Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata edasi Riigikogusse alusharidusseaduse eelnõu. Seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus muutub alusharidussüsteemi osaks. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes suure hooldus- ja abivajadusega laste osas. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on uue alusharidusseaduse peamiseks sihiks parandada alushariduse kättesaadavust ja tõsta kvaliteeti. “Soovime luua ühtse alushariduse süsteemi, mis seob lastehoiu  ja lasteaia teenuse. Muudatus lähtub laste ja perede vajadustest ning loob kvaliteetsed tingimused laste arengu toetamiseks ja võrdse ligipääsu alusharidusele. Pikaajaliseks eesmärgiks on leida lasteaiakohtade puuduse probleemile süsteemne lahendus, mis võimaldab lastel saada kvaliteetset alusharidust ning aitab peredel ühitada oma töö- ja pereelu.”

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on alushariduse ja lapsehoiu seadus kauaoodatud muudatus, mis loob perede jaoks tugeva aluse abivajaduse õigeaegseks märkamiseks ja seeläbi ka vajaduspõhiseks sekkumiseks. “Seadusemuudatusega ei oleks enam puudega ja raske tervisliku seisundiga lastele eri- või tõhustatud toe pakkumiseks kohustuslik Rajaleidja soovitus, vaid saame lapsi toetada koheselt ja ennetada nii ka toevajaduse suurenemist,” lisas Riisalo.

Eelnõu järgi peab kohalik omavalitsus tagama kõigile oma elanike 1,5-3-aastastele lastele vanema soovil lastehoiukoha ning 3-7-aastastele lastele lasteaiakoha. Alusharidust peab lasteaias ja lastehoius õppekava alusel pakkuma eesti keeles. Eralasteaias, kellele omavalitsus ei ole volitanud enda ülesande täitmist, võib õppe- ja kasvatustegevus toimuda eesti keelest erinevas keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel. 

Muutuvad lastehoius ja lasteaias töötavatele inimeste kvalifikatsiooninõuded. Direktoril on vajalik magistrikraad ja lapsehoidjal vähemalt lapsehoidja kutse 4. tase. Uudsena kehtestatakse nõuded abiõpetajale, kellel peab olema vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid ja eesti keele oskus nõutud tasemel.

Seaduse jõustumisel ei pea kohalik omavalitsus enam lastehoiu ja lasteaia pidamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumilt koolitusluba taotlema. Lisaks saavad vanemad taotleda tulumaksutagastust ka lastehoius käiva lapse eest, praegu on see võimalik vaid lasteaias ja -sõimes käiva lapse puhul.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Olulisemate nõuete rakendamiseks on ülemineku tähtajad. Näiteks peavad senised lapsehoiuteenuse pakkujad teavitama Sotsiaalkindlustusametit oma tegevuse jätkamise valikust hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks; praegustele direktoritele, abiõpetajatele ja lapsehoidjatele ei kohaldata kõrgemaid kvalifikatsiooninõudeid kuni 31. augustini 2028. a., välja arvatud eesti keele oskuse nõue. Eelnõu väljatöötamine on seotud valitsuse tegevusprogrammist tuleneva ülesandega toetada terviklähenemist haridusliku erivajadusega õppijate toetamiseks ja erinevate tugiteenuste pakkumiseks. Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvest.