õpetajatöökogemust ning mentorikoolitust mahus 30 EAP-d. Mentorina töötamine annab õpetajale võimaluse professionaalseks arenguks ning loob täiendavaid karjäärivõimalusi haridusvaldkonnas.

Norra mentorlussüsteemi üks tugevus on haridusasutuste, koolipidajate ja ülikoolide tihe koostöö. Iga omavalitsus kujundab küll oma mentorprogrammi, kuid see peab lähtuma riiklikest põhimõtetest ning toimima koostöös kõrgkoolide ekspertidega. Võrgustikes kohtuvad regulaarselt õpetajad, mentorid, koolijuhid, koolipidajad ja ülikoolide esindajad. Selline koostöö toetab tõenduspõhist lähenemist ning võimaldab süsteemi pidevalt arendada ja hinnata. Praktika on näidanud, et mentorlussuhe toimib sageli paremini siis, kui mentor ei tööta menteega samas asutuses või ei ole tema otsene kolleeg. Lisaks individuaalsetele kohtumistele peetakse oluliseks rühmapõhiseid kohtumisi alustavatele õpetajatele ja mentoritele kogu omavalitsuse tasandil.

Norra kogemus näitab, et professionaalne mentorlus aitab toetada õpetajate sisseelamist, professionaalset arengut ja hariduse kvaliteeti laiemalt. Süsteemi tugevuseks on riigi tasandil juhtimine, selged vastutusvaldkonnad, mentorite põhjalik ja süsteemne ettevalmistus ning refleksioonil põhinev professionaalne õppimine.

Mida tuua Norrast Eestisse mentorsüsteemi arendamiseks

Eesti koolijuhtide vaatepunktist tasub Norrast  Eestisse tuua mõtteviis, et professionaalne mentorlus on omaette pädevus, mida tuleb teadlikult õppida ja arendada.

Kujundada tuleks tõenduspõhine pikaajalisem mentorsüsteem, mis keskendub eelkõige õpetaja identiteedi kujunemisele, olemasolevate oskuste toetamisele, refleksioonile ja professionaalsele arengule, mitte ainult oskustele.

Karin Lukk, Tartu Kivilinna kooli juht,  hindab viimaste aastate Eesti arengut mentorluse teel. “Olemas on alustavate õpetajate tugiprogrammid, mentorkoolitused ning mitmes koolis ka toimivad sisseelamisprogrammid. Samas sõltub mentorluse kvaliteet ja olemasolu endiselt väga palju koolist või juhist. Puudu jääb ühtsest süsteemsusest, professionaalse mentorluse selgemast mõtestamisest ning laiemast võrgustikupõhisest toest, “ nendib koolijuht. 

Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi  juhi Indrek Lillemägi sõnul ei käsitata Norras alustavat õpetajat abivajajana. “Alustaval õpetajal on tihti mingites valdkondades värskemad ja sügavamad teadmised-oskused kui kogenud kolleegidel ja neid teadmisi-oskusi tuleb esimeste aastate jooksul võimendada, “ täpsustab Lillemägi.

Diana Kuntor, Saue lasteaia juht, peab mentorluse vallas probleemiks koostöö puudumist, eri tasemeid haridusastmetes, professionaalsete mentorite puudumist, sest ettevalmistus on liiga lühike. “Ühtne süsteem riigis aitaks kitsaskohti kõrvaldada,” usub ta.

“Kõige suurem heureka oli Norra lähenemine alustava õpetaja toetamisele, “ kommenteerib reisist saadud mõtteid Karin Lukk. Uudset oli selles palju: alates perioodist, kus alustava õpetaja sisseelamisperioodi pikkuseks loetakse esimest viit tööaastat. Aktiivne toetamine ehk mentori tugi tagatakse esimesel kahel aastal. “Väga inspireeriv oli, et mentorlus ei ole üksiku kooli hea tahte küsimus, vaid riiklikult raamitud ja võrgustikena toetatud süsteem, kus koostööd teevad koolid, omavalitsused ja ülikoolid,” täpsustab koolijuht.

