2026. aastal alustavad Tallinnas praeguste riigigümnaasiumite kõrval tööd kaks tugevat rakenduslikku kolledžit, mis luuakse seniste riigi kutseõppeasutuste baasil. Muudatuse eesmärk on pakkuda pealinna noortele põhikooli järel võimalikult mitmekesiseid õpivalikuid ning muuta pealinnas kutsekeskharidus konkurentsivõimeliseks alternatiiviks.

Minister Kristina Kallas rõhutas, et majanduskasvu tagamiseks vajame tööturule rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. “Loome noortele atraktiivsed valikuvõimalused põhikoolijärgse haridustee jätkamiseks. Uue rakendusliku gümnaasiumiharidusega tekib noortel konkurentsivõimeline alternatiiv akadeemilise gümnaasiumi kõrval. Meie pikaajaline eesmärk on, et 2035. aastal valib rakendusliku gümnaasiumihariduse vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest. Tagame sellega kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse, mis on Eesti majanduskasvu eelduseks,“ lisas Kallas.

Uued hariduskeskused luuakse tänaste riigile kuuluvate Tallinna kutseõppeasutuste – Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Majanduskooli, Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Polütehnikumi liitumisel.  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kuuluvus loodavate hariduskeskuste koosseisus on läbirääkimistel, kuid tuge vajavatele õpilastele hakkab see pakkuma teenuseid kogu regioonis. Riigikoolina tegutseva Eesti Merekooli tulevik arutatakse Eesti merehariduse vaates läbi koos Eesti Mereakadeemiaga, et leida merenduse kutseõppe pakkumiseks parim võimalik lahendus.

Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine. Samuti vähendatakse erialasid, mille järele on nõudlus tööjõuturul vähenenud. Suurendatakse riiklikku tellimust nendele õppekavadele, mille järele on  tööandjatel vajadus.

Noortele, kes vajavad peale põhikooli lõpetamist aega oma huvide välja selgitamiseks või akadeemiliste lünkade tasandamiseks, luuakse võimalus siseneda uuele ettevalmistava õppe õppekavale.

Loodavad asutused muudavad kutsehariduse õppijate jaoks mitmekesisemaks ja tulevikukindlamaks, pakkudes lisaks haridusele tugevaid kontakte tööandjatega ning praktilisi kogemusi tänapäeva tööturu ootustele vastamiseks. Uued 4-aastased õppekavad vastavad tööturu vajadustele ja toetuvad OSKA prognoosidele. Eesmärgiks on, et aastaks 2035 õpiks 40–50% noortest kutse- või rakendusgümnaasiumis – oluliselt rohkem kui praegune 25%.

Uued hariduskeskuste juhid alustavad tööd 2025. aasta aprillis, ettevalmistused kestavad kuni 2026. aastani ning õppetöö uutes koolides algab 2026. aasta septembris.

Kõik senised õpilased saavad juba alustatud õppekava tavapärases korras lõpetada. Liitmiste käigus võivad muutuda õppe pakkumise asukohad. Uute kolledžite loomine aitab kaasa Eesti haridussüsteemi kaasajastamisele ning kutsehariduse kättesaadavuse parandamisele.