Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri andsid eile üle kahesajale omavalitsuste esindajatele ja volikogude liikmetele virtuaalses infotunnis ülevaate haridusleppest ning vastasid küsimustele.

Minister Kristina Kallase sõnul annab hariduslepe õpetajatele kindlustunde tuleviku suhtes ja riik koos omavalitsustega peab seda neile pakkuma. „Õpetajate järelkasv on meie kõigi ühine vastutus. Loodan, et volikogude liikmed mõistavad oma rolli ning annavad mandaadi omavalitsusele haridusleppega liitumiseks. Õpetajate toetamine, töökoormuse ja karjäärivõimaluste parandamine on ainuvõimalik lahendus, et meil oleks tulevikus piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid,“ sõnas Kallas ning avaldas lootust, et haridusleppega liitub võimalikult palju asjaosalisi.
Reemo Voltri kinnitab, et haridustöötajaid esindav suurim organisatsioon on veendunud, et hariduslepe on samm õiges suunas. „Paljud õpetajad ootavad omavalitsustelt, meie koolide pidajatelt valmisolekut samuti võtta suund õpetajate töötingimuste parandamiseks ning karjäärivõimaluste avardamiseks. Seda saab teha haridusleppega liitudes,“ tõdes Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Voltri.
Haridusleppes lepivad osapooled kokku, et üldhariduses töötavatele kvalifikatsioonile vastavatele õpetajatele rakendatakse 1. jaanuarist 2026 neljaastmelist karjäärimudelit: 1. aste – alustav õpetaja; 2. aste – õpetaja; 3. aste – vanemõpetaja; 4. aste – meisterõpetaja. Aastatel 2026–2028 on kavas rakendada õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid järgmiselt: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.
Karjäärimudeli rakendamiseks kasutavad koolipidajad diferentseerimiskomponenti ning selleks suurendab riik diferentseeritavat osa järgmiselt: 2026. aastal 22%-ni, 2027. aastal 23%-ni ja 2028. aastal 24%-ni. Õpetajate palga alammäära haridusleppes kokku ei lepita.  
Haridusleppe osapooled võtavad eesmärgiks, et täistööajaga (35 tundi nädalas) töötava õpetaja nädalas antavate kontakttundide soovituslikuks mahuks loetakse üldjuhul kuni 21, aga mitte rohkem kui 24 arvestusliku pikkusega kontakttundi. See kokkulepe ei nõua kohalikelt omavalitsustelt täiendavat raha, sest ka praeguses haridustoetuse arvestuste aluses arvestame keskmiseks kontakttundide arvuks 21. Teatud piirkondades ja teatud valdkondades on õpetajate puudus ning seetõttu on ka leppes kirjas, et soovituslik maht 21 tundi kehtib üldjuhul. Õpetaja antav tegelik kontakttundide hulk lepitakse kokku õpetaja ja direktori läbirääkimise käigus.
Hariduslepe on hea tahte leping, mis sõlmitakse kolmeks aastaks: 2026–2028. Lepe pikeneb automaatselt järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks, kui pooled ei ole teavitanud enne perioodi lõppu, et nad ei soovi selle pikenemist. 

Hariduslepe on saadetud allkirjastamiseks Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, erakoolide pidajatele, Eesti Koolijuhtide Ühendusele ja kohalikele omavalitsustele. Haridusleppe pidulik sõlmimine toimub 9. detsembril kl 11 Tallinnas.