Üleriigiline saksa keele olümpiaad jõudis lõpule

Üle-eelmisel reedel võisid Tartu vanalinna nii mõnegi poe või töökoja töötajad olla üsna üllatunud, kui sisse astusid koolinoored ning tundsid poodlemise asemel hoopis huvi poe või töökoja maja ajaloo vastu. Tegu polnud aga mälumängu ega poemüüjate tirriteerimisega. Reedel, 26. veebruaril toimus Tartu ülikoolis hoopiski üleriigilise saksa keele olümpiaadi lõppvoor gümnaasiumiõpilastele. Osalejaid, keda polnud pelutanud uurimistöö eelvoorus, jagus Tallinnast Valgani ja Pärnust Vinni-Pajustini.

Seekordne olümpiaad – pealkirjaga „Auf heißer Spur: Spuren deutscher Kultur vor Haustür entdecken” – pööras pilgu saksa keele ja kultuuri avaldumisvormidele Eestis, seda nii ajaloolisest kui ka tänasest perspektiivist. Olümpiaadi üks eesmärk oli muuhulgas täiendada interaktiivset veebilehte saksa-eesti.ee, kuhu ühistegevuse korras koguneb info saksa keele ja kultuuri jälgede kohta Eestis.

Kui eelvoorus ajasid õpilased jälgi oma kodukohas, siis Tartus toimunud lõppvoorus avastati Emajõe Ateena saksakeelset külge. Juhend käes ja hommikune kohv kõhus, siirduti Lossi tänava õppehoonest linna peale, et leida märke saksa keelest ja ajaloost Raekoja platsilt, Ülikooli ja Rüütli tänavalt ning Toomemäelt. Oluline oli koostegevus – osalejad loositi kolmestesse gruppidesse ning iga rühm pidi ühiselt oma piirkonnast leidma kolm sobilikku objekti ning koostama nende kohta ka kolm esitlust. Kasutada võis seejuures kõiki võimalikke abivahendeid. Nõnda – ühekorraga nii konkurentide kui ka meeskondadena – tuli jõuda parima võimaliku tulemusena, sest loosi otsustada jäi ka, kes millist oma grupi kolmest objektist suulises voorus esitlema hakkab.

Pärastlõunaks olid esitlused valmis ning osalejad astusid žürii ette, kuhu lisaks germanistika osakonna õppejõududele kuulusid ka Austria suursaatkonna kultuuriatašee Cornelia Godfrey ning Goethe instituudi esindaja Anne Lind. Ca 4–5-minutilistele suulistele ettekannetele järgnesid nii žüriiliikmete kui ka olümpiaadiliste endi küsimused, sest taas kord määras loos, kes kelle ettekande kohta küsimusi esitab. Suuline voor möödus mõnusas ja sõbralikus õhkkonnas, esile tuleb tõsta osalejate väga head keeletaset, nutikust esitluste kokkupanekul ja head reageerimist küsimustele.

Ning siis järgnesid paar ootusärevat tundi, mil oli žürii kord vaeva näha. Tulemused jõudsid osalejate ette samal õhtul, mil toimus pidulik auhinnatseremoonia Saksa suursaadiku Christoph Eichhorni, Austria saatkonna kultuuriatašee proua Godfrey ja ning Goethe instituudi juhataja Eva Marquardti osavõtul.

Kuigi kõik olümpiaadil osalenud olid väga tublid ja avaldasid muljet oma väga hea saksa keele oskusega, tuli välja anda siiski vaid üks esimene koht, mis läks Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilasele Silvio Meskatile, kes esindab Eestit suvel Berliinis rahvusvahelisel saksa keele olümpiaadil. Teisele kohale tuli Roman Kasak Jüri gümnaasiumist ja kolmandaks jäi Epp Kama Tartu Miina Härma gümnaasiumist, kes samuti esindab Eestis rahvusvahelisel saksa keele olümpiaadil.

Olümpiaadi korraldajad tänavad kõiki toetajaid, suurim tänu kuulub aga saksa keele õpetajatele, kelle ennastohverdava töö ning pühendumiseta poleks nii suurepäraste tulemustega õpilasi.

MARTIN SCHÖNEMANN, REET BENDER

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

UUS 2026 ⟩ Põhikooli lõpetamine ilma korduseksamita

Õpilane, kellel on kõik positiivsed hinded ja kes on sooritanud eksamid üle 50%, lõpetab põhikooli. Õppenõukogu…

5 minutit

Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud

Eelmisel talvel tehtud riiklik rahuloluküsitlus näitab, et eelkõige on õpilased rahul oma kooli ja selle…

4 minutit

Talviseid tähtpäevi

Aastavahetusel oli põhjust meenutada kaht väljapaistvat eesti koolikultuuri arendajat. 28. detsembril möödus 140 aastat Johannes Käisi (1885–1950) ja 1. jaanuaril 2026 sada…

5 minutit
Õpetajate Leht