• Tänavune põhikooli matemaatikaeksam ei olnud õpetajate hinnangul ootamatult raske, kuid näitas taas, et matemaatikas on osa õpilaste põhiteadmised nõrgad. 

Alla 50 protsendi tulemus ei pane noore edasist õpiteed kinni, kuid võib valikuvariante piirata. Kutsekoolide kogemus näitab, et täitmata matemaatikalüngad mõjutavad õppimist ka järgmises kooliastmes.

Tänavune põhikooli matemaatikaeksam kordas esialgse info järgi varasemate aastate mustrit: Harno hindamiskeskuse juhi Alge Ilosaare sõnul jäi umbes neljandiku õpilaste tulemus alla 50 protsendi. Tema sõnul on keskmine sooritusprotsent veidi tõusnud pigem tippsooritajate hulga kasvu, mitte nõrgemate õpilaste vähenemise tõttu.

Harno kommunikatsioonipartner Tiina Nõmm lausub, et enne analüüsi amet tänavuse eksami raskusastme ja tulemuste kohta põhjalikke järeldusi ei tee. Analüüsi tulemused avalikustatakse 17. juunil.

„Õpetajate senise tagasiside põhjal ei olnud eksam raskem kui möödunud aastal, kuid täpsema hinnangu saame anda tulemuste analüüsi põhjal,“ märgib Nõmm.

“Ainult tunnis kohal olemisest ei piisa.

Diana Jürgens

Tema sõnul ei ole eksamite põhieesmärk koole pingerivisse seada, vaid anda õpilasele objektiivset tagasisidet. Samuti annavad eksamitulemused õpetajatele ja koolidele infot, milliseid korrektiive on õppetöös vaja teha.

Õpetajad: eksam oli tehtav

Sillaotsa kooli matemaatikaõpetaja Diana Jürgensi hinnangul oli tänavune eksam isegi üle ootuste tehtav. Ülesanded olid tema sõnul suuresti õpikupõhised ega nõudnud liigset nuputamist või keerulisi lahenduskäike.

Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kristel Tamm annab samasuguse hinnangu. Tema sõnul ei olnud eksamis midagi sellist, mis takistanuks vähemalt rahuldava tulemuse saamist.

Mõlema õpetaja hinnangul ei ole põhimure eksami keerukus, vaid osa õpilaste vundament on 9. klassi lõpus nõrk. Jürgens nimetab nõrkade kohtadena protsentarvutust, tehete järjekorda, võrrandite lahendamist ja tekstülesannete mõistmist. Tamm lisab, et paljud vead saavad alguse lünkadest juba põhioskustes: ei osata avaldisi lihtsustada, ühist nimetajat leida või hinnata, kas saadud vastus on üldse realistlik.

“Kehvale vundamendile on keeruline midagi peale ehitada.

Kristel Tamm

„Kehvale vundamendile on keeruline midagi ehitada,“ ütles Tamm.

Jürgensi sõnul ei teki probleemid lõpuklassis äkki. Matemaatika on aine, kus uus teadmine toetub eelmistele. Kui mõni teema jääb 4.–8. klassis nõrgaks või poolikuks, muutuvad lüngad 9. klassis eriti nähtavaks.

„Lõpuklassis ei teki probleem tavaliselt järsku, see on pikema protsessi tulemus,“ ütleb Jürgens.

Puudumised lõhuvad järjepidevust

Õpetajate sõnul mõjutavad tulemust tugevalt puudumised, õpiharjumused ja kodune töö. Jürgensi hinnangul ei ole suurim mure eksami raskus, vaid osa õpilasi puudub palju ega õpi hiljem järele.

„Matemaatikas on järjepidevus väga oluline. Samuti mängivad suurt rolli õpiharjumused ja iseseisev töö – ainult tunnis kohal olemisest sageli ei piisa,“ sõnab Jürgens.

Tamm nimetab puudumisi koguni suurimaks probleemiks. Tema sõnul on põhikoolis enamikku teemasid iseseisvalt raske omandada, õpilane vajab juhendamist.

Alla 50 protsendi jäänud tulemus viitab õpetajate hinnangul enamasti õpilünkadele ja vähesele järjepidevusele. Eksamiärevus võib tulemust mõjutada, kuid tänavuse eksami ülesandeid ei pidanud õpetajad ülemäära keeruliseks.

Nõrgema matemaatikapõhjaga õpilasi tuleks Jürgensi sõnul märgata ja toetada võimalikult vara, eriti põhikooli keskastmes. Abi võiks tulla väiksematest õpperühmadest, järeleaitamistundidest ja süsteemsest tugitegevusest.

Alla 50 protsenti ei tähenda õpitee lõppu

HTM-i alus- ja põhihariduse osakonna matemaatika peaekspert Helle Hallik rõhutab, et alla 50 protsendi jäänud matemaatikaeksami tulemus ei tähenda automaatselt, et noor ei saa edasi õppida või suunatakse ettevalmistavasse õppesse. Ka kehvema tulemusega saab kandideerida nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli.

Küll võib nõrgem eksamitulemus piirata valikuid või vähendada konkurentsivõimet, sest osa koole arvestab vastuvõtul lõpueksamite tulemusi või kasutab miinimumlävendit.

„Alla 50-protsendiline tulemus põhikooli lõpueksamil ei tähenda automaatselt, et noor suunatakse ettevalmistavasse õppesse,“ selgitab Hallik.

Matemaatikaeksami uuesti tegemise võimalust ei ole Halliku sõnul kõigil alla 50 protsendi saanud põhikoolilõpetajatel. Eksami saavad uuesti sooritada ettevalmistavas õppes osalejad, kui nende varasem matemaatika lõpueksami tulemus jäi alla 50 protsendi.

Halliku sõnul ei ole ükski põhikoolilõpetaja ettevalmistava õppe kandidaat ainuüksi madala eksamitulemuse tõttu. Esmalt peab noor otsima jõukohast õppekohta tasemeõppes ning vajadusel kasutama jätkuvastuvõttu.

Ettevalmistav õpe käivitub 2026. aasta sügisest ning on mõeldud õppimiskohustuse eas noortele, kes ei jätka pärast põhikooli kesk- või kutsehariduses. Üldjuhul kestab see ühe õppeaasta, kuid võib olla lühem, kui noor võetakse sama õppeaasta jooksul vastu keskharidus- või kutseõppesse.

Lüngad liiguvad järgmisse kooliastmesse

Tartu rakendusliku kolledži ehk VOCO tugikeskuse juht Helen Johanson ütleb, et kutseõppesse jõuab väga erineva matemaatikaoskusega noori. Osal on suured lüngad baasteadmistes, mõnel matemaatikaga seotud hirm või halb kogemus, aga on ka neid, kelle põhioskused on piisavad, et kutsekoolis matemaatikaga edasi minna.

“Kui on tekkinud lüngad, on ka kutsekoolis raskem.

Helen Johanson

VOCO hinnangul ei ole kehv matemaatikaoskus kutseõppes alati ületamatu takistus. Palju sõltub erialast. Paremaid matemaatikateadmisi vajavad IT-, tehnilised, inseneeria, elektri ja mehhatroonika valdkonna erialad.

„Matemaatika on oluline baasaine. Kui selles on tekkinud lüngad, on ka kutsekoolis raskem, eriti nüüd, mil üldainete maht ka kutsekeskhariduses suureneb,“ selgitab Johanson.

Kõige sagedamini tulevad kutsekoolis välja lüngad baasteadmistes: arvutamisoskuses, tehete järjekorras, valemite kasutamises ja tekstülesannete mõtestamises. VOCO matemaatikaõpetaja Hille Albergi sõnul on esmane puudus sageli elementaarne arvutusoskus: korrutustabel ja murdarvud. Samuti jääb õpilastel puudu oskusest hinnata, kas saadud vastus on üldse võimalik.

