Tartu Tamme gümnaasiumis toimus kohtumine, kus suunamudijad Maria Rannaväli, Sidni Tomson ja Victoria Villig ning näitleja Kristel Aaslaid uurisid õpilastelt, milliseid lühendeid meie koolinoored internetis kasutavad.

Sõnade esitähtede kasutamine

Selgus, et väga levinud on ingliskeelsete sõnade esitähtede kasutamine. Näiteks on väga populaarne akronüüm kys – „tapa end ära“ (kill yourself). „Tegelikult ei soovita seda kirjutades teisele halba, vaid pigem vaieldakse talle vastu,“ kommenteerib Maria Rannaväli.

Palju kasutatakse ka akronüüme lol – „valjult naerma“ (laughing out loud), omg – „mu jumal“ (Oh my God) ja ofc – „loomulikult“ (of course). Kuna tänapäeva noored oskavad inglise keelt väga hästi, siis saavad kõik kohe aru, millest jutt käib.

Tähtede väljajätmine

Teine levinud viis on sõnadest tähtede väljajätmine. Näiteks ss tähendab „siis“. Sarnaselt on tekkinud lühendid kle ehk „kuule“ või kds ehk „kodus“. Lisaks kasutatakse mõnikord sõna esi- või lõputähti, näiteks v tähistab sidesõna „või“ ning w tuleb ingliskeelsest sõnast with ehk „koos“.

Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased tõdesid, et ametlikes kirjades, esseedes ja muudes ametlikes tekstides kirjutavad nad sõnad siiski täispikkuses välja.

„Släng on noortega alati kaasas käinud, kuid tänapäeval on see jõudnud ka internetti ning tihtilugu toimub suhtlus pigem märkide kui sõnade abil,“ rääkis Sidni Tomson. Näitleja Kristel Aaslaid soovitas aga noortel mõelda, enne kui nad vestluspartnerile mingi ägeda, kuid kahtlase lühendi saadavad. „Pigem minge ja kirjutage või öelge internetis neile midagi ilusat,“ andis Aaslaid nõu.

Vestlusringis osalenud psühholoog Kätlin Konstabel lisas, et kui lühenditega suheldes jääb midagi arusaamatuks, siis tasub üle küsida, mida vestluspartner õieti mõtles, selle asemel et ennatlikke järeldusi teha..

Netiketi võistlus

Et internetis suhtlemisega vähem probleeme oleks, on Samsung algatanud programmi „Õpilaste digitaalne IQ“, mille üks osa on 9.–12. klassi koolinoortele mõeldud võistlus Netikett, mille kohta leiab lähemat infot linkidelt www.facebook.com/NetikettEE ja www.digitaalneiq.ee. Seal on ka videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.

Spikker õpetajatele ja vanematele

Järgnevalt mõned kõige levinumad sõnalühendid, mida koolilapsed kasutavad: asap – nii ruttu kui võimalik (as soon as possible); brb – olen kohe tagasi (be right back); btw – muuseas (by the way); dv – davai; DYI – tee ise (do it yourself); gn – head ööd (good night); gtg – pean minema (gotta go); idc – mul on ükskõik (I don’t care); imho – minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt (in my humble opinion); jh – jah; kds – kodus; kle – kuule; kys – tapa end ära (kill yourself); lic – lihtsalt; mdea – ma ei tea; mhm – jah; mkm – ei; ms – mis; nsm – niisama; ofc – loomulikult (of course); ok – okei; pls/plz – palun (please); pmst – põhimõtteliselt; ss – siis; smh – midagi (something); sry – vabandust (sorry); tglt – tegelikult; v – või; w– koos (with); wtf – mida kuradit? (what the fuck?); xoxo – musid ja kallistused (kiss, hug, kiss, hug).