OECD haridusstatistika värske ülevaade näitab, et õpingutest ja tööturust eemale jäänud ehk NEET-noorte osakaal on Eestis veidi kasvanud ja üksnes põhiharidusega piirdunud noorte hulk ei ole vähenenud. Need suundumused kinnitavad vajadust juba käivitatud kutsehariduse ja kohustusliku õppimisea tõstmise reformide järele.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et kõigil põhikoolilõpetajatel peab olema võimalus valida endale sobiv õpitee. „Tööturul edukalt läbilöömiseks on põhiharidusest ilmselgelt vähe,“ ütles Kallas. „Käivitatud reformide eesmärk on, et noored omandaksid vähemalt kesk- või kutsehariduse ja oleksid tööturule sisenedes edukamad. Majanduskasvu tagamiseks on Eesti tööturule vaja rohkem kvalifitseeritud tööjõudu ja reformide tulemusena peaks sisenema meie tööturule iga-aastaselt ligi 1300 kvalifitseeritud noort rohkem.“

Võrreldes 2016. aastaga suurenes Eestis 18–24-aastaste NEET-noorte osakaal 12%-lt 14.3%-ni. Enamikus OECD riikides on NEET-noorte osakaal vähenenud, OECD keskmine on kahanenud 15,8%-lt 13,8%-ni. 

25–34-aastaste keskhariduseta inimeste osakaal on vahemikus 2016–2023 kahanenud OECD 35 liikmesriigist 28-s, aga mitte Eestis. Eesti näitaja 13% on ühe protsendipunkti võrra madalam OECD keskmisest 2023. aastal.

Keskhariduseta inimeste kehvem olukord tööturul kajastub tööhõivenäitajates. Eestis on 25–34-aastastest keskhariduseta inimestest hõivatud 77%, aga keskhariduse või keskharidusjärgse kvalifikatsiooniga inimestest 83%. Sellega oleme veidi paremas seisus kui OECD riikides keskmiselt: samad näitajad on vastavalt 61% ja 79%. 

Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud siht, et 2035. aastaks on 90% Eesti 20–24-aastastest omandanud keskhariduse. Seda põhjusel, et üha komplekssem keskkond eeldab edukalt toimetulekuks eneseteadlikkuse ning uute oskuste ja pädevuste lisandumist. Uuringute kohaselt kasvatab iga haridussüsteemis õpitud aasta tõenäosust nii paremaks terviseks kui suuremaks sissetulekuks, mis tervikuna toetab riigi majanduskasvu. Viimase kümnendi jooksul on pikendanud kohustusliku hariduse kestust 12 OECD riiki. Eestis kestab kohustuslik haridus praegu 7.–16. eluaastani, st kokku üheksa aastat, mis jääb alla OECD keskmisele – 11 aastat. Seetõttu on keskhariduse omandamine ka Eesti haridusvaldkonna arengukavas prioriteetseks sihiks seatud. 

Nii on põhihariduse järel õpingute jätkamiseks kavas jõustada õppimiskohustus, mis tähendab, et kõigil põhikoolilõpetajatel on õigus ja kohustus jätkata oma haridusteed vähemalt 18. eluaasta täitumiseni või kuni kesk- või kutsehariduse lõpetamiseni omandamiseni. Eesmärk on tõsta noorte haridustaset vähemalt kesk- või kutsehariduseni ja valmistada neid paremini ette tööturule sisenemiseks. Seadusemuudatus on praegu Riigikogu menetluses. Seaduse vastuvõtmisel on õpingute jätkamise ülesanne esimesena neil, kes astuvad 2025. aasta 1. septembril 9. klassi.

Õppimiskohustuse jõustumist toetab Eestis käivitatud kutsehariduse reform, mille eesmärk on muuta kutsekeskharidus gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks edasiõppimise valikuks, mis võimaldab lõpetanutel leida edukalt rakendust tööturul või jätkata õpinguid kõrghariduses. Kutseharidusõpe muutub senisest paindlikumaks, suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse nelja-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Vähemalt 18 uut nelja-aastast kutsekeskhariduse õppekava avatakse vastuvõtuks 2025. aasta septembris. 

OECD haridusstatistika näitab ka seda, et õpetajate järelkasvu tagamine on laiem probleem ja puudutab paljusid riike. Õpetajate statistikat jagas 21 riiki ja neist 18 tunnistasid, et kolmandas kooliastmes oli neil kvalifitseeritud õpetajaid 2022/2023. õppeaasta algul puudu.