• Põhikooli matemaatikaeksami keskmine tulemus tõusis tänavu 2,52 protsendipunkti. Nõrgemate õpilaste osa aga ei vähenenud. Kasvas nii alla 50 protsendi jäänute kui ka tippsooritajate hulk ning suurenes vahe eesti ja vene keeles eksami teinute vahel. Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar nimetab tulemuste polariseerumist murettekitavaks.

Tänavused põhikooli- ja riigieksamite tulemused püsivad haridus- ja noorteameti (Harno) hinnangul üldjoontes varasemate aastatega samal tasemel. Keskmised tulemused on enamasti stabiilsed või veidi tõusnud. Keskmiste taha vaadates tulevad aga välja erinevused, mida üks arv ei näita.

Kõige selgemalt paistab see silma põhikooli matemaatikaeksamil. Eksami tegi 15 066 õpilast ja keskmine tulemus tõusis mulluselt 63,87 protsendilt 66,39-ni. Kasv oli 2,52 protsendipunkti ehk suurem kui teistel põhikooli kohustuslikel eksamitel.

Parem keskmine ei tähenda siiski, et nõrgema tulemusega õpilasi oleks vähemaks jäänud. Alla 50 protsendi sai tänavu 25,3 protsenti matemaatikaeksami tegijatest. Samal ajal jõudis 32,26 protsenti õpilastest 90–100 protsendini. Kasvanud on seega nii lävendi alla jäänute kui ka tippsooritajate osa. „Polariseerumise tõttu jääb keskmise tulemusega noori väga väheks,“ ütleb Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.

“Rohkem kui pool sooritajatest paikneb jaotuse äärtes: kas alla 50 või vähemalt 90 protsendi juures.

Tulemuse 50–74 protsenti sai 25,3 ning 75–89 protsenti 17,14 protsenti õpilastest. Rohkem kui pool sooritanutest paikneb seega jaotuse äärtes: tegi eksami kas alla 50 või vähemalt 90 protsendile. Ilosaare sõnul ei saa keskmise tõusu põhjal väita, et tänavune eksam oli mullusest lihtsam. Sama tööga tuli osa õpilasi väga hästi toime, samal ajal kui veerand ei ületanud 50 protsendi piiri.

Harno ei nimeta esialgsete tulemuste põhjal polariseerumise põhjuseid. Selleks tuleb rohkem teada õpilaste taustast, õpetamisest, saadud toest ja õppekorraldusest. Ülesandepõhised analüüsid valmivad sügisel.

Õppekeelte vahe kasvab kolmandat aastat

Teine murekoht on eesti ja vene keeles matemaatikaeksami teinute tulemuste erinevus. Vahe on kasvanud kolmel järjestikusel aastal. Kui 2024. aastal erinesid tulemused 9,27 protsendipunkti, siis 2025. aastal oli vahe 10,28 ja tänavu juba 12,49 protsendipunkti. Ilosaare sõnul vajab see tähelepanu, sest riiklik õppekava kehtib kõigile õpilastele, sõltumata kooli õppekeelest. Eksamitulemused üksi ei näita aga, miks vahe suureneb.

Põhjuste selgitamiseks tuleb uurida, kuidas õpilasi on õpetatud, millist metoodikat on kasutatud, millise ettevalmistuse on saanud õpetajad ning millist tuge on õppijatele pakutud. Ilosaar rõhutab, et ühe eksamitulemuse põhjal ei saa teha kooli või õpilasrühma kohta põhjapanevaid järeldusi. “Kui mõnes koolis või omavalitsuses kordub sama muster aastast aastasse, peaksid tulemusi analüüsima kool ja koolipidaja. Neil on õpilaste ja õppekorralduse kohta rohkem teavet.”

Üle poole ei jõudnud B1-tasemele

Tähelepanu vajavad ka põhikooli eesti keele kui teise keele eksami tulemused. Eksami tegi 3270 õpilast ning keskmine tulemus tõusis mulluselt 54,98 protsendilt 56,22-ni.

Põhikooli lõpueksamiga saab tõestada eesti keele oskust B1-tasemel. Selle saavutas tänavu 46,8 protsenti eksami teinutest. Nõutud tasemeni ei jõudnud 53,2 protsenti ehk üle poole sooritajatest. Ilosaare sõnul teeb tulemus väikesest paranemisest hoolimata muret. Ühe protsendipunkti suurusest muutusest ei saa veel järeldada, et õpilaste eesti keele oskus oleks üle Eesti märgatavalt paranenud.