Kutsekoolis saab matemaatikaraskustega õppijat toetada individuaalse õppekava, lisakonsultatsioonide ja tasanduskursustega. VOCO eripedagoog Reelika Metsa peab oluliseks, et matemaatika õpetamise metoodika ja põhimõtted vaadataks üle juba algklassides. Tema hinnangul tuleks matemaatikat mängulisemaks muuta ja seostada eluliste teemadega.

“Õpetama ei pea õppekava, vaid ikka õpilast.

Reelika Metsa

„Õpetama ei peaks õppekava, vaid ikka õpilast,“ rõhutab Metsa.

Albergi hinnangul tuleks õpilastel aidata luua seoseid, näiteks mõista, mida korrutamine tähendab ja miks seda hiljem vaja läheb. Samuti peab ta oluliseks, et õpilasi julgustataks matemaatikast rõõmu tundma ning neile pakutaks eri lahendusviise.

Johansoni hinnangul võib ettevalmistav õpe paljusid noori toetada, eriti kui see annab võimaluse eksam uuesti sooritada. Samas ei tasu ühelt õppeaastalt oodata, et see parandab kogu põhikoolis kujunenud mahajäämuse.

„Kui terves põhikoolis õpitud aines on lüngad, siis neid ühe aastaga kindlasti ei täida, aga parem alusmüür edasiõppimiseks on võimalik ka selle ajaga laduda,“ ütleb Johanson.

---

Alla 50 protsendi matemaatikaeksamil ei sulge edasiõppimise teed

• Põhikooli matemaatikaeksami alla 50 protsendi jäänud tulemus ei tähenda automaatselt, et noor suunatakse ettevalmistavasse õppesse või ei saa edasi õppida. Küll võib nõrk tulemus piirata valikuvariante koolides, kuhu vastuvõtul arvestatakse lõpueksami tulemust. 

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna matemaatika peaekspert Helle Hallik selgitab, kes saab järgmisel kevadel eksami uuesti teha, mida tähendab ettevalmistav õpe ning kellele on see mõeldud.

Kes täpselt saab järgmisel kevadel matemaatikaeksami uuesti teha? 
Õigus matemaatika põhikooli ühtlustatud lõpueksam uuesti sooritada on ettevalmistavas õppes (EVÕ) osalejal, kelle varasema matemaatika lõpueksami tulemus oli alla 50% maksimaalsest tulemusest. Rõhutame, et tegemist on võimaluse, mitte kohustusega.

Sama võimalus tekib ka siis, kui õpilane sooritas matemaatikaeksami varem koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel individuaalse õppekava alusel koolieksamina. Korduseksam on ette nähtud matemaatikas, eesti keeles ning eesti keeles teise keelena; valikeksamitel kordamisvõimalust plaanis ei ole.  

Kas korduseksami eeldus on ettevalmistava õppe läbimine? 
Jah, kordussoorituse võimalus on seotud EVÕ-s osalemisega. See ei ole üldine võimalus kõigile alla 50% saanud põhikoolilõpetajatele, vaid EVÕ õppijatele, kes vastavad tingimustele. Ka alla 50% tulemusega saab kandideerida gümnaasiumisse või kutsekooli.   

Mida ettevalmistav õpe tähendab: kes seda pakub, kui kaua see kestab ja kuidas otsustatakse, et õpilane on valmis edasi liikuma? 
Ükski põhikoolilõpetaja ei ole à priori EVÕ kandidaat. Kellele see vähegi jõukohane on, peaks leidma õppekoha tasemeõppes vastavalt oma võimetele ja võimalustele. HTM soovitab kõigil, kes põhivastuvõtus kohta ei saanud, jätkuvastuvõtul vabadele koolikohtadele avaldus esitada. Neile, kes ka seal koolikohta ei leia, on mõeldud ettevalmistav õpe. 

