Akadeemikud Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Grossberg-Kuusk, Mare Kõiva, Maris Laan ja Anu Raud külastasid 20. ja 21. novembril Ida-Virumaa gümnaasiume ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Virumaa kolledžit. Neljale kohtumisele oli neid kuulama tulnud ligi 700 Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Jõhvi Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Gümnaasiumi õpilast. Kohtla-Järvel osalesid kohtumistel ka TTÜ Virumaa kolledži tudengid.

Külaskäigu eesmärk oli pakkuda uusi ja põnevaid teadmisi akadeemikute uurimis- ja loometegevuse suundadest, tuua teaduslik mõtlemine lähemale rohujuure tasandile ja tõsta õpilaste huvi teadustöö vastu. Samuti ärgitada andekaid ja motiveeritud Ida-Virumaa noori vaatama julgemalt Tartu ja Tallinna kõrgkoolide poole.

Vastuvõtt kõigis koolides oli soe ja korraldatud õpilaskeskselt. Paralleelselt toimunud temaatiliste töötubade seast sai iga gümnasist valida osalemiseks just enda huvidele vastava. Ettekannete teemad hõlmasid päikesepaneeli-  ja rohetehnoloogiate viimaseid arenguid ja tegelikku keskkonnamõju, geneetikat ja biostatistikat ning folkloristikat ja eesti kultuuripärandit.

Maarja Grossberg-Kuusk ja Anne Kahru tutvustasid aktuaalset rohetehnoloogiate valdkonda, rääkides päikeseenergeetika arengusuundadest ja mitmekülgsetest rakendustest. Jutuks tulid ka tulevikutehnoloogiate võimalikud keskkonnamõjud. Noored said oma teadmisi proovile panna ka Kahoot-viktoriini käigus, võrreldes elektri- ja diiselauto tootmise ning kasutamise keskkonnamõjusid või milline poekottidest – kilekott, riidekott või paberkott – on kõige keskkonnasõbralikum. Krista Fischer tutvustas noortele argiste näidete varal tõenäosuseteooriat ja matemaatilise mõtlemise väärtust ka igapäevaelus ning rääkis sellest, kuidas statistika abil jõutakse uute teadmisteni geneetikas ja muudes valdkondades. Maris Laan kõneles geneetika olulisusest ja väljakutsetest eluslooduse mõistmisel ning nende teadmiste laiast rakenduspotentsiaalist ühiskonnas. Anu Raud ja Mare Kõiva tutvustasid teoreetilise folkloristika ja müüdiuuringute mõjukaid tulemusi maailma vanimate kultuurimälestiste tõlgendustest tänase noortekultuurini; põnevust pakkus kõrgkunsti ja sümbolite seos rahvusnarratiividega. Üllatuslik oli Ida-Virumaa noorte suur huvi eesti kultuuriloo vastu.

Üritust korraldanud koolidest saadud tagasiside oli väga positiivne. Kõlama jäi mõte, et edaspidi võiksid eri teadussuundi esindavate akadeemikute ühised külaskäigud saada Eesti maakondade gümnaasiumidesse regulaarseteks. Väljaspool Tartut ja Tallinna on noortel vähem võimalust teadusliku uurimistöö võimaluste paljususe ja teadusliku mõtteviisiga otseselt kokku puutuda.

Esinemiste sarja Ida-Virumaa gümnaasiumides korraldas Eesti Teaduste Akadeemia naisakadeemikute kogu, kuhu kuuluvad kuuluvad kõik 10 naisakadeemikut.