Indrek Saar

Kultuuritöötajate palgatõus ei ole patuasi

Indrek Saar
2 minutit
37 vaatamist
Indrek Saar
Indrek Saar

Kultuuritöötajatele ja loov­isikutele väärika sissetuleku tagamine on eesmärk, mille nimel olen töötanud ligi kolm aastat. Seetõttu on mul hea meel, et eelmisel nädalal tõstatas ERM-i kommunikatsioonijuht Kaarel Tarand selle teema Õpetajate Lehes.

Tarand küsib, miks on kaugel võrdsusest sama kvalifikatsiooniga pedagoogi töö muuseumis ja üldhariduskoolis. Peamine põhjus on eelmiste valitsuste soovimatus tõsta õpetajate ja kultuuritöötajate palga alammäära samas tempos, ning nii need käärid aastatega kärisesid. Hea uudis on, et kolme aastaga oleme jõudnud vahe peaaegu tasa teha.

Kui riigikogu võtab vastu eelarve, tõuseb 1. jaanuarist kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 22,5%. Valitsuse kokku lepitud eelarve võimaldab tõsta alammäära 1150 euroni. Väärib meenutamist, et kõigest kolm aastat tagasi oli miinimumpalk 731 eurot – kolme aastaga on tõus seega 419 eurot.

Kultuuriministeeriumi ettepaneku järgi suurendatakse 7,5 protsenti ka nende inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, aga kelle sissetulek ületab brutotöötasu alammäära juba praegu. See, kas suuremat palgatõusu vajab teadlane või kommunikatsioonispetsialist, jääb muidugi iga allasutuse juhtkonna otsustada.

Nõustun Kaarel Tarandiga, et enam kui saja töötajaga raamatukogu või muuseumi juhi töötasu peaks olema vähemalt tippametniku palgaga samal tasemel. See on eesmärk, mis tuleb lähiaastatel saavutada.

Vaid ühes ei ole ma Tarandiga nõus. Väide, et juba aastaid pole palga küsimuses ministeeriumilt ühtegi mõistlikku vastust tulnud, ei saa vastata tõele. Palgatõusu oleme alati läbi arutanud kõigi meie allasutuste juhtide ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO-ga. ERM-ist osales eelmistel aastatel ja sel korral kultuuriministeeriumis 18. septembril toimunud kohtumisel muuseumi direktor Tõnis Lukas isiklikult. Mul ei ole põhjust kahelda, et ta informeeris teiste seas ka oma kommunikatsiooninõunikku Kaarel Tarandit, milles kokkulepped saavutati – et palgatõusust ei jää puutumata ka ERM-i töökas kollektiiv, kes saab järgmisel aastal 259 651 eurot palkade tõstmiseks lisaks. Kui lisame sellele ERM-i enda omatulu prognoosid, võiks palgafondi kasv selles muuseumis veelgi suurem olla.

 


Samal teemal:

Patumõtted palgasabas

 

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Et eesti keel ei taanduks teaduses kõrvalkeeleks

Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja…

3 minutit

Äratage tiigri taltsutaja!

SAIS3 ebaõnnestumine on hariduskorralduslik katastroof. Koolid peavad kogu vastuvõtukorralduse mõne nädalaga ümber tegema, aga me saame sellega hakkama. Oleme harjunud Eestit…

5 minutit

Vaese jumala teenrid

Mida peaks silmas pidama noor, kes plaanib doktorantuuri astuda? Esmalt tuleks muidugi omandada realistlik pilt tänapäeva akadeemilisest maailmast ja enda väljavaadetest selles…

3 minutit
Õpetajate Leht