Ettevalmistav õpe on suunatud õppimiskohustuse eas noortele, kes eri põhjustel ei jätka põhihariduse omandamise järel õpinguid kesk- või kutsehariduses. Õppe eesmärk on toetada noort haridustee ja tööelu valikul, arendada õpioskusi ja eluks vajalikke pädevusi.

EVÕ käivitub 2026.aasta sügisest. Ettevalmistav õpe kestab üldjuhul ühe õppeaasta (arvestuslikult 60 arvestuspunkti). See võib olla lühem, kui õppimiskohustuslik õpilane võetakse sama õppeaasta jooksul vastu keskharidus- või kutseõppesse, aga ka pikem, kui ta ei leia EVÕ järel sobivat võimalust õpinguid jätkata. 

EVÕ toimub kooli õppekava alusel koostatud ja õppija vajadustest lähtuva individuaalse õppekava järgi ning sisaldab kohustuslikke ja valitavaid õpinguid. Õpitakse kontaktõppes, tehakse praktilist ja iseseisvat tööd. Õppijale on tagatud juhendamine ning õppe- ja karjäärinõustamine. Õpperühm on kuni 15 õpilast ning hindamine on arengupõhine ja mitteeristav. 

2026/2027. õppeaastal on ettevalmistava õppe läbiviimise õigus antud ministri käskkirjaga 21 riigikoolile üle Eesti. Halduslepinguga on  see õigus antud ka Tallinna ja Tartu rakenduslikule kolledžile. Ülevaade ja asjakohased lingid on koondatud HTM-i kodulehel ettevalmistava õppe alamlehel. (https://hm.ee/uldharidus-ja-noored/alus-pohi-ja-keskharidus/ettevalmistav-ope).

Kas alla lävendi jäänud matemaatikatulemus takistab õpilasel edasiõppimist või eelkõige piirab valikvariante? 

Silmas peab pidama, et ka varem ei taganud koolieksami alla 50% tulemus pääsu gümnaasiumisse. Samas said eelnevatel aastatel ja ilmselt saab ka sel õppeaastal selle tulemusega koha gümnaasiumis või kutsekoolis.  

Kui kooli lõpetab õpilane, kelle eksami tulemus jääb alla 50%, on oluline, et ta saaks tuge ka järgmises kooliastmes. Võimalusi selleks on üsna palju: personaalne tugi, tasandavad kursused, konsultatsioonid, individuaalne õppekava. 
Alla 50% tulemus põhikooli lõpueksamil ei tähenda automaatselt, et noor suunatakse ettevalmistavasse õppesse. Õpingute jätkamiseks saab kandideerida ka madalama eksamitulemusega ning on oluline, et noor kaaluks eri õpiteid ning leiaks endale sobiva ja jõukohase. Vajadusel saab esitada edasiõppimiseks avalduse ka jätkuvastuvõtul. 
Üldjuhul ei tähenda eksamitulemus üksi õppimise katkemist, kuid see võib piirata valikuvariante või vähendada konkurentsivõimet, sest osa koole on sidunud vastuvõtu või pingerea lõpueksamite tulemustega. 
Samal ajal on 2026. aasta korralduslikes soovitustes rõhutatud, et korduseksamit ei toimu ja põhikooli on võimalik lõpetada ka alla 50% eksamitulemusega, st lõpetamist ei seota üksnes protsendiga.

Millistel juhtudel võib korduseksami tegemine olla õpilasele hädavajalik? 
Kordussooritus võib olla eriti oluline siis, kui sihitud gümnaasium või kutseõppekava kasutab vastuvõtul miinimumlävendit või annab matemaatika lõpueksamile suure kaalu. Teine tüüpiline põhjus on soov parandada tulemust, et olla pingereas konkurentsivõimelisem – see on ka meetme eesmärk EVÕ õppijate puhul. 