Ülle Tillmanni,  mentorvõrgustiku liikme sõnul on Norra mentorsüsteem Eesti omast  ees ja paarikümneaastase töö tulemusel tõusnud kõrgustesse. Mentorsüsteem on kujundatud alustava õpetaja professionaalse kutsekindluse toetamiseks. “Väga sümpaatne oli teada saada, et ülikooli koordineeritud mentorvõrgustikus on kindel roll koolipidajatel, “ täpsustab ta.

“Ülikooli vaates kõnetas, kuivõrd pikalt ja põhjalikult mentoreid ette valmistatakse. Ja hästi vägev oli näha, kuivõrd süsteemselt mentorlus eri tasanditel ühiste põhimõtete alusel toimib, “ kommenteerib nähtut Berit Silvia Vaikre Tallinna ülikoolist.

Mida võiks kohe Eestis praktiseerima hakata?

Koolijuhid tunnevad suurt vajadust üleriigilise mentorsüsteemi järele.

Tugeva  mentorvõrgustiku loomine  omavalitsuse ja piirkonna tasandil ning ülikoolide ekspertide kaasamine aitaks luua läbimõeldud süsteemi.

Põhimõte, et kvaliteetne professionaalne mentorlus ei toeta ainult alustava õpetaja hakkamasaamist, vaid aitab kujundada reflekteerivamat, koostöisemat ja tervemat koolikultuuri, kõnetas koolijuhte ja tekitas arutelusid, kui oluline see on.

Jõhvi abivallavanem Heidi Uustalu tunneb KOV-i vaates puudust ühisest õpetajate professionaalset arengut toetavast süsteemist, mis aitab alustajal õpetajal  reele saada ja looks eelduse ka valitud kooli tööle  jääda. 

“Kindlasti tuleks üle võtta süsteem, kus mentorlus on mitmeaastane protsess, mis hõlmab eelkõige tööd õpetaja identiteediga, mitte vaid oskustega,” arvab Indrek Lillemägi.

Karin Lukk arvab, et Eestisse tasub tuua arusaam, et professionaalne mentorlus on omaette pädevus, mida tuleb teadlikult õppida ja arendada. Väga vajalikud oleksid tugevamad mentorvõrgustikud omavalitsuse või piirkonna tasandil ning ülikoolide aktiivsem kaasamine mentorlussüsteemide arendamisse. Samuti võiks professionaalne mentorlus olla nii õpetajate kui koolijuhtide karjääritee loomulik osa.

Norra kogemus näitas hästi, et kvaliteetne mentorlus ei toeta ainult alustava õpetaja hakkamasaamist, vaid aitab kujundada tervemat, reflekteerivamat ja koostöisemat hariduskultuuri tervikuna.

Diana Kuntor peab oluliseks olemasoleva mentorvõrgustiku teavitustööd  KOV-ide teadlikkuse tõstmiseks, et vähemalt samas omavalitsuses kujuneks kõikides haridusastmetes välja mentorluse süsteemi pikk plaan.

Ülle Tillmann unistab mentorsüsteemi laiendamisest, teadvustades, et ainult sisseelamise toetamisest ei piisa. “Alustav õpetaja oleks tänulik võimaluse üle saada osa paariaastasest programmist. Mentorvõrgustik on justkui tugev kolmnurk, kus on oma roll ülikoolil, koolipidajatel ja mentoritel, “ täpsustab Tillmann.

Viimsi gümnaasiumi koolijuht Kamen Paul hindab, et Eestis oleme Norrast ees just alustavatele haridusjuhtidele arenguprogrammide ja mentori toe pakkumisel. “Üllatav oli näha, et Eestis juuri võtmas õppijaid toetav mentorsüsteemi pole Norras veel arutatudki,” lisab ta.

Nädal Norra avastamist andis hulgaliselt energiat, usku, et oleme Eestis õigel teel ja ideid jagub. Suur väärtus oli reisiliste kui Eesti haridusmentorite omavaheline suhtlusja arutelud, milline oleks Eestis parim viis edasi liikuda, et haridusse sisenejaid toetada ja hoida.

Kogu delegatsiooni poolt tänu meie võõrustajatele eesotsas Tonje Harbek Brokke ja Eva Merete Bjerkholtiga, aitäh reisi- ja programmijuhtidele Karmen Paulile ja Reet Sillaveele.