Tänapäevases infovoos ei ole mõeldav end päris lahti ühendada digisuhtlusest nutitelefonis või sotsiaalmeedias. Küll aga on võimalik digikäitumist muuta nutikaks ning sellega võiksid korraga tegeleda nii õpilased kui ka täiskasvanud, leitakse meediakirjaoskuse projektis „Nutikas elu“.

Lapsed ei loe ega oska enam keskenduda ja on ninapidi kinni telefonis, täiskasvanud ei oska enam suhelda, sest silmast silma suhtlust jääb väheks, kuid internetimaailmas on kõik räuskajad. Ning lõpuks sööb lõputu nutiseadmes ja sotsiaalmeedias näpulibistamine asjalikku aega ära. Nagu näha, saab kõigis maailma hädades süüdistada nutivahendit. Nutinarkomaania, nutitaud, nutihädad. Paljudes saab, aga ei saa ka, sest lõpuks on ju inimene see, kes otsustab, kuidas oma nutiseadet ja sotsiaalmeediat kasutab.

Eesti Rahvusringhääling (ERR) koos Baltic Centre of Media Excellence’iga on algatanud meediakirjaoskuse projekti „Nutikas elu“, kus nelja nädala vältel ilmub ERR-i kanalites nutiteemadega seotud lugusid.

Võtame näiteks digireeglid perekonnas. Kui palju räägivad pereliikmed läbi, kes ja kus võib nutivahendit kasutada ning miks? Enamasti hakatakse neil teemadel rääkima siis, kui tekivad probleemid omavahelises suhtluses või, veel hullem, kellelgi perekonnast on juba kujunenud välja nutisõltuvus.

Kuigi sõna „nutisõltuvus“ kasutatakse laialdaselt, on sõltuvusel siiski kindlad tunnused, mida varakult ära tundes on võimalik halvemat ennetada. Ei tasu aga arvata, et nutisõltuvus on rohkem laste probleem. Pidev telefoni näppimine ning vajadus olla kogu aeg infovoo sees on kohati isegi hullem just täiskasvanutel.

„Nutikas elu“ pakubki lahendusi, kuidas nutiseadme ja sotsiaalmeedia liigkasutusest hoiduda, et hoida enda ja lähedaste vaimset tervist. Soovitused algavad väikestest tehnilistest ja praktilistest lahendustest ning liiguvad ka laiemate analüüsideni, püüdes leida vastust, miks oleme jõudnud praegusesse olukorda ning kuidas liikuda edasi.

Vahest üks üha teravamalt kõneainet pakkuv teema on meelelahutuse ja kiusamise piir digikeskkonnas. Kuivõrd sotsiaalmeedia on algselt mõeldud meelt lahutama ja meie tähelepanu köitma, ei pruugi inimesed märgata, kui nende käitumisest saab meelelahutuse asemel kius. Kius teiste õpilaste, õpetajate, sotsiaalmeediakuulsuste, täiskasvanute, töökaaslaste, partneri vastu … jah, kius ei ole sugugi võõras nähtus ka täiskasvanute hulgas. Paraku kipuvad just digitaalsed immigrandid ehk täiskasvanud, kes on digivahenditega elu jooksul kohanenud, mitte üles kasvanud, internetikeskkondi väärkasutama. Räige sõim kellegi pihta sotsiaalmeedias annab eeskuju lastele. See kõik on avalik ja toimub meie ümber.

Nutiseadmega pidevalt kaasas kantav internet on avardanud meie inforuumi, kuid toonud kaasa ka olukorra, kus peame kogu aeg infot töötlema, kaaluma ja tegema kiireid eetilisi ja väärtuspõhiseid valikuid digikeskkonnas, kus kõik on avalik, kuid kus tunneme end ikka privaatsena, sest seal oled ju vaid sina ja ekraan. Siin on täiskasvanutel midagi õppida digitaalsetelt pärismaalastelt ehk digivahendiga üleskasvanuilt, kes oskavad oma „päris-“ ning „digi-minal“ oluliselt paremini vahet teha.

„Nutikas elu“ pakub täiskasvanutele kuulamiseks 15-minutilisi taskusaateid ehk podcast’e ning lugemiseks teemakohaseid artikleid. Kooliõpilastele on aga igal nädalal üleskutse nädala teemaga kaasa mõelda. Õpetajatel on võimalik vaadata videot koos õpilastega ning arutada teemade üle, mille juures on õpetajale abistav töömaterjal tunnis käsitlemiseks. 

Nädala teemaga käib kaasas üleskutse otsida vastust nädala küsimusele. Vastus on peidus kuskil ERR-i raadio- ja telesaadetes ning ka lehel nutikaselu.err.ee. 

Lisaks küsimusele vastamisele on võimalik osaleda, saates ERR-ile meeme, videoid, helilõike, fotosid või muus vormis mõtteid. Kõige enam osa võtnud klassile pakub „Aktuaalne kaamera“ võimaluse teha sügisesel koolivaheajal päris oma lasteuudiste saadet.