Miks seati kordussoorituse piiriks just 50%?  
50% piir jätab kordussoorituse võimaluse noortele, kellel on eksamitulemusest tulenevalt teistest keerulisem järgmisel tasemel õppima asuda või vastuvõtul konkureerida. Samas vähendab see riski, et ettevalmistavast õppest kujuneks „tulemuse parandamise aasta“ neile, kes saaksid ka muidu edasi õppida. Ettevalmistav õpe on mõeldud eelkõige õppimiskohustuse täitmiseks ja õpilünkade tasandamiseks ning on oma olemuselt individuaalne ja ressursimahukas õpitee.

Lävendiga seotud „piiripealsed“ juhtumid (nt 49% vs. 51%) on põhimõtteliselt võimalikud, kuid objektiivne kriteerium on vältimatu, et tagada ühetaoline kohtlemine ning hoida meede EVÕ sihtrühma jaoks toimiva tugimeetmena, mitte muuta seda üldise konkurentsieelise loomise kanaliks.

Kas ettevalmistav õpe on mõeldud kogu õppeaastaks või võib õpilane liikuda edasi ka aasta keskel? 
Ettevalmistava õpe korraldust reguleerib kutseõppeasutuse seadus. Seaduse § 233  lõike 2 kohaselt  kestab ettevalmistav õpe ühe õppeaasta. Kui õppimiskohustusega õpilane on võetud käimasoleval õppeaastal keskharidus- või kutseõppesse, võib õpe olla lühem kui üks õppeaasta. Kui õppimiskohustuslikku õpilast ei ole ettevalmistava õppe tulemusena keskharidus- või kutseõppesse vastu võetud, võib õpe kesta kauem kui üks õppeaasta.  Seega lühidalt: õpe võib olla lühem, kui õppimiskohustuslik õpilane võetakse sama õppeaasta jooksul vastu keskharidus- või kutseõppesse.

Kus EVÕ õpilased eksamit teevad ja kuidas see korraldatakse? 
Korduseksam tehakse samal kuupäeval ja samas vormis, nagu teevad põhikoolilõpetajad. Eksam sooritatakse Harno määratud kooli juures, lähtudes põhimõttest, et õppija suunatakse kooli, kus juba samal õppeaastal tehakse põhikooli ühtset lõpueksamit. See kool võib olla põhikool, aga ka kutseõppeasutus või riigigümnaasium, kus on põhikooliosa või mittestatsionaarse põhikooli osa ja eksamite läbiviimise võimekus. Harno korraldab koostöös KOV-ide ja koolidega EVÕ õppijate jaotamise korduseksamitele, arvestades ka ruumivõimalusi. Samasugune on süsteem gümnaasiumi riigieksamite kordamisel.

Kuidas tagatakse, et ettevalmistav õpe ei muutuks noore jaoks lihtsalt vaheaastaks, vaid aitaks päriselt õpilünki täita? 
EVÕ on kujundatud sihipärase õpiteena: igal õppijal on individuaalne õppekava, õppetöö on juhendatud ja toetatud õppe- ja karjäärinõustamisega ning rühmajuhendaja ülesanne on koordineerida õppija õpiteed ja märgata toevajadust. Hindamine on arengupõhine ja mitteeristav, et keskenduda õppija edenemisele.
Lisaks on EVÕ struktuuris selged fookused: kõigile ühised moodulid (nt „Mina ja minu tulevik“, „Õpioskuste arendamine“, „Minu tervis ja heaolu“, „Suhtlemise ja koostööoskuse arendamine“) ning õppija peamisest õpingute jätkamist takistavast asjaolust, nn vajaduse profiilist lähtuvad õpingud, sh matemaatilise kirjaoskuse arendamine, kui õppijal on selles aines vaja tuge.