Ka gümnaasiumi eesti keele kui teise keele riigieksamil ei saavutanud kõik õppijad õppekavas eesmärgiks seatud taset. Eksami tegi 2832 õpilast, keskmine tulemus oli 61,7 punkti ning B2-taseme saavutas 57 protsenti sooritajatest. Mullu oli neid 56,3 protsenti. Harno peab neid tulemusi aastate lõikes üsna stabiilseks.

Kirjutamisoskust peab arendama

Keeleeksamite tulemustes paistab arengukohana välja kirjutamisoskus. Ilosaare sõnul saavad õpilased inglise keele eksamil üldiselt hästi hakkama rääkimise ja kuulamisega, kuid kirjutamine valmistab raskusi. Sama puudutab eesti keele ja eesti keele kui teise keele eksamit.

“Märkimisväärne osa lõpetajatest ületab inglise keeles õppekavas seatud B2-taseme eesmärgi.

Kirjalikes ülesannetes oodatakse õpilaselt arutlemis-, seisukohtade põhjendamise ja mõtete seostamise oskust. Ilosaare hinnangul kipuvad vastused aga muutuma arutleva teksti asemel jutustavaks või kirjeldavaks. Ta rõhutab, et arutlemisoskust ei kujundata üksnes keeletundides. Seda toetavad ajalugu, ühiskonnaõpetus, füüsika, keemia ja teised õppeained, kus õpilane peab nähtusi seletama, põhjendama ning tegema järeldusi.

Inglise keele riigieksami keskmine tulemus oli tänavu 70,4 punkti ehk peaaegu sama mis mullu. Lisaks tegi 4920 õpilast Cambridge’i C1 Advancedi eksami ning 92,5 protsenti neist saavutas C1- või kõrgema taseme. Harno hinnangul näitab see, et märkimisväärne osa lõpetajatest ületab inglise keeles õppekavas seatud B2-taseme eesmärgi.

Kitsa matemaatika tulemus langes

Riigieksamite suurim muutus tuli tänavu kitsa matemaatika eksamil. Keskmine tulemus langes mulluselt 39,1 punktilt 35,4-ni ehk 3,7 punkti. Eksami tegi 4855 inimest. Laia matemaatika eksami keskmine tõusis 0,9 punkti ja jõudis 59,2 punktini. Laia eksami sooritanuid oli 5670.

Tänavu anti nii laia kui ka kitsa matemaatika riigieksami tegijatele eksamivihikus ette õppekavas loetletud valemid. Vähemalt kitsa matemaatika eksamil see paremat tulemust ei toonud. Ilosaare sõnul kinnitab tulemus, et valemi nägemisest ei piisa. Õpilane peab mõistma, millal ja kuidas seda kasutada. Tema hinnangul võis valemileht mõnes eksaminandis tekitada liigse kindlustunde, kuid see on esialgu vaid oletus. Samuti ei pea ta 3,7-punktist langust nii suureks, et selle põhjal tuleks teha järske ümberkorraldusi.

Tulemused kustutavad siiski lootuse, et valemite etteandmine toob automaatselt kaasa suure punktitõusu. Punkti ei saa ka üksnes valemi kirjapanemise eest. Hinnatakse selle õiget rakendamist.

Laia matemaatika eksamil sai tänavu 100 punkti 63 ning kitsal eksamil kaks sooritajat. Kõigi riigieksamite peale oli maksimumtulemuse saavutanuid 81. Nullpunktise tulemuse sai laia matemaatika eksamil 28 ja kitsal eksamil 52 inimest. Harno saab nende tööde kohta täpsemat infot anda sügisel, kui valmib ülesandepõhine analüüs.

Keskmine ei näita põhjust

Harno rõhutab, et eksami eesmärk on anda õpilasele, koolile, koolipidajale ja riigile võimalikult objektiivset ning võrreldavat tagasisidet. Tulemust tuleb aga tõlgendada koos eksami ülesehituse, sooritajate arvu ja varasemate aastate andmetega. Pelgalt keskmisest ei selgu, kuidas õpilasi õpetati, millist tuge nad said või miks kujunes mõne kooli tulemus teise omast erinevaks. Seetõttu ei pea Harno põhjendatuks lihtsate koolipingeridade koostamist ega koolide kvaliteedi hindamist ühe eksamiaasta põhjal.

Ka valikeksamite tulemusi ei saa kogu Eesti õpilaskonnale üldistada. Õpilane valib aine enamasti oma huvide ja tugevuste järgi. Näiteks võib füüsikaeksami valida väike rühm õppijaid, kes on selles aines keskmisest tugevamad. Nende tulemus ei näita kogu lennu füüsikateadmisi.

Põhikooli eksamitöid hindavad koolide õpetajad. Hindamise ühtlustamiseks koostab Harno täpsed juhendid, korraldab hindajatele seminare ning kutsub osa töid hiljem ülehindamisele.

Ilosaare sõnul tuleb koolide ja Harno hindamises ette erinevusi, kuid need on aastatega vähenenud. Matemaatikaeksamil on oluline lahenduskäik. Ainult õige vastuse esitamisest ei piisa. Samas võib õpilane saada punkte ka siis, kui varasemast veast hoolimata on hilisem lahenduskäik sisuliselt õige.

“Harno katsetab tehisaru kasutamist kirjutamisülesannete hindamise toetamisel, näiteks tüüpiliste vigade tuvastamisel.

Riigieksameid hinnatakse keskselt. Hindajad on erialase kvalifikatsiooni ja kogemusega õpetajad või ülikoolide eksperdid ning läbivad enne töö alustamist koolituse. Keeleeksamite kirjalikke töid hindavad kaks inimest teineteisest sõltumatult. Kui nende antud punktide vahe on liiga suur, hinnatakse tööd kolmandat korda.

Harno katsetab ka tehisaru kasutamist kirjutamisülesannete hindamise toetamisel, näiteks tüüpiliste vigade tuvastamisel. Samas ei tea veel, millal hakatakse tehisaru hindamisel päriselt kasutama. Ilosaare sõnul ei ole kavas inimest hindamisest kõrvaldada. Praegustel e-eksamitel saab süsteem automaatselt hinnata ligikaudu poolt valikvastustest ja muudest kindla vastusega ülesannetest.

Ettevalmistav õpe on viimane võimalus

Tänavu rakendatakse esimest korda õppimiskohustust. Põhikoolilõpetanu peab jätkama õpinguid kuni 18-aastaseks saamiseni või kesk- või kutsehariduse omandamiseni.

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann rõhutab, et alla 50 protsendi jäänud matemaatikaeksami tulemus ei suuna noort automaatselt ettevalmistavasse õppesse. Noor võib kandideerida gümnaasiumisse, kutsekeskharidusõppesse või kutseõppesse. Ligikaudu 70 protsenti põhikoolilõpetajatest soovib Liiv-Tellmanni sõnul jätkata gümnaasiumis, kuid kõik ei saa kohta enda esimesena eelistatud koolis.

Kui noor ei saa põhivastuvõtus õppekohta või lõpetab põhikooli hiljem, näiteks täiendava õppetöö järel, saab ta kandideerida juulis algavas jätkuvastuvõtus. Vabu kohti võib olla nii gümnaasiumides kui ka kutseõppeasutustes.

Mullu ei jätkanud pärast põhihariduse omandamist õpinguid 714 noort. Ministeerium lähtub ettevalmistava õppe kavandamisel sellest arvust ja varasemate aastate suundumustest, kuid tänavust vajadust veel ei tea.

Esimesed vastuvõtuandmed selguvad juulis. Lõplik pilt sellest, kui palju noori ei leidnud kohta tasemeõppes ja vajab ettevalmistavat õpet, kujuneb septembris. Liiv-Tellmanni sõnul võib tänavu õppimisvõimalusi olla isegi rohkem kui mullu. Uuendatud kutsekeskharidusõpe võimaldab õppida senisest rohkem üldharidusaineid ja jätkata hiljem õpinguid ka kõrgkoolis. „Ettevalmistav õpe peaks olema äärmine viimane kandideerimise koht,“ rõhutab Liiv-Tellmann.

Ministeerium peab ettevalmistavat õpet tulemuslikuks siis, kui noor leiab selle järel koha tasemeõppes – kas gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Õpetajate ja tugispetsialistide täpne vajadus selgub pärast rühmade moodustamist ja individuaalsete õppekavade koostamist.

Tänavuste eksamitulemuste põhjal ei saa veel öelda, kui paljud noored ettevalmistavasse õppesse jõuavad. Sama tulemus võib eri koolides ja õppekavadel tähendada erinevaid võimalusi, sest vastuvõtutingimused ja valmisolek õppijale tuge pakkuda pole kõikjal ühesugused.

Riigieksameid tegi sel aastal kokku 12 459 eksamitegijat, kellest 9790 on gümnaasiumiõpilased, 1953 kutseõppeasutuste õpilased ja 716 on keskhariduse varem omandanud. 

Harno täna avaldatud tulemused on esialgsed. Sügisel valmivad põhjalikumad analüüsid, kus vaadatakse eksamitulemusi ülesannete kaupa. Siis selgub täpsemalt, mis õpilastele eksamil kõige raskem